Konverents "Lapse immuunsüsteem" koostöös Eesti Lastearstide Seltsiga (14.02.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

November 2022

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Sügistalvised mõtted

Kätte on jõudnud viirushaiguste hooaeg. Seda, mida see tähendab, teab iga pereõde. Rohkelt telefonikõnesid, palju nõustamist ja aitamist. Sügistalvel on ka rohkem neid inimesi, kellel esineb stressi, läbipõlemist ja depressiooni. Sellepärast on oluline ennast hoida ning mitte lasta negatiivsetel asjadel ja olukordadel endast üle sõita.

Marelle Maiste: tegevusjuhend jõuab õige pea iga pereõe lauale

Pereõenduse tegevusjuhend, mis valmis tegelikult juba 2021. aastal, jõuab varsti iga pereõe lauale, ütleb juhendi koostamise töörühma juhtinud Ädala Perearstikeskuse pereõde Marelle Maiste.

Arenguvestlused – mõistlik või mõttetu, toetus või teotus

Perearstikeskuste akrediteerimissüsteemi üks jälgimise kriteerium on dokumenteeritud arenguvestlused. Mõnel pool viiakse neid läbi aasta-, tulemus- või mõne muu vestluse nimetuse all.

2035. aastal võiks Eesti esmatasandi tervishoid olla Euroopa parim

Sotsiaalministeerium on koostöös Eesti Perearstide Seltsi ja teiste oluliste sidusrühmadega alustanud esmatasandi tervishoiu arengukava koostamist, mis peaks andma vastuse küsimusele, millist esmatasandi tervishoidu tahame näha aastaks 2035 ning millised on olulised strateegilised tegevused, et seda eesmärki ellu viia.

Perearstikeskuste kvaliteedihindamine 2022. aastal

Käesoleva aasta 122 kvaliteedimummu on jagatud, haigekassa poolt ligi 1,7 miljonit lisa­tasudena välja makstud.

Kukkumiste vältimine eakatel patsientidel

Käesoleva aasta septembris avaldati uus juhend, mis räägib kukkumise vältimisest ja käsitlusest eakatel (1). Juhend on mahukas, seetõttu toon artiklis välja soovitused, mis on peremeditsiini kontekstis olulisimad ja Eestis rakendatavad.

Sagedasemad vulvovaginiidid

Vulvovaginaalsed sümptomid on sage pöördumise põhjus nii esmatasandil kui ka günekoloogilises praktikas. Vulvovaginiitide diagnoosimises ja ravis on oluline pidada silmas patsiendi reproduktiivset staatust, kuna naissuguhormoonide tasemel on oluline roll genitaalide kaitsevõime ja tupe mikrofloora kujundamisel.

Ravimite manustamine süstimise ja infusiooniga

Eelmises kahes Pereõe ajakirjas käsitlesime ravimite enteraalseid ja lokaalseid manustamisviise. Selles numbris vaatleme viimast ravimite manustamise klassi – parenteraalne manustamine, mille manustamisteede kasutamine on küll mõnevõrra väiksem, kuid omab siiski suurt tähtsust, eriti haiglatingimustes.

D-vitamiin – kellele, kui palju ja milleks?

„Milliseid vitamiinipreparaate peaksin võtma?“ Seda küsimust kuuleb perearstikeskusesse vastuvõtule pöörduvatelt patsientidelt päris sageli. Laias laastus võib öelda, et kui patsiendil ei ole imendumishäireid tekitavaid haiguseid ja ta sööb mitmekesist toitu, siis on ainus (perioodilist) juurdemanustamist vajav aine D-vitamiin. Kohati suisa imeravimi staatusesse tõstetud vitamiini manustamine on meie laiuskraadil kahtlemata vajalik, kuid seda õigetes kogustes, olles samas teadlik liigtarvitamisega seotud ohtudest.

Lipödeem – sümptomid, diagnoosimine ja ravi

Lipödeem on seisund, mis ei ole otseselt turse, sest kudedes ei toimu tursele ise­loomulikku vedeliku kogunemist. Lipödeemi korral toimub hoopis rasvkoe kogunemine. Sageli on raske vahet teha lipödeemil, rasvumisel ja lümfödeemil.

Rauapuudusega laps – sagedasemad põhjused ja käsitlus

Rauapuudus on kogu maailmas kõige levinum toitainedefitsiit. See on suur probleem arengu­maades, aga ka arenenud riikides, kus ülejäänud vaegushaigused on enamasti kadunud. Rauavaegus on üleilmselt kõige levinum aneemia põhjus.

Unehäired lastel

Me uinume, magame ja ärkame. Öö jooksul liigume ühest unetsüklist teise. Me läbime kerge une, sügava une ja unenägude faase. Nende faaside vahel taastub meie teadvus korraks, ilma et me sealjuures täielikult ärkaksime.

Psüühikahäirete ennetamine peredes

Perearsti ja pereõe töös esineb sagedasti kokkupuuteid psüühikahäiretega inimestega. Neist osa on ka lapsevanemad. Tänapäeval on suund, et iga lapsevanem võib olla mingisugustes raskustes ja psüühikahäire olemasolu iseenesest ei takista lapsi kasvatamast.

Laste vaktsineerimine gripihooajal – trendid ja võimalused

Septembri lõpus toimus meditsiinitöötajatele suunatud veebiseminar, kus Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku infektsioonhaiguste arst Eda Tamm rääkis laste vaktsineerimisest gripihooajal.

Pereliikmete toetamine patsiendi elu viimastel päevadel

Sünd ja surm on inimese elukaarel kaks kõige olulisemat ning enim emotsioone tekitavat sündmust. Uue ilmakodaniku sünd toob rõõmu ja elevust nii perre, haiglapalatisse, tervisekeskusesse kui ka pereõe kabinetti. Kui peres on oodata lähedase peatset lahkumist, saabub rõõmu ja elevuse asemele vaikus, mille raskust ei ole võimalik sõnadega kirjeldada.

Venoosse tromboosi diagnoosimine, ravi ja ennetamine

Tromboos on seisund, mille korral veresoones moodustuvad verehüübed ehk trombid ning ummistavad selle, takistades vereringe normaalset toimimist.

Kroonilise neeruhaigusega patsiendi ravi ja nõustamine

Novembri alguses toimus pereõdedele veebiseminar „Krooniline neeruhaigus – mida peaks teadma pereõde?“. Seminari viisid läbi Tartu Ülikooli Kliinikumi nefroloog-vanemarst dr Külli Kõlvald, kes rääkis kroonilise neeruhaiguse diagnoosimisest ja ravist, ning Tartu Ülikooli Kliinikumi neeruõde Ave Kadai, kes andis juhtnööre, kuidas nõustada kroonilise neeruhaigusega patsienti.

Diabeetiku jalgade kontroll pereõe töös

Diabeet mõjutab veresooni ja närve, eelkõige jalgades, silmades ja neerudes. Diabeetilise jala kontroll on oluline, et tagada patsiendi jalgade vereringe säilimine ja vältida hilisemate tüsistuste teket.

2. tüüpi diabeet – kas ja kuidas ravib dieet ning selle koosmõju ravimitega

2. tüüpi diabeet on krooniline haigus, mille korral on häiritud beetarakkude insuliinitootlikkus, mis tekib sageli insuliiniresistentsuse foonil (1). 2. tüüpi diabeet tekib geneetiliste, keskkonna- ja käitumuslike riskitegurite vastastikusel mõjul.

Hüpotüreoos ehk kilpnäärme alatalitlus

Hüpotüreoos ehk kilpnäärme alatalitlus on sage kilpnäärmehaigus. Esimesena puutuvad selle haigusega sageli kokku just perearstid ja pereõed. Artiklis annan lühikese ja praktilise ülevaate hüpotüreoosi põhjustest, diagnostikast ja ravist.

Haigusjuht: herpes zoster

Vöötohatis tekib inimestel, kes on nakatunud tuulerõugete-vöötohatise viirusega. Viirus säilib organismis varjatud olekus ning taasaktiveerub tavaliselt vanemaealistel (alates 50 aasta vanustest), kuna nende immuunsus võib olla nõrgem. Põhjus võib olla näiteks muu kroonilise haiguse olemasolu, kestev vaimne/füüsiline stress, trauma, UV-kiirgus, immuunsust pärssivate ravimite kasutamine. Vöötohatist esineb 10–20%-l elanikkonnast.