Konverents "Lapse immuunsüsteem" koostöös Eesti Lastearstide Seltsiga (14.02.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

September 2020

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Spordimeditsiin on rahvatervise probleemide ennetamisel aina olulisem

Spordimeditsiin on multidistsiplinaarne kliiniline ja akadeemiline meditsiinieriala, mis tegeleb kehalise aktiivsusega seotud vigastuste ja haiguste diagnostika, ravi, ennetuse ja taastusraviga ning tervisedendusega.

Ivo Saarma: raske on pakkuda nüüdisaegset ravi, kui ravimivalik on enam kui piiratud

Naistearstide seltsi president Ivo Saarma avaldas intervjuus Lege Artisele muret, et sünnitusabist kõneldes ja seda korraldades ei hoomata paraku sageli, et see on oma olemuselt samasugune erakorraline abi, nagu teisedki erakorralised seisukorrad. Muret valmistab ka ravimivalik – keeruline on pakkuda nüüdisaegset ravi olukorras, kus iga päev kasutatavad ravimid kipuvad turult kaduma.

Sportlase süda

Süstemaatiline intensiivne kehaline koormus mõjutab sportlase vereringet ja südant, kutsudes esile südame remodelleerumise, mida nimetatakse „sportlase südameks“. Sportlase südame fenomen on teada juba üle 100 aasta, kuid alles seoses ehhokardiograafia (EhhoKG) ja teiste mitteinvasiivsete piltdiagnostikameetodite arenguga viimase paari kümnendi jooksul on osutunud võimalikuks intensiivse koormusega treenivate sportlaste südame täpsem uurimine ning koormustega seotud muutuste kaardistamine.

Häirunud söömiskäitumine ja suhteline energiadefitsiit spordis

Sportliku sooritusvõime jaoks on optimaalne kehamass ja -koostis olulise tähtsusega, seda eeskätt vastupidavusalade, kaalukategooriatega ja esteetiliste spordi­alade esindajatel. Kehamassi ülemäärasel langetamisel on aga omad riskid. Suurte koormuste foonil ja söömise piiramisel võib tekkida olukord, kus organismi normaalseks funktsioneerimiseks, koormustega adapteerumiseks ning taastumisprotsessiks ei ole energiasaadavus piisav (1, 2).

Ülekoormusvigastused

Ülekoormusvigastusi põhjustab ühe korduva mõjutaja ülemäärasest toimest tingitud tugi-liikumisaparaadi teatud osa koormustaluvuse ületamine. Ülekoormusvigastused tekivad korduvate mikrotraumade tagajärjel ja võivad tekkida kõikides neuromuskuloskeletaarsetes struktuurides: närvidel, lihastel, kõõlustel, limapaunades, luudes, liigeskõhrel, fibrooskõhrelistel liigesesisestel struktuuridel (1). Sagedamini on haaratud just skeleti liikumapaneva, lihas- kõõluseliste struktuuride kõõluseline osa.

Uni ja sportlik võimekus

Uni on tervise ja hea enesetunde saavutamiseks oluline. Unel on märkimisväärne mõju füüsilisele arengule, emotsionaalsele seisundile, kognitiivsele käitumisele ja elukvaliteedile. Sportlase hea unekvaliteet on korrelatsioonis parema soorituse ja konkurentsivõimega. Lisaks võib kvaliteetne uni vähendada vigastuste ja haigestumise riski sportlaste hulgas. Võib ju arvata, et sportlased magavad hästi, sest füüsiline treening parandab une kvaliteeti. Siiski on uuringutes leitud, et sportlaste uneaeg ei ole piisav ning see mõjutab sportlikku sooritust ja tervist.

Ülevaade spordimeditsiiniliste terviseuuringute korraldusest Eestis

Kehaline aktiivsus ja sportimine on tervisedenduses ja haiguste ennetamisel üks olulistest meetmetest. Kehalisele võimekusele mittevastava koormusega või ilma oluliste sümptomiteta kulgevate terviseprobleemidega treenimisel võivad tekkida tõsised tervisekahjustused. Seetõttu soovitatakse regulaarselt treenivatel isikutel perioodiliselt tervist kontrollida. Spordimeditsiiniliste terviseuuringute (SMTU) kõige laiem eesmärk on kaitsta sportlase tervist ja tagada seeläbi tervisele ohutu treenimine.

Raske kuluga COVID-19 noorel meespatsiendil

COVID-19 on vaieldamatult 2020. aastal kõige rohkem tähelepanu saanud haigus. Vaatamata sellele on SARS-CoV-2 viirusega nakatumise ning COVID-19 patsientide käsitluse ümber endiselt palju lahendamata küsimusi. Praeguseks on teada mitmed riskifaktorid, mis patsiendi vanusest sõltumata soodustavad COVID-19 raskemat kulgu. Levinumateks neist on südamepuudulikkus, koronaarhaigus, kardiomüopaatia, II tüüpi diabeet, krooniline neeruhaigus, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, ülekaal (BMI > 30 kg/m2), pahaloomulised kasvajad (1).

Hüpertooniatõve ravist südamepuudulikkusega haigetel

Kõrgvererõhktõbi ja südamepuudulikkuse teke on omavahel kompleksselt seotud. Pikaajaline ravimata hüpertensioon (HTN) viib enamasti südamepuudulikkuse (SP) tekkele (1). Eesti südamepuudulikkuse auditi andmetel esines vaadeldud patsientide seas südamepuudulikkuse riskitegurina kõige sagedamini (64%-l uuringualustest) just hüpertooniatõbe (2). Artikli põhieesmärk on värskendada teadmisi HTN-i ja SP vahelistest seostest, SP ennetusest HTN-i korral ning patsiendi ravist nende kahe haiguse koosesinemisel. HTN-i diagnostika, tüsistuste ja sellega seotud südame-veresoonkonna riskide hindamiseks on välja töötatud mitmed ravijuhendid, näiteks Euroopa Kardioloogide Seltsi hüpertensiooni juhend (3).

Astma ja KOK-i kattumise sündroom eakatel

Bronhides esineva kroonilise õhuvoolutakistusega patsiendi puhul on oluline välja selgitada, kas tegemist on rohkem astma või kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega (KOK). Eriti keeruline on see eakate puhul, kui on diagnoositud hilise algusega astma ning anamneesis on suitsetamine (1).

Kardiorenaalne kaitse II tüüpi diabeediga patsientidel

Naatriumi-glükoositransporteri 2 (SGLT2) inhibiitoritel on tõestatud soodne metaboolne profiil ja need vähendavad märkimisväärselt aterosklerootilisi sündmusi, südamepuudulikkuse korral hospitaliseerimist, kardiovaskulaarset ja üldist suremust ning kroonilise neeruhaiguse progresseerumist. Ehkki algselt peeti SGLT2 inhibiitoreid (SGLT2i) ainult glükoosisisaldust alandavateks ravimiteks, laienes nende toime ning nüüd uuritakse kasutamist südamepuudulikkuse ja kroonilise neeruhaiguse ravis, isegi diabeedita patsientidel.

Perioperatiivne antikoagulantravi

Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) sisearst dr Kai Sukles rääkis ITK tromboosikoolitusel* perioperatiivse antikoagulantravi käsitlusest. Dr Suklese ettekanne keskendus antikoagulatsiooni katkestamise ja taasalustamise vajadusele sõltuvalt antikoagulandist, patsiendist ja protseduuri olemusest.

Konverentsiülevaade: Euroopa Kardioloogide Seltsi kongress

Virtuaalsel kongressil tutvustati uusi ravijuhendeid ning üritus lõi publikurekordi.

Konverentsiülevaade: ENDO Online 2020

Tänavune endokrinoloogide ühingu (Endocrine Society) konverents Endo Online 2020 toimus 8.-22. juunil internetis COVID-19 pandeemia tõttu. Veebikonverentsil osales üle 27 000 teadlase ja klinitsisti ning esitati nii suulisi ettekandeid kui ka posterettekandeid värsketest uuringutest, juhenditest ja uudistest.

Uudised