Liigu edasi põhisisu juurde
Med24
Perearst
Apteeker
Pereõde
Eesti Arst
Lege Artis
Tellimine
Otsi lehelt
Sisesta otsingusõnad
Uudised
Erialad
Dermatoloogia
Endokrinoloogia
Erakorraline meditsiin
Farmaatsia
Gastroenteroloogia
Günekoloogia
Kardioloogia
Kirurgia
Neuroloogia
Oftalmoloogia
Onkoloogia
Ortopeedia
Otorinolarüngoloogia
Pediaatria
Peremeditsiin
Psühhiaatria
Pulmonoloogia
Reumatoloogia
Uroloogia
Vaktsineerimine
Andmebaasid
RHK-10
Ravimite andmebaasid
ATC Puu
Meditsiinisõnastik
Koolituskalender
E-koolitused
Tööpakkumised
Registreeru
Logi sisse
Väljaanded
Med24
Perearst
Apteeker
Pereõde
Eesti Arst
Lege Artis
Tellimine
Konverents "Luubi all: nahahaigused" (21.11.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!
Oktoober 2020
Arhiiv
Telli ajakiri koju
Vähivaldkonda tuleks käsitleda tervikuna ja muuta raviteekond patsiendikesksemaks
Helis Pokker
Telli ajakiri
Lisaks COVID-19 teisele lainele on sel sügisel Eestis ja Euroopas palju tähelepanu pööratud ka vähihaigusele. Eestis lõppes viimane riiklik vähistrateegia viis aastat tagasi. Praegu panustavad paljud erialaspetsialistid uue riikliku vähitõrje tegevuskava loomisesse. Euroopa Liidus (EL) koordineerib vähivastast võitlust Euroopa Komisjon ning aasta lõpus valmib EL vähiplaan ning vähimissioon.
Krista Ress: arenguruumi on Eesti meditsiini korralduses palju, vaatamata poliitilistele sõnumitele pööratakse siiski vähe tähelepanu sisulistele muutustele
Triin Raestik
Telli ajakiri
Ida-Tallinna keskhaigla allergoloogia-immunoloogia keskuse juhataja ning Eesti Immunoloogide ja Allergoloogide Seltsi president dr Krista Ress ütles intervjuus Lege Artisele, et arenguruumi on Eesti meditsiini korralduses veel palju. Vaatamata poliitilistele sõnumitele pööratakse siiski väga vähe tähelepanu sisulistele muutustele ja pikaajaliselt jätkusuutlike plaanide rakendamisele. Personali praeguse koormuse ja vananeva elanikkonnaga ei ole meie meditsiinisüsteem pikalt suuteline enam toimima.
Lapseea ägeda lümfoblastleukeemia uued ravivõimalused
Maarja Karu
Telli ajakiri
Äge lümfoblastleukeemia (ÄLL) on kõige sagedasem lapseeas esinev pahaloomuline kasvaja. Maailmas on haiguse esinemissagedus keskmiselt 2–4 juhtu 100 000 alla 20aastase inimese kohta aastas. Eestis diagnoositakse ÄLL 1–18aastastest lastest keskmiselt 6,5 lapsel aastas. ÄLL-i ravitulemused on alates 1960. aastatest kuni tänapäevani märkimisväärselt paranenud – 1960. aastatel oli ÄLL-i 10 aasta elulemus maailmas 10%, tänapäeval ulatub see üle 85%. Eestis oli aastatel 2008–2018 ägeda lümfoblastleukeemia 5 aasta üldine elulemus 1–18aastastel lastel 87,5% (1).
Erakorralised olukorrad onkoloogias
Anneli Elme
Liina Karusoo
Telli ajakiri
Kuigi onkoloogiliste patsientide erakorralise meditsiini osakondadesse (EMO) pöördumine on ägedate terviseprobleemide korral kohane, võiksid paljud pöördumised olla välditavad, kui ravikorraldus oleks hästi koordineeritud, meditsiinitöötajad tunneksid kiiret käsitlust vajavate olukordade sümptomeid ning oskaksid neid hallata. Sel moel saaks parandada ka ravikvaliteeti ning suurendada patsientide rahulolu. Artiklis on kirjeldatud sagedamini ettetulevaid olukordi, mil on näidustatud vähktõvega haige kohene pöördumine või suunamine EMO-sse.
Rindkerekasvajatega COVID-19 positiivsete patsientide rahvusvaheline register TERAVOLT
Ann Valter
Kersti Oselin
Telli ajakiri
Oleme silmitsi ülemaailmse pandeemiaga COVID-19 nakkuse näol, kus pahaloomulise kasvajaga patsientidel võib olla suurem risk tõsiste tagajärgede tekkeks, võrreldes tavapopulatsiooniga. Praegu on käimas üksikuid uuringuid, mille eesmärgiks on kirjeldada COVID-19 nakkuse kulgu patsientidel, kellel esineb samaaegselt pahaloomuline kasvaja. Üks suurimaid ja globaalsema haaratusega on uuring TERAVOLT.
Kasvajavastase immuunravi peidetud pool – kõrvaltoimed
Kadri Putnik
Telli ajakiri
Teada on, et igal ravimil on oma toime ning ka kõrvaltoimed. Mida paremini tunneme ravimite potentsiaalseid kõrvaltoimeid, seda ohutum ja tõhusam on raviprotsess.
Pahaloomulise kasvajaga patsientide elulõpuravi analüüs Põhja-Eesti Regionaalhaigla andmetel
Kersti Oselin
Heti Pisarev
Keit Ilau
Raul-Allan Kiivet
Telli ajakiri
Sageli võrdsustatakse aktiivravi jätkamist levinud pahaloomulise kasvajaga patsientidel lootusega paranemisele või elu jätkumisele ja seetõttu on nii raviarstid, patsiendid kui ka nende lähedased psühholoogiliselt keerulises olukorras. See võib selgitada kasvajavastase ravi rohkemat kasutamist elu lõpus viimastel kümnenditel. Rahvusvaheliselt tunnustatud elulõpuravi kvaliteediindikaatorid on kasvajavastane ravi, visiitide arv erakorralise meditsiini osakonda, hospitaliseerimiste arv ja hospitaliseerimine intensiivravi osakonda viimasel 30 elupäeval ning vähene hospiitsteenuste kasutus ja suremine aktiivravihaiglas (1–4). 2019.–2020. aastal läbi viidud retrospektiivne uurimistöö analüüsis elulõpuravi intensiivsust levinud kopsuvähiga patsientidel, võttes aluseks eespool nimetatud indikaatorid.
Haigusjuht: MSI-H metastaatiline pärasoolevähk noorel naisel
Niina Kippasto
Telli ajakiri
Kolorektaalvähk on Euroopas teine kõige sagedamini diagnoositav vähitüüp esinemissagedusega umbes 0,5 miljonit juhtu aastas. Ligi 25%-l patsientidest esinevad diagnoosimise faasis kaugmetastaasid (1).
Ülevaade: bioloogilise ravi seminar
Piret Rospu
Telli ajakiri
17. septembril toimus Tallinnas seminar „Bioloogiline ravi kliinilises praktikas“, kus anti ülevaade reumaatiliste ja pulmonoloogiliste haiguste bioloogilisest ravist. Kõneldi ka bioloogilise ravi ja vaktsineerimise seostest ning muutustest bioloogilise ravi praktikas ja koostööst erinevate erialade vahel.
Südamepuudulikkusega insuldihaige
Aet Lukmann
Telli ajakiri
Südamepuudulikkus on keeruline ja kompleksne kliiniline sündroom, mis hõlmab kõiki organsüsteeme. Kliinilises praktikas tuleb sageli ette olukord, kus patsiendil esineb nii südame- kui ka ajukahjustus, ning nende haigete ravi on keerukas ja aeganõudev. Samas puuduvad väga selged ravijuhendid patsientide käsitlemiseks, kel esinevad koos need kaks komplitseeritud ja teineteist mõjutavat haigusseisundit.
Mittealkohoolne maksarasvtõbi ja selle käsitlus
Ella Mäekivi
Telli ajakiri
Mittealkohoolne maksarasvtõbi ehk inglise keeles non-alcoholic fatty liver disease (NAFLD) on maksahaigus, mille korral tekib liigne rasva kogunemine maksa. NAFLD hõlmab maksahaiguste spektrit vähese alkoholitarbimisega patsientidel, ulatudes rasvmaksast kuni steatohepatiidi ja maksatsirroosini. Steatohepatiit võib areneda maksatsirroosiks ja harva maksavähiks.
Krooniline rinosinusiit
Risto Vaikjärv
Telli ajakiri
Rinosinusiiti defineeritakse kui põletikulist protsessi, mis haarab nii ninakõrvalkoopaid ehk paranasaale kui ka ninaõõnt. Praegu ei soovitata eristada eraldi riniite ja sinusiite, vaid soovitatakse kasutada üldterminit rinosinusiit. Termin rinosinusiit näitab, et riniit ja sinusiit eksisteerivad koos ja füsioloogiliselt ning patofüsioloogiliselt on raske neid omavahel eristada, kuigi haigestumise korral võib üks olla rohkem haaratud kui teine. Seega kutsutakse tavalist külmetusnohu ka ägedaks rinosinusiidiks.
Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse diagnoosimine ja patsiendikäsitlus
Veronika Iljina
Telli ajakiri
KOK on sageli esinev, ennetatav ja ravitav haigus, mille korral esinevad püsivalt hingamisteede sümptomid ja õhuvoolutakistus (ehk obstruktsioon) hingamisteedes. Haigus on krooniline ja progresseeruv ning vajab regulaarset jälgimist ja ravi, nagu ka teised kroonilised haigused.
Viimatine gripihooaeg oli üks leebemaid viie aasta jooksul
Olga Sadikova
Telli ajakiri
Gripihooaeg kestab Eestis üldjuhul oktoobrist kuni maini. Hooajal 2019/2020 püsis haigestumuse intensiivsus väga madalal tasemel ning see osutus üheks leebemaks hooajaks viimase viie aasta jooksul.
Söömis- ja toitumishäired lastel ja noorukitel
Kärol Soidla
Kirsti Akkermann
Telli ajakiri
Söömishäired on psühhiaatrilised häired (1), millega kaasnevad mitmed negatiivsed tagajärjed, sealhulgas tõsised meditsiinilised komplikatsioonid, kuid ka märkimisväärne häiritus kognitiivses, emotsionaalses ja sotsiaalses funktsioneerimises (2). Seejuures on anorexia nervosa (AN) psühhiaatriliste häirete seas suurima suremusega (3). Eristada tuleks söömis- ja toitumishäireid, mille termineid tihti segi aetakse, kuid mille kese ja sümptomaatika on olulisel määral teineteisest eristuv.
Konverentsiülevaade: diabeedikonverents 2020
Piret Rospu
Telli ajakiri
Oktoobri alguses toimus Tallinnas diabeedikonverents, kus endokrinoloogid Anu Ambos ja Ülle Jakovlev jagasid uusimaid teadmisi COVID-19 ja diabeedi koospõdemisest. Arutleti, kuidas peaks toimuma endokrinoloogide, kardioloogide, nefroloogide ja perearstide koostöö diabeediravimite kasutamisel. Anti ülevaade, mis läheb maksma diabeediravi. Lisaks olid kavas ettekanded diabeetilisest neerukahjustusest: mikroalbuminuuriast siirdamiseni, diabeetilisest maksakahjustusest, diabeedi ja reumatoloogia puutepunktidest.
Uudised
Telli ajakiri
September 2025
Mai 2025
Aprill 2025
Märts 2025
Veebruar 2025
November 2024
Oktoober 2024
September 2024
August 2024
Mai 2024
Aprill 2024
Märts 2024
Veebruar 2024
November 2023
Oktoober 2023
September 2023
August 2023
Mai 2023
Aprill 2023
Märts 2023
Veebruar 2023
November 2022
Oktoober 2022
September 2022
August 2022
Mai 2022
Aprill 2022
Märts 2022
Veebruar 2022
November 2021
Oktoober 2021
September 2021
August 2021
Mai 2021
Aprill 2021
Märts 2021
Veebruar 2021
November 2020
Oktoober 2020
September 2020
August 2020
Mai 2020
Aprill 2020
Märts 2020
Veebruar 2020
November 2019
Oktoober 2019
September 2019
August 2019
Mai 2019
Aprill 2019
Märts 2019
Veebruar 2019
November 2018
Oktoober 2018
September 2018
August 2018
Mai 2018
Aprill 2018
Märts 2018
Veebruar 2018
November 2017
September 2017
Aprill 2017
Veebruar 2017
Ajakiri
Vali