Konverents "Lapse immuunsüsteem" koostöös Eesti Lastearstide Seltsiga (14.02.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

November 2021

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Armsad pereõed, tulge kampa!

Seda aastat on jäänud alles kahe kuu jagu. Eelnev on olnud justkui sõit Ameerika mägedel. Pärast eelmist aastat ootasime, et käesolev tooks puhkust, aga saime uue sõidu veel järsumate tõusude ja langustega.

Vaimse tervise õde Anu Stamberg: kõige tähtsam on leida patsiendi enda motivatsioon

Järveotsa Perearstikeskuse vaimse tervise õde Anu Stamberg ütleb oma Facebooki-lehel Terve Elu Teejuht: “Kõik eneseabiraamatud räägivad sellest, et rahulolev inimene elab elu oma tõelise minana. See tundub nii selge ja ometigi nii keeruline. Kes see tõeline mina siis on? Kuidas aru saada, kas see, kellena ma oma elu elan, on tõeline mina? Kui tunned rahulolematust, pidevat ärevust ja seletamatut vajadust midagi otsida, suhted on sassis, töö on tüütu, tervisega pole lood kõige paremad, siis on üsna tõenäoline, et tee iseendani on veel pikk.”

Le Vallikivi: pereõed ei peaks oma soove ja vajadusi enda teada jätma

Pereõed võiksid rohkem välja öelda, millised on nende tahtmised ja vajadused nii õppe, töötingimuste kui töökorralduse osas, rääkis perearstide seltsi juht Le Vallikivi.

Pereõenduse uuenenud tegevusjuhend

Pereõdede kui iseseisvate spetsialistide tähtsus esmatasandil on olnud viimase 30 aasta jooksul pidevas muutumises ning eriala aktiivne areng jätkub praeguseni. Esimesest ja ühtlasi ka viimasest pereõenduse tegevusjuhendi loomisest on möödas pea 13 aastat ning selle aja jooksul on eriala hüppeliselt arenenud.

Riskipatsiendid on ravijuhtimise meeskonna liikmed

Riskipõhine ravijuhtimine toodi Eesti esmatasandi tervishoidu, et aidata senisest veel enam patsiente, kellel on suur tervise halvenemise risk.

Ärevusega patsient pereõe vastuvõtul

Ärevus on elu paratamatu osa ja mõjutab kogu inimese olemust. Ärevust võidakse tunda seoses igapäevaste katsumustega, kaotuste ja läbikukkumiste korral. Ärevust võib segi ajada ka hirmuga, mida tuntakse peamiselt konkreetse välise objekti või sündmuse ees, ning sageli ei suudeta täpsustada põhjust, miks vastav tunne esile kerkis. (1)

Projekt “Personaalmeditsiini rakendamine Eestis” aitab tuua geneetilised andmed arsti töölauale

Personaalmeditsiini defineeritakse kui lähenemisviisi, mis aitab leida igale inimesele võimalikult individuaalse ennetus- või raviplaani, analüüsides tema terviseandmeid koos elustiili- ja ümbritseva keskkonna andmetega. Üks osa inimeste terviseandmetest on ka geneetiline eripära, mis mõjutab tervise hoidmist ja ravi.

Laste ja teismeliste söömishäirete diagnostika ning häiretega tegelemine esmatasandil

Söömishäirete levimus on viimasel kahel kümnendil olnud tõusutrendis, olles kasvanud mõne uuringu järgi koguni kahekordseks (aastatel 2000–2006 oli levimus 3,5%, aastatel 2013–2018 oli levimus 7,8%).

Unekaebuste täpsustamine peab olema anamneesi kogumise rutiinne osa

Unehäireid esineb väga sageli. Lääne-Euroopas on vanemate kui 15-aastaste seas tehtud uuringu kohaselt unehäireid 31%-l inimestest. Pooled unehäirekaebusega inimestest ei ole nende leevendamiseks midagi ette võtnud ega ka arstile pöördunud, nii on see arvatavalt ka Eestis.

Kuidas märgata eakate depressiooni esmatasandi tervishoius?

Pole uudis, et maailma elanikkond mitte ainult ei kasva üha kiiremas tempos, vaid ka vananeb. Hinnanguliselt on 2050. aastaks maailmas üle 60 aasta vanuseid inimesi kaks miljardit. Elanikkonna üldise vananemisega seoses suureneb ka koormus vaimse tervise valdkonna teenustele.

Inga Aavik: tõenäoliselt saab hakata HPV-vaktsiinide tulemust Eestis hindama umbes 10–20 aasta pärast

Praegu vaktsineeritakse papilloomiviiruse (HPV)vastu Eesti riikliku immuniseerimiskava alusel ainult 12-aastaseid tüdrukuid. Naistearsti Inga Aaviku sõnul võiks HPV vastu vaktsineerituse tase olla Eestis palju kõrgem ning immuniseerimiskavasse võiks HPV-vaktsiini sihtrühma lisada ka sama vanad poisslapsed.

Bakteriaalne vaginoos ja Candida vulvovaginiit – kuidas ära tunda ja ravida?

Oma praktikas puutume väga sageli kokku patsientidega, kes kaebavad suurenenud tupevoolust, vooluse muutumist erinevatel (elu)perioodidel ning mitmeid teisi häirivaid sümptomeid tupes. Enne nende patsientide eriarsti juurde suunamist on võimalik ka perearstil ja õel üht-teist ära teha ning edukalt ravida lihtsamaid seisundeid.

Krooniline vaagnavalu ja kusepõie valusündroom

Kroonilise vaagnavalu sündroomi tüüpiline definitsioon on üle kuue kuu kestnud püsiv mitte­tsükliline valu vaagnas, mis olulisel määral mõjutab inimese elukvaliteeti. Vaagnavalu võib olla primaarne (muu haigus puudub) või sekundaarne (valu on ainult üks sümptomitest ja selle taga on mõni konkreetne põhjus). Valu on kas mittespetsiifiline ja kogu vaagnat haarav või on seotud konkreetse organiga, näiteks kusepõie või pärasoolega.

Peavalud lastel ja pereõe roll peavaluga lapse ravis

Peavalu on kõige sagedasem neuroloogiline probleem lastel. Kuigi siiani levib arvamus, et lapsel pea ei valuta, siis epidemioloogilistes uuringutes on näidatud, et 54%-l lastest on kunagi peavalusid esinenud.

Diabeet eakal patsiendil

Diabeedi ravi eakatel on proovikivi, kuna kliiniline ja psühhosotsiaalne seisund ning vajalike ressursside kättesaadavus vanemaealistel on erinev. Inimese elukorraldus ja sotsiaalse tugivõrgustiku olemasolu võivad mõjutada nii glükeemilisi eesmärke kui ka diabeedi ravi valikuid

Retseptiravimite koostoimed käsimüügiravimite ja toidulisanditega

Ravimid võivad nii haiguste raviks kui ennetuseks olla väga tõhusad, kuid ravimite kasutamisega kaasnevad ka riskid. Ravimitel võivad esineda patsiendi elukvaliteeti vähendavad või ravitulemust halvendavad kõrvaltoimed. Eluea pikenemise ning haiguste diagnoosimis- ja ravivõimaluste kasvuga sageneb ka polüfarmakoteraapia ehk enam kui viie ravimi samaaegne kasutamine. Polüfarmako­teraapiaga võib kaasneda koostoimete risk.

Kilpnäärmega seotud probleemid pereõe vastuvõtul

Kilpnäärmehaigused on endokriinhaigustest ühed levinumad, neid esineb umbes 5%-l inimkonnast, rohkem naistel kui meestel. Kõige tavalisemad kilpnäärmeprobleemid on seotud kõrvalekaldega kilpnäärmehormoonide tootmises või muutustega kilpnäärme struktuuris.

Peptiline haavand kui ülakõhuvalu sage põhjus

Pereõe vastuvõtule pöördub korralisteks vereanalüüsideks 56-aastane naisterahvas. Vastuvõtul kurdab ta, et viimasel ajal on tekkinud söömise järel valu ülakõhtu, mis valuravimitele ei allu. Kaasuvaid raskeid haiguseid naisel ei ole, on teada ainult liigeseprobleemid, mille tõttu tarvitab naine juba aastaid diklofenakki. Teada on, et naise isa suri maovähki. Patsient on ise väga murelik ja küsib pereõe käest nõu – mis edasi?

Mida pidada silmas, kui haigus on silmas

On reede pealelõuna. Töönädala lõpu viimaste patsientide seas helistab murelik ema, kelle lapsel rähmavad silmad mitmendat päeva. Kummelitee kompressist pole abi olnud, pigem muutub seis järjest hullemaks. Vastuvõtule enne uut nädalat enam tulla ei jõua. Valvesilmaarstile pääseb ehk järgmisel päeval, aga selleks tuleb ette võtta pikk sõit ja lisada sellele aeg rahutu mudilasega ootesaalis. Mida sellises olukorras patsiendile soovitada?

Allergilised haigused lapseeas

Allergiahaigused on lapseea sagedasimad kroonilised haigused. Viimastel aastakümnetel on nende esinemine maailmas kahekordistunud. Kõige levinumad allergiahaigused lastel on atoopiline dermatiit, toiduallergia, allergiline nohu ja allergiline astma.

Armkoe massaaž

Armkude ja sellega kaasnevaid häirivaid sümptomeid saab mõjutada armimassaažiga. Sealjuures on vaja teada, mille poolest armid erinevad, sest osade armide korral on massaaž sobiv ja vajalik, ent osadele armidele ei ole soovitatav massaaži teha.