SKAIS2 õppetund

Tervishoiuvaldkonna e-teenused on olnud meie uhkuse sümbol. Kui mitte alati Eestis, siis kindlasti väljaspool. Nüüd on seda kuvandit tabanud esimene tõsine tagasilöök, mis puudutab sotsiaalkindlustuse valdkonda ja otseselt väga paljusid inimesi. 

Kersti Tuuling soovib ühendada ida ja lääne tarkused

Kuressaares 15 aastat perearstina töötanud Kersti Tuuling loobus 2015. aastal oma nimistust, et alustada Hiina meditsiini õpingutega. Pärast täiendmeditsiini õpingute lõpetamist sooviks Tuuling Saaremaal perearstina väikese nimistuga edasi töötada, praktiseerides samaaegselt ka Hiina meditsiini tarkuseid.     

Med24 koolituskeskkonda lisandusid täiendkoolitusartiklid

Med24 aasta algul uuenenud veebiplatvorm pakub kasutajatele senisest paremaid meditsiinivaldkonna infoteenuseid, olgu selleks siis uudised, meditsiiniajakirjade eeltrükid, koolitused või kliiniliseks tööks vajaminevad andmebaasid.

Põhjamaade perearstide organisatsiooni seisukohavõtt ülediagnoosimise ja sellest tingitud meditsiiniteenuste ülekasutamise kohta

Tänavu toimus Põhjamaade perearstide konverents Islandil Reykjavikis. Konverentsi peateema oli pühendatud proovikividele perearstiabis ning palju räägiti ülediagnoosimisest, üleravimisest ja sellest lähtuvatest ohtudest. 

Mitmepalgelised ekseemid

  • Liisi Šahmatova
Ekseemid on grupp retsidiveeruva kuluga põletikulisi nahahaigusi, mille kliiniline pilt ja tekkemehhanismid on mitmekesised. Kuigi sõnu „ekseem“ ja „dermatiit“ kasutatakse aeg-ajalt sünonüümina, ei saa erinevalt kontaktdermatiidist ekseemi teket seostada väliste teguritega. Arvatakse, et ekseemide põhjused on seni tundmata endogeensed faktorid (1, 2).

Ravita jäänud seenhaigus progresseerub

Naha seenhaigus ehk dermatofüütia (ka dermatofütoos) on naha pindmine infektsioon, mida tekitavad dermatofüüdid ehk aeroobsed seened, mis oskavad lagundada ja omastada sarvainet.    

Harrastussportlase nõustamine

Südame-veresoonkonnahaigustesse haigestumine ja suremine on ühiskonnas jätkuvalt 
tõsine probleem. Südamelihase infarkti ja insulti haigestuvad järjest nooremad mehed ja naised. Kuigi on hästi teada nende haiguste riskifaktorid, mistõttu võiks arvata, et neid on lihtne vältida, ei ole igapäevane praktika alati sellega kooskõlas.

Labajala enamlevinud patoloogiad ja nende käsitlus täiskasvanul

Mida rohkem jalamuredega patsiente kohtan, seda enam mõistan, kui olulised on inimestele nende jalaprobleemid. Isegi näiliselt tühisest veidi kõverdunud väiksest varbast võib areneda tõsine emotsionaalne katastroof. Labajaladeformatsioonid ei piirdu ainult jala väliskuju muutusega: jalavalu tõttu väheneb füüsiline aktiivsus, häirub tasakaal, kõnnak muutub ebakindlaks ja suureneb kukkumisoht. Kõik eelnev mõjutab ka psüühikat ja lõppkokkuvõttes halvendab oluliselt elukvaliteeti.    

Patsiendi käsitlus pärast müokardiinfarkti

Praegune südamelihase ägeda infarktiga patsiendi käsitlus näeb ette minimaalselt 5–7 ravipäeva statsionaaris, vajadusel pikemalt, sõltuvalt kaasuvatest haigustest. Selle aja jooksul saab paika esialgne ravi, mille peab teatud aja pärast üle vaatama. Siinkohal on oluline koostöö perearstidega. Toon järgnevalt mõned haigusjuhu kirjeldused, mille näitel arutada infarktijärgse patsiendi ravi.    

Patsient 75+ ja südamepuudulikkus

Südamepuudulikkust esineb 70+ aasta vanuste populatsioonis 10–20%-l ja esinemine sageneb eaga (21). Südamepuudulikkus on sageli hospitaliseerimise esmapõhjus. Erinevatel andmetel vajab ligi 40% hospitaliseeritutest aasta jooksul korduvat hospitaliseerimist või nad lõpetavad letaalselt.    

Epilepsia on rohkem kui hood

Epilepsia kui haigus on ajutegevuse häire, mida iseloomustab peaaju püsiv kalduvus tekitada epileptilisi hoogusid, ning haigusega kaasnevad neurobioloogilised, kognitiivsed, psühholoogilised ja sotsiaalsed tagajärjed. 

Müofastsiaalse valu sündroom

Müofastsiaalse valu sündroom (MVS) on küllaltki sageli esinev heterogeenne valu, mida iseloomustavad lihases olevad valu vallandavad punktid (trigger-punktid), mis tekitavad lokaalse ja kiirguva valu. MVS-i ravis on põhilised füüsiline ravi ja rehabilitatsioon, kuid sageli on abi ka farmakoloogilisest või psühhosotsiaalsest sekkumisest. Ravimata MVS võib areneda fibromüalgiaks (FM), mis ei piirdu enam ainult valuga ning mille ravi pole nii edukas.

Kroonilise migreeni ravivõimalused

Kroonilise migreeni all kannatab 2–4% üldrahvastikust ja see moodustab umbes 8% kõikidest migreenijuhtudest. Epidemioloogilised uuringud näitavad, et igal aastal muutub haigus krooniliseks 2–3%-l kõikidest senini episoodilise migreeni all kannatajatest. Tegemist on oluliselt elukvaliteeti halvendava haigusega, mille all kannatab enam töövõimeline osa populatsioonist – s.o vanuses 18–49 eluaastat.

Soolestikuhaigused ja nende diagnoosimine

Kõhuvalu, -puhitus, -lahtisus või -kinnisus võivad viidata mitmele haigusele – tavalisest soole ärritussündroomist kuni soolevähini.

Venekeelne resümee


Uudised


Sisuturundus: Uriinipidamatusega naise nõustamine

„Uriinipidamatusega naise nõustamise soovituslikud juhised perearstile“ on koostatud selleks, et julgemini nõustada selle probleemi käes kannatavaid naisi Eestis. Kuna teema on piinlik, ootavad pooled naistest abi küsimisega kuni kaks aastat, 11% naistest koguni kuni 11 aastat (1).     

Põhjamaade-Balti kardioloogide konverents pakkus uudiseid arengusuundadest kardioloogia peamistes valdkondades

Põhjamaade-Balti kardioloogide konverents (NBCC) tõi Vilniusesse kokku 700 osavõtjat. Eestist oli sõitnud konverentsi kuulama ligi 50 osalejat. Professor Margus Viigimaa rääkis konverentsil kõlanud huvitavamatest teemadest ning peatus lähemalt sessioonidel, mis puudutasid düslipideemiat ning Fabry tõbe. 

Noppeid Euroopa Allergoloogia ja Kliinilise Immunoloogia Akadeemia kongressilt

Euroopa Allergoloogia ja Kliinilise Immunoloogia Akadeemia kongress toimus 17.–21. juunil 2017 Helsingi Messikeskuses. European Academy of Allergy and Clinical Immunology (EAACI) on mittetulunduslik organisatsioon, mille tegevus on seotud allergia- ja immuunhaigustega: astma, riniit, ekseem, kutseallergia, toidu- ja ravimiallergia ning anafülaksia.

Diabeet kui südame-veresoonkonnahaiguste riskitegur

Aterosklerootilised südame-veresoonkonnahaigused mõjutavad oluliselt patsientide elukvaliteeti, on diabeedihaigete sagedasim surmapõhjus ning moodustavad suurima osa patsientide ravikuludest ja kaotatud töövõimest. Lisaks sellele, et diabeet on südame-veresoonkonnahaiguste (SVH) riskitegur, kaasuvad diabeedile sageli ka kõrgvererõhktõbi ja düslipideemia, millel on kardiovaskulaarsete tüsistuste tekkes veelgi suurem mõju. Nii on arusaadav, miks on diabeedihaige käsitluses sedavõrd olulisel kohal kardiovaskulaarse riski hindamine ja sellest tulenev ravi individualiseerimine.