Konverents "Luubi all: nahahaigused" (21.11.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

September 2018

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Diabeedihaige süstimisõpetus

Kui alustatakse insuliinravi, annab diabeedihaigele esmase süstimisõpetuse õde või arst. Süstimisõpetus hõlmab süstevahendi tutvustust, süstetehnika õpetust, pensüstli nõela vahetuse õpetust ja süstekohtade valimise õpetust. Kindlasti on vaja diabeedihaigel teada ka seda, millal, millist insuliini ja kui palju ta süstima peaks – seega peab ta teadma oma insuliini raviskeemi.

Hingamisteede viirushaigused kroonilise haigusega patsiendil

Ees on sügis-talvine viiruste kõrgperiood. Kuigi inimesed haigestuvad viirushaigustesse aastaringselt, on haigestumise sagedus suurem septembris ja oktoobris. Enamik viirushaigusi möödub kergesti, mõnepäevase palaviku ja teiste ülemiste hingamisteede sümptomite foonil saabub tavaliselt nädala jooksul tervistumine. Köha ja väsimus võivad kesta veel mitmeid nädalaid, kuid ka need ei vaja muud ravi kui piisavat puhkust, tervislikku toitumist ja ootamist.

Hüpertooniatõvega patsiendi nõustamine

Kõrgvererõhktõbi on enim levinud südame- ja vere­soonkonnahaigus. Eesti kuulub Euroopas suure südamehaiguste esinemissagedustega riikide hulka. Südame-veresoonkonnahaigused, sh hüpertensioon oma tüsistustega on Eestis haigestumuse ja surma põhjuste hulgas esikohal. Pereõel on südame-veresoonkonnahaiguste ennetamisel tähtis roll.

Alaseljavalu ja sellega toimetulek

Seljavalu on mure, mis puudutab otseselt või kaudselt meid kõiki, kuna on väga sagedasti esinev seisund. Arvatakse, et kuni 90% inimestest kogeb elu jooksul alaseljavalu ning enamasti möödub see paari nädala jooksul, olenemata ravist. Vaid vähesel osal inimestest jääb seljavalu püsima ehk muutub krooniliseks.

AUDIT – objektiivne abi alkoholitarvitamise hindamiseks

Perearstil ja pereõel on tähtis osa inimese tervislikumale eluviisile motiveerimisel, sealhulgas alkoholitarvitamise vähendamisel. Väliste märkide järgi ei ole aga sageli võimalik öelda, millises koguses inimene alkoholi tarvitab või millised riskid sellega kaasnevad. Seetõttu on asjakohane kasutada küsimustikku, mis objektiivselt hindaks alkoholist tulenevaid terviseriske, põhinedes tarvitatud kogustel ja tarvitamise sagedusel.

Peavalu – sagedasim neuroloogiline haigus

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) sõnul on peavalu kõige sagedasem neuroloogiline haigus. Peavalu on tundnud peaaegu pooled täiskasvanud inimesed viimase aasta jooksul. Krooniline peavalu põhjustab selle all kannatavatele patsientidele töövõimetust, halvendab nende elukvaliteeti ja põhjustab suuri kulutusi ühiskonnale. Migreen on kõige sagedasem ja majanduslikult kõige kulukam neuroloogiline haigus.

Toitumine ja elustiil põletikulise soolehaiguse korral

Põletikulise soolehaiguse mõiste alla mahub kaks haigust: haavandiline koliit ja Crohni tõbi – tegemist on haigustega, mis tekivad geneetilise eelsoodumusega patsientidel soodustavate, kuid seni veel kindlaks tegemata keskkonnategurite mõjul, põletiku kujunemises osaleb organismi immuunsüsteem. Põletikuline soolehaigus avaldub tavaliselt nooruki- või varases täiskasvanueas.

Atoopilise dermatiidiga patsiendi elustiilinõustamine nahalööbe ägenemise ennetuses

Atoopiline dermatiit (AD) koos sarnast geneetilist fooni jagavate astma ja allergilise nohuga on moodsas ühiskonnas järjest sagenevad haigused. Haigust iseloomustab ägenemiste ja leevenemistega kulg, kusjuures ägenemiste põhjus jääb pahatihti ebaselgeks.

Sisuturundus: Eesti elanikud pole teadvustanud puukentsefaliidi ohtlikkust

Igal aastal haigestub Eestis puukentsefaliiti 80–100 inimest. Suur osa elanikest ei teadvusta, et elame suure riskiga piirkonnas ning et puukentsefaliit on ohtlik haigus.

Onkoloogilise patsiendi nõustamine

Vähihaige raviperiood ja lühiajaline ravijärgne periood kulgeb peamiselt koostöös onkoloogi ja vähi­õega, kuid kaugemas ravijärgses perioodis muutub peremeditsiini roll taas peamiseks. Artikkel annab ülevaate olulisematest teemadest, mida pereõde peaks teadma onkoloogilist patsienti nõustades.

Lapse toitumise ja kõne arengu seosed

Pärast lapse sündi jälgitakse hoolega tema motoorset arengut ning tuntakse rõõmu igast uuest õpitud oskusest. Niisamuti oodatakse pikisilmi esimesi sõnu ja seejärel fraase. Kõne on inimese peamine suhtlus­vahend, mille abil väljendatakse oma mõtteid ja soove. Seetõttu on mure vähese sõnavara, hilistunud kõnearengu, ebaselge või arusaamatu häälduse tõttu kiire tekkima. Lapse kõne arengut mõjutavad mitmed faktorid, sh toitumine. Siinne artikkel keskendubki toitumise ja kõne arengu vahelistele seostele.

Lapse toitmine esimesel eluaastal

On hästi teada, et toitmissoovitused põhinevad pigem ekspertide arvamusel kui uurimustel, ja kuna eksperte on palju, on ka erinevaid soovitusi ning sageli soovitused muutuvad.

Kvaliteedimärgi sai rekordarv perearstipraksiseid

21. septembril Tartus toimunud Eesti Perearstide Seltsi aastakonverentsil tunnustati 85 parimat perearstipraksist üle Eesti.

Uuest Eesti perearstipraksiste kvaliteedijuhendist

Kevadel ilmus uus versioon Eesti perearstipraksiste kvaliteedijuhendist, mis sai värske sisu. Dokument on tulevikku vaatav: lisaks praegusele arusaamale heast praksise korraldusest sisaldab see ka mõtteid, mida tahaksime järgmise kümne aasta jooksul näha rakendumas perearstikeskustes.

Multifunktsionaalne õde Hille Alamaa

Pärast pikki aastaid laboris töötamist otsustas Hille Alamaa minna õeks õppima. Kuna laboritöös on tänapäeval üsna vähe patsientidega suhtlemist, siis saigi see erialavalikul otsustavaks – pakub ju õetöö lisaks kõigele muule ka seda võimalust.

Sügis täis proovikive

Üksikud kollased puulehed annavad märku, et lähenemas on töine hooaeg. Möödunud kosutav suvi annab lootust, et ehk peame sel aastal viirustele natuke kauem vastu. Enne kiire gripihooaja algust on pereõdedel veel toimetamist krooniliste haigete jälgimisega ja ennetustööga.