Konverents "Lapse immuunsüsteem" koostöös Eesti Lastearstide Seltsiga (14.02.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

September 2021

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Mõeldes Sulle, pereõde, läheb mu süda soojaks

On tavaline hommik, ma sammun ootesaali, et kutsuda patsient kabinetti. Libistan pilgu üle keskuse ning näen sooja ja toetavat meeskonda – oma kolleege arste ja õdesid.

Häid õdesid on alati puudu

Minevikku on jäänud mõtteviis, et nooruspõlves valitud erialaga purjetatakse vanaduspuhkuseni välja. Seepärast kohtame tuttavate ja sõprade hulgas üha enam neid, kes on oma elus juba teinud või parasjagu teevad karjääripööret. Sama lugu on juhtunud minuga ehk siis kunagisest personalijuhist saab peatselt õde, täpsemalt pereõde.

Ada Ojasaar: suurema osa vastuvõttudest teen üksi

Vormsi pereõde Ada Ojasaar ütleb, et Vormsi perearstikeskuse tööpäevi ei tea kunagi ette, kuna vormsilased on harjunud sellega, et astuvad ette teatamata uksest sisse ja saavad enamasti nii ka oma tervisemuredele lahenduse. Sageli tuleb nõustada patsiente nii praamil, poes kui ka keset küla.

Õdedest, ühingust, kvaliteedist ja õnnest

Kahe viimase aasta jooksul on suurenenud sõnavõttude ja kirjutiste hulk, mis räägivad õdede olulisusest ja nende tähtsast rollist tervishoiusüsteemis. Sagedasti selles valguses, et õdesid on puudu. Meile endile ei ole see uudis, sest paiguti on õed teinud püsivalt ja pikalt vähemalt kahe õe koormusele vastavat tööd.

Tänavu saavutas A-taseme 100 perearstikeskust

Tänavu auditeerisime 75 keskust, järgides endiselt põhimõtet, et auditeerime kõiki uusi A- ja B-taseme keskuseid, kes eelmisel aastal olid taseme võrra madalamal ning lisaks ka neid perearstikeskuseid, kus perearstide kvaliteedisüsteemis oli tulemus saavutatud või perearsti resertifitseerimine oli tehtud, kuid muudes punktides oli vajakajäämisi.

Loomisel on kooliõdede kvaliteedisüsteem

Haigekassa esmatasanditeenuste osakonna spetsialist ja kooliõdede kvaliteedisüsteemi töörühma juht Triin Mäll toob välja, et kvaliteedisüsteemi eesmärk on aidata kaasa teenuse kvaliteedi ühtlustamisele ja parandamisele.

Kolm vaadet õdede puudusele

Õdede puudus on mure, millele lahendusi otsitud pikalt. Koroonapandeemia teravdas seda probleemi veelgi. Õdede puudusest on palju räägitud ja kirjutatud. Ka selles Pereõe numbris puudutavad rohkem või vähem seda teemat mitmed autorid. Palusime Eesti Õdede Liidu presidendil Anneli Kannusel, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektoril Ulla Preedenil ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektoril Ülle Ernitsal arutleda õdede puuduse ning selle probleemi võimalike lahenduste üle.

Maia Uusküla: väga harva saab ühe teatise põhjal öelda, kas seos reaktsiooni ja vaktsiini vahel on võimalik

Ravimiameti ohutusjärelevalvebüroo juhataja Maia Uusküla rõhutab, et kõikidesse sotsiaalmeedias ja internetis levivatesse postitustesse, kus keegi väidab seost vaktsiini ja kõrvaltoime vahel, tuleb suhtuda kriitiliselt, kuna väga harva on võimalik öelda, et reaktsioon on kindlalt seotud. Selleks et teada, kas mingit reaktsiooni saab pidada ravimile omaseks, on enne vaja analüüsida suurtes kogustes andmeid.

Pereõdede kevadkonverentsil käsitleti mitmeid huvitavaid ja vajalikke teemasid

Tänavu keskendus pereõdede kevadkonverents teemadele, mille pealkirjades ei märka kordagi mainitavat COVID-it. Eelkõige räägiti lastest ja nende tervisest söömishäirete, mürgistuste ning rühivigade aspektist. Füsioteraapia ja ortopeedia sessioonis käsitleti tuttavat, aga alati aktuaalset täiskasvanute seljavalu teemat. Konverentsi kolmandas sessioonis said sõna onkoloogid, kes rääkisid kroonilise haigusega onkoloogilise patsiendi käsitlusest.

Haavaravi konverents 2021

Maikuus toimunud haavaravi veebikonverentsil anti ülevaade nii haavade hoolduse ja ravi põhitõdedest kui ka uutest suundadest ravis. Korrati üle haavade paranemise faasid ja räägiti, kuidas neid hinnata, et määrata parim võimalik ravi. Aktuaalsed teemad olid seekord levinuimad vead haavaravis, tüsistunud operatsioonihaavad ning põletused, külmetused ja söövitused nahal.

Kuidas nõustada tursega patsienti?

Kui perearsti­keskusesse pöördub patsient seoses tursetega, siis saab pereõde koos arstiga otsustada, kas lümfi­teraapiast võib olla abi patsiendi seisundi parandamisel.

Toimetulek stressiga – kuidas aidata ennast ja teisi?

Stress ei ole võõras kellelegi, ilmselt ka pereõdedele mitte. Meditsiiniline personal eriti on vastuvõtlikum suuremale stressile ning ka läbipõlemisele. Näen pereõdede rolli ülivajalikuna.

Uus 2. tüüpi diabeedi diagnostika ja ravi juhend – mis on muutunud viie aastaga?

Eelmine 2. tüüpi diabeedi (edaspidi DM2) ravijuhend ilmus 2016. aastal. Tegemist oli konsensusdokumendiga, mis põhines ekspertide arvamusel. 2021. aastal ilmunud ravijuhend on valminud teise metoodika järgi (vastavalt Eesti ravijuhendite koostamise käsiraamatule) ja on seetõttu eelmisest mõnevõrra erinev.

Kolesteroolitaset langetavate toimeainete võrdlus ja kasutus – Euroopa ravijuhendi soovitused

Kõrge kolesteroolitase on üks kardiovaskulaarse riski faktoreid. Kuigi paljudele arstidele ja ka patsientidele meeldib toetuda numbritele, ei tuleks keskenduda niivõrd kolesterooliväärtusele kuivõrd kardiovaskulaarsele riskile, seda eriti n-ö tervetel inimestel.

Insuldijärgse patsiendi käsitlus õe vaatevinklist

Olen Lääne-Tallinna Keskhaigla närvihaiguste kliinikus õde-spetsialistina kümmekond aastat tegelenud insulti põdenud patsientidega. Alustasin võrdlemisi “puhta lehena”, omades vaid mõneaastast töökogemust neuroloogiliste haigetega. Enamasti on parim õpetaja kogemus, nii minulgi. Praegu oskan tuua välja, millised töövõtted toimivad ja millised mitte, mis on kõige keerulisem, kellega teha koostööd.

Levinumad kõrvavalu põhjused lastel ja täiskasvanutel

Järsku tekkinud kõrvavalu, eriti lapseeas, on sage põhjus kiiresti abi otsimiseks. Sageli on esimene nõustaja just pereõde. Kui lastel on kõrvavalu põhjuseks tavaliselt äge keskkõrvapõletik, siis täiskasvanul võivad kõrvavalu põhjused olla erinevad.

D-vitamiinist aastal 2021

D-vitamiin on tõenäoliselt kõige populaarsem vitamiin. Kui aastakümneid tagasi oli õpikutes kirjas, et D-vitamiini defitsiidi sümptomid on luumurrud ja pikkade toruluude kõverdumine lastel, siis juba paarkümmend aastat on teada, et D-vitamiini defitsiidiga seostub kasvajate areng, immuunsüsteemi seisukord, põletikuliste haiguste kulg, lihastoonus, mälu ning veel mõndagi.

Kes on narkootikumide tarvitaja ja kuidas teda aidata?

  • Katri Abel-Ollo
  • Svetlana Ovsjannikova
  • Marin Vaher
  • Telli ajakiri

Küüneprobleemidest pereõele

Küüned peegeldavad sageli inimese üldist terviseseisundit ning muutused küüntel võivad olla diagnostiline vihje raskemate haiguste korral. Muutused küüntel võivad viidata erinevatele terviseprobleemidele. Ebaharilike küünemuutuste korral tuleks teostada arstlik hinnang, et vajadusel korraldada täiendavaid uuringuid ning rakendada asjakohast ravi.

Jalgade hooldusest pereõele

Hoolitsetud ja hooldatud jalad on meie “tervise alustala”. Labajalgade probleemide esinemisel on häiritud kogu meie tugi- ja liikumis­süsteem ning üldine toimetulek. Oma jalgadele hakkame mõtlema alles siis, kui tekivad esimesed probleemid (valu, turse, konnasilm, nahapaksendid, hallux valgus, haamervarbad, küünte probleemid jne).

Löövetega kulgevad infektsioonid lapseeas

Nahalööbed esinevad lapseeas sagedasti ja on enamasti ohutud ning isemööduvad. Suurema osa infektsioossete nahalöövete vallandajad on viirused, mis ei vaja tavapäraselt spetsiifilist ravi.

Haigusjuht: atoopiline dermatiit

Vastuvõtule saabub koos emaga kuueaastane tütarlaps, kes kaebab mõned päevad tagasi tekkinud tugevat löövet kätel.