Konverents "Lapse immuunsüsteem" koostöös Eesti Lastearstide Seltsiga (14.02.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

Mai 2021

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Head kolleegid!

Hiljuti tähistasime kõik koos rahvusvahelist õdede päeva. Tegelikult on õdede päev 365 päeva aastas, sest õdedeta ei saaks tervishoiusüsteem absoluutselt eksisteerida. Ja loomulikult on perearstide jaoks kõige hindamatumad õed nende oma pereõed.

Ene Rahurand: alustan igal esmaspäeval uues kabinetis täie pühendumisega

Kuusalu pereõde Ene Rahurand on töötanud õenduses väga pikka aega, kuid siiani ei ole tal tekkinud väsitavat rutiini ja igal hommikul läheb ta tööle rõõmuga. “Mulle päriselt meeldib see, mida teen, kuigi olen sellel alal töötanud juba kaua,” ütleb ta.

Pereõde on tugeva perearstikeskuse võtmeisik

12. mail tähistati rahvusvahelist õdede päeva. Juba üle aasta kestnud COVID-19 kriisis on just pereõdedel olnud patsiendi nõustamisel peamine roll.

Kuidas õed koroonaajal hakkama on saanud?

Erinevate erialade õed meenutasid 12. mail, rahvusvahelisel õdede päeval portaali Med24 palvel, milline oli nende aasta koroonaga ning mis motiveerib neid raskel ajal edasi töötama.

Kollektiivleping – kas nii nagu alati või vaatame ühiselt tulevikku?

Teiste töötajate esindajate ja tööandja vahel sõlmitud kollektiivleping ei pööra piisavalt tähelepanu tervishoiu ühele peamisele probleemile – õdede puudusele ja selle tõttu suurenenud töökoormusele töötavatel õdedel, ütlevad õdede liidu president Anneli Kannus ja asepresident Gerli Liivet.

Irina Filippova: viimase üheksa aasta jooksul on Eestis immuniseerimistega hõlmatuses langustrend

Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova rääkis, milline on Eesti laste hõlmatus vaktsineerimisega ja kas sellega saab rahule jääda.

Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega lapse käsitlus

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (edaspidi ATH) kuulub Rahvusvahelise Haiguste Klassifikatsiooni kohaselt hüperkineetiliste häirete gruppi, mida iseloomustab varases lapseeas avalduv püsimatus, tähelpanuprobleemid ning raskesti suunatav käitumine (1). Lapsed, kellel on kõik need tunnused ilmekalt väljendunud, ei jää naljalt kahe silma vahele, sest nende tormakus, tähelepanematus ja vähene kuulekus on vanematele, kasvatajatele ja õpetajatele sageli tõeline katsumus.

Õendustegevused suitsiidi ennetamisel

Igal aastal sureb suitsiidi tagajärjel umbes miljon inimest. Üldiselt see teeb 16 inimest 100 000 kohta ehk üks surmajuhtum iga 40 sekundi järel. Viimase 45 aasta jooksul on enesetappude arv maailmas suurenenud 60% võrra.

Tsöliaakia – mis haigus see on, kuidas seda ära tunda ja keda ravida?

Tsöliaakia ehk gluteenenteropaatia tekib nisus, rukkis ja odras sisalduvate valgukomponentide toimel päriliku eelsoodumusega isikutel. Tsöliaakia võib avalduda igas vanuses ja on kroonilise kuluga autoimmuunhaigus vägagi erinevate vaevustega-sümptomitega.

Täiesti turvalist päevitust olemas ei ole

Kevadsuvine aeg toob endaga kaasa päikese­paistelised ilmad ja rohkelt õues toimetamist. Pärast pikka ja pimedat aega mõjub üha enam pilve tagant piiluv päike kui sõõm värsket õhku, mida pikalt igatsetud. Ometi on päikesekiirgusel mitmeid negatiivseid mõjusid, millel järgnevalt peatume.

Õendustegevused kroonilise südamepuudulikkusega patsiendi käsitluses

Eelmise aasta detsembris valmis dokument “Südamepuudulikkuse kabineti õe tegevused vastuvõtul”, mille on kinnitanud Eesti Kardioloogide Selts. Juhendi tutvustamiseks toimus 13. mail veebiseminar.

COVID-patsiendi nõustamine: praktiline kogemus

Koroonaviirus on olnud meiega nüüdseks poolteist aastat. See on piisav aeg, et teha esimene kokkuvõte patsientide nõustamisest esmatasandil. Hea meel on tõdeda, et juhendmaterjale ja abivahendeid on tunduvalt rohkem kui eelmise aasta kevadel, mil viirus esimest korda Eestisse jõudis.

Südame rütmihäiretega patsiendi nõustamine

Kardiaalne manifestatsioon arütmia kaebusena või siis ka juhuleiuna on siiamaani meditsiini­personalile ehmatav ja emotsionaalne valdkond. Õnneks on paljud randomiseeritud uuringud ja meditsiinilise diagnostika täiustumine andnud võimaluse paremini mõista rütmihäiretest tulenevat kliinilist probleemi ning käsitleda seda ohutult ja patsienti säästvalt.

Gestatsioonidiabeeti põdenud naiste sünnitusjärgne jälgimine pereõenduses

Rasedus on normaalne füsioloogiline protsess, mis on naise ja tema perekonna elus unikaalne aeg. Enamik rasedusi kulgeb kõrvalekalleteta, kuid mõnedel juhtudel on rasedus ema ja loote jaoks komplitseeritud. Üks enam levinud komplikatsioone raseduse ajal on gestatsiooni­diabeet (GDM). Gestatsioonidiabeet ehk rasedusaegne diabeet on diabeedi vorm, mis avaldub esmakordselt raseduse teisel või kolmandal trimestril (1–4).

Operatsioonihaava tüsistused pereõe käsitluses

Pereõde on sageli pärast operatsiooni patsiendi jaoks esmane kontakt, kelle käest küsida nõu haava paranemise kohta. Praegu ei ole pereõdedel veel võimalust otse haavaõe käest nõu küsida ja seetõttu on pereõel vaja olla laia silmaringiga ning sageli anda hinnanguid nii väiksemate kui ka suuremate operatsioonide järel.

Mehe reproduktiivtrakti põletikud

Meeste sugutrakti põletikud on oluline reproduktiivmeditsiini probleem, mis mõjutab otseselt eri vanuses mehi ning kaudselt meeste partnereid ja perekonda. Peamised mehe reproduktiivtrakti põletikud on uretriit, balaniit, prostatiit ning orhiit ja epididümiit.

Sagedasemaste vereanalüüside vastuste tõlgendamine

Järjest suurem hulk meditsiinilistest otsustest põhineb laborianalüüside vastuste tõlgendamisel. Hinnatakse, et 70% kõikidest meditsiinis tehtavatest otsustest põhineb laborianalüüside vastustel, seetõttu on vereanalüüside korrektne tõlgendamine patsiendi käsitluse üks põhitalasid. Artikkel annab ülevaate, kuidas tõlgendada kõige sagedamini tehtavate vereanalüüside vastuseid.

Lapse esimesed 18 elukuud pereõe jälgimise all

Lapsevanemaks saamine on planeeritud või vahel ka ootamatu. Olenemata sellest, kuidas beebi otsustas oma vanemate juurde tulla, tuleb neil lapse kasvatamise ülesandega hakkama saada. Üks abiline ja toetaja on perearsti meeskond.

Sünnitusjärgne periood

Viimase 10–15 aasta jooksul on sünnitusjärgse perioodi jälgimise mudel muutunud. Sünnitusmajades viibitavate päevade arv on vähenenud ja kasutusele on tulnud termin “varane kojukirjutus”. Ida-Tallinna Keskhaigla aastaaruande järgi oli 2019. aastal keskmine haiglas viibitud päevade arv 2,8 ja 2020 vastavalt 2,5.