Konverents "Lapse immuunsüsteem" koostöös Eesti Lastearstide Seltsiga (14.02.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

Märts 2021

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Aitäh pereõed, et olete olemas!

Kelleks ma suurena tahtsingi saada? Õppisin igatahes õeks. Veel enne kooli lõpetamist tekkis äratundmine, et pean saama pereõeks. Üle-eelmise aastanumbri sees elades ei kujutanud hetkekski ette, et haava sidumine võib olla päeva tipphetk ja meenutus sellest, et oled õigesse kohta tööle tulnud. Tabelid, arvutamine ja lõputu telefoneerimine. Kõlab nagu elu logistikafirmas. Tere tulemast pereõe argipäeva aastal 2021.

Kerli Kaskla: perearstidel juba on e-konsultatsiooni võimalus – miks mitte võimaldada sama pereõdedele

Kivimäe Perearstikeskuse pereõde Kerli Kaskla ütleb, et tunneb pereõena puudust võimalusest konsulteerida otse, ilma arsti või isiklike tutvusteta, teistel erialadel olevate õdedega, näiteks haavaraviõega, psühhiaatriaõega. Arstidel on olemas e-konsultatsiooni võimalus eriarstidega – miks mitte võimaldada sama õdedele.

COVID-19 vastu vaktsineerimine perearstikeskustes

81% Eesti perearstidest on vaktsineeritud, pereõdede kohta täpne statistika puudub. Eesti õdedest on vaktsineeritud 63%.

Õe eneseareng ja koolitamise kohustus

Pandeemia on meile kõigile suur proovikivi. Õdesid on vähe, ületöö ja vaimne pinge võtavad lõivu ning lisaks päevatööle on ootus, et õed ennast järjepidevalt täiendaksid.

Uueneb pereõdede tegevusjuhend

Tänavu uuendatakse juba hädasti lihvi ja täiendamist vajavat pere­õdede tegevusjuhendit, mille praegune versioon kehtib aastast 2008. Rohkem kui kümne aasta jooksul on muutunud pereõdede tööülesanded, ennetustegevused ja paljud muud võimalused, mis aitavad pakkuda õendusabi.

Kolm küsimust haigekassale kvaliteedisüsteemi kohta

Perearstide ja pereõdede kvaliteedisüsteem pole sugugi alati ühesugune olnud. Muudatusi on tehtud nii ümbritsevate olude tõttu kui ka siis, kui on näha, et süsteem enam perearsti või -õe töökorraldusega ühte jalga ei käi. Mitmed muutused on aset leidnud ka viimastel aastatel. Mis ja miks täpsemalt muutus, selgitab lähemalt haigekassa esmatasandi teenuste osakonna peaspetsialist Tiina Unukainen.

Liina Hürden: vaimse tervise õendus on üks keerulisemaid erialasid

Maailmas on palju häid näiteid, kus vaimse tervise õe rakendamisel esmatasandi tervishoius paraneb abi kättesaadavus, abi on patsiendikesksem, erinevate teenuste ühendamine on sujuvam ning suutlikkus tegeleda vaimse tervise häirega patsiendiga paraneb, toob välja Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku õendusjuht, vaimse tervise õde Liina Hürden.

Kooliõde: viimasel ajal on suurenenud laste vaimse tervisega seotud probleemid

Kooliõde Rita Sepp ütleb, et Eesti koolilapsed on teoorias üsna terviseteadlikud, tervislik toitumine ja liikumine ei ole neile võõrad, aga praktikas avaldub see vähem. Tema sõnul on viimasel ajal suurenenud laste vaimse tervisega seotud probleemid, milles oma osa on kindlasti koroonapandeemial, samas on pandeemia taustal huvitav olnud see, et tänavu on koolis vaktsineerimisest keeldujate arv olnud langustrendis.

e-Perearstikeskus laseb arstil ja õel ravida, jättes rutiinsed tegevused arvutile

e-Perearstikeskust on sama lihtne kasutada nagu kirjutada-lugeda e-posti, aga erinevalt elektronkirjast on seal rohkem tervisekeskusele vajalikku funktsionaalsust, ja mis peamine – e-Perearsti­keskus on turvaline suhtluskanal. Küsimustele vastab Industry62 e-tervise valdkonna üks eestvedajatest Taavi Tasuja.

Pereõe roll kroonilise haige jälgimisel

Kroonilise haige jälgimine on meeskonnatöö ja suur osa selles töös on just pereõdedel. Tänu pereõdede pädevuse ja vastutuse kasvule jõuavad kroonilised haiged üha enam just nende vastuvõtule. Kui varem soovisid kõrge vererõhuga inimesed käia rutiinses kontrollis kardioloogi juures, siis ajapikku hakati rohkem pöörduma perearsti poole ning viimasel ajal on krooniliste haigete jälgimisel olulist rolli mängimas just pereõed.

Tervise pärast ärev patsient

Käesolevas koroonakriisis on kogu ühiskonna tähelepanu enda ja teiste tervise suhtes teravnenud. Mure tervise pärast on olenevalt kontekstist normaalne ja tervise hoidmise seisukohalt isegi tervitatav nähtus. Tavapopulatsioonis on muret tekitavad episoodid, mil tervisega seonduvat tõlgendatakse katastroofilisena ja negatiivselt, mööduvad. Samuti rahunetakse arstilt kinnituse saamise järel ning ärevus tervise pärast taandub. Küll aga on inimesi, kes kogevad tervisega seotud ärevust keskmisest intensiivsemalt ja pikaajalisemalt.

Laborianalüüside tulemuste tõlgendamine

Analüüsi vastusena väljastatakse numbriline väärtus, mis sisaldab infot analüüsitava aine kolme erineva parameetri kohta: bioloogiline ja analüütiline variatsioon ning muud tegurid.

Vererõhuprobleemid erigruppidel

Pereõe roll vererõhuprobleemide käsitlemisel on väga oluline. Just pereõde on sageli haiguse esmaavastaja. Samuti jälgib pereõde vererõhu­probleemidega patsiente, kontrollib elulisi näitajaid, annab nõu eluviiside osas ja vajadusel konsulteerib arstiga.

Harrastussport ja südametervis

Harrastussport on järjest enam liikumas tugitoolist välja terviseradadele-spordiklubidesse, see aga toob spordikeskkonda olemasolevate või kujunevate terviseprobleemidega harrastajaid, kes vajavad asjatundlikku nõustamist. Perearstikeskused on jätkuvalt väga oluline infoallikas inimesele, kes soovib ühel või teisel moel oma tervist parandada, sealjuures liikumisaktiivsust suurendades.

Sagedasemate ekseemide kliiniline leid ja käsitlus

Ekseem on ilmselt üks enamlevinud nahaprobleem, millega arstile pöördutakse. Ekseem ei ole singu­laarne mõiste, vaid koondnimetus haiguste rühmale. Nagu dermatiidi korral, on ka ekseemi näol tegemist nahapõletikuga, kuid erinevalt dermatiidist ei saa selle teket seostada väliste põhjustega (1). Siiski on ekseem ja dermatiit sageli kasutusel üksühese mõistena ning kattuvust nende vahel on palju – ka selles artiklis on termineid kasutatud segamini.

Kuidas aidata pearinglusega patsiente?

Pearinglus ehk vertiigo on väga levinud sümptom, millega patsiendid abi saamiseks arsti poole pöörduvad. Tihti kasutavad patsiendid oma enesetunde kirjeldamiseks hoopis aga üldist sõna “tasakaaluprobleemid”, mis võib tähendada nii pearinglust kui tasakaalu puudumist, aga ka kõikumistunnet, ebakindlust, uimasust või kukkumistunnet.

Pollinoos – haiguse kulg läbi elukaare

Kevad ja päike on need, mis pärast talve meile rõõmu toovad. Nii suurtele kui väikestele. Kuid ligi 150 000 eestimaalasele põhjustab kevadel algav taimede õitsemine allergianähte.

Pereõe roll rühihäirega laste käsitluses

Rüht on inimese harjumuslik kehaasend seistes, istudes ja kõndides. Rüht on kujundatav ja arendatav ning oleneb lapse üldisest kehalisest aktiivsusest. Rüht kujuneb koos lapse kasvamisega. Lülisamba füsioloogilised kõverused hakkavad arenema välja lapse esimesel eluaastal, kui laps hakkab istuma ja seejärel seisma, ning kinnistuvad lõplikult 19.–20. eluaastaks. Selle ajaperioodi vältel on rüht ka hõlpsasti kujundatav. Täisealisena on rühti juba raske muuta.

Ülekaaluline laps ja nooruk – mida teha?

Veebruari alguses toimunud Kliinik 2021 veebi­konverentsi teisel päeval kõneldi ülekaalulistest lastest ja noorukitest. Probleem on globaalne, aga puudutab ka Eestit väga tõsiselt. Iga neljas või viies 1. klassi laps Eestis on ülekaaluline. Sessiooni lektorid arutasid teemat mitmekülgselt ning andsid vajalikke soovitusi laste ja noorukite ülekaalulisuse ennetuseks, käsitluseks ning raviks.

Uudised