Tallinna Perearstide Seltsi sügiskonverents (18.10.2024 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!
Veebruar 2018

Veebruar 2018

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Juhtkiri

Kuidas jõuda parima ravitulemuseni?

Veebruari keskel toimus koostöökonverents, mis tõi üle viie aasta taas saali kokku perearstid, apteekrid ja pereõed, et rääkida koostööst esmatasandil. Viimati toimus ühine konverents seitse aastat tagasi. Siis domineerisid tervishoiukorralduslikud probleemid. Nüüd olid keskmes erialased küsimused, millele hakkab raamistikku looma tervisekeskuste alles kujunev kontseptsioon.

Persoon

Karmen Joller: arsti ülesanne ei ole inimest vägisi ravida

Aasta arsti tiitli saanud perearsti Karmen Jolleri sõnul ei saa arst inimest vastu tema tahtmist ravida, küll aga saab ta patsienti suunata, õpetada ja nõustada. Seda on ta püüdnud ka ühiskonnas laiemalt olulistel teemadel sõna võttes teha. Aasta arsti tiitel näitab seda, et see on inimestele korda läinud.  

Aktuaalne teema

Äge ja krooniline postoperatiivne valu

Veel 1839. aastal oli prantsuse kirurg Alfred Velpeau veendunud, et „valu ärakaotamine kirurgias on pöörane mõte. On absurdne üha selle poole püüelda … Nuga ja valu on kirurgias kaks sõna, mis patsiendi teadvuses peavad alati kokku kuuluma“ (1). Vaid mõned aastad hiljem võeti anesteetikumidena kasutusele eeter ja kloroform ning tänapäeval peame loomulikuks, et operatsioon peab toimuma patsiendi jaoks turvaliselt ja valutult, operatsioonijärgset valu tuleb hästi leevendada ning operatsioon iseenesest, olles ravinud terviseprobleemi, ei peaks muutuma edaspidi iseseisvaks püsivaks valuallikaks.

Muudatustest abivahendite vallas

Selleks et tagada eluks hädavajalike abivahendite kättesaadavus kogu eelarveperioodi jooksul, peame tegema teatud valikud. Seetõttu otsustasime peatada selle aasta 1. veebruarist hüvitised sellistele abivahenditele, mille puudumine ei takista iseseisvat toimetulekut ega tekita täiendavaid tervisekahjusid ja/või mille kasutamiseks on võimalik leida alternatiive või soetada neid tavakaubandusest.     

Paljud arstid tunnevad end läbipõlenuna, üheks põhjuseks kehv tervishoiukorraldus

Värskele küsitlusele vastanud arstidest ligi kolmandik tunneb end sügavalt või tugevalt läbipõlenuna, tuues peamiste põhjustena välja tervishoiu- ja töökorralduse, töösuhted ning suhtumise arstidesse.

Teadustöö ja koolitus

Söömis- ja söötmishäired imiku- ja väikelapseeas

Õige toit ja tervislikud söömisharjumused väikelapseeas aitavad kaasa hea tervise kujunemisele ning kaitsevad teatud haiguste eest täiskasvanueas. Rinnapiim võiks olla ainuke imikule pakutav toit esimese kuue elukuu jooksul, kuid juba teisel elupoolaastal ei kata see lapse energia- ja toitainevajadust. Laps vajab adekvaatset toitumist kasvamiseks ja aju arenguks.

Kuiva silma sündroom – sage krooniline seisund, mida ei saa enamasti välja ravida

Kuiva silma sündroom on multifaktoriaalne silmapinna haigus, mida iseloomustab pisarakihi homeostaasi kadumine ja millega kaasnevad silmapinna sümptomid, mille tekkimisel on oluline roll pisarakihi ebastabiilsusel ja hüperosmolaarsusel, silmapinna põletikul ja kahjustusel ning neurosensoorsetel muutustel (1).

Kompressioonravi – füüsikast toodeteni

Kompressioonriided on spordis järjest enam kasutuses ning muutuvad aasta-aastalt populaarsemaks harrastussportlaste ja tervisesportlaste hulgas. Aina rohkem on uuringuid, mis kinnitavad kompressioonravi positiivset mõju sooritusvõimele ja kiiremale taastumisele. Kui aga kompressioonravitoodete igapäevane kandmine on vajalik haiguse tõttu, siis on sellele pigem vastuseis ja seondub esimesena „koledate paksude vanaemasukkadega“. See on patsiendi koolitamise koht ning järeleandmisi teha ei saa. 

Düsuuria käsitlus täiskasvanul

Düsuuria kujutab endast kaebust, mille taga võib olla sageli väga erinevaid põhjuseid. Definitsiooni alusel on düsuuria valulikkus, kipitus või põletava iseloomuga tunne, mis tekib kusitisse seoses urineerimisega. Ühe Ameerikas 30 000 inimesega läbi viidud küsitluse järgi esineb düsuuriat 3%-l üle 40-aastastest inimestest (1), mis teeb sellest vägagi sagedase probleemi esmatasandi meditsiinis.     

Puukborrelioosi ja puukentsefaliidi uuemad levikutendentsid Eestis

Eestis on kõige levinumad puukhaigused puukentsefaliit ja puukborrelioos. Esimene on kesknärvisüsteemi nakkushaigus, mida põhjustab puukentsefaliidiviirus, ja teine on paljusid elundeid, sealhulgas kesknärvisüsteemi, südant ja liigeseid kahjustav nakkushaigus, mida põhjustab borreeliabakter. 

Viirushepatiitide levimusest, levikuteedest ja riskirühmadest Eestis

Viirushepatiitide levimusest, levikuteedest ja riskirühmadest Eestis andsid ülevaate Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialistid Jevgenia Epštein ja Irina Filippova.

Gripi vastu peaksid vaktsineerima kõik riskirühma kuuluvad inimesed

Gripp on äge respiratoorne infektsioon, mida põhjustavad A-, B- ja C-gripiviirused. Haigus esineb puhangutena üle terve maailma, eriti talvekuudel. Üldpopulatsioonis on gripp tavaliselt kahe nädala jooksul iselimiteeruv haigus, kuid teatud riskigruppides võib see kulgeda raskete komplikatsioonidega ning lõppeda surmaga. Seetõttu tuleb kõigile riskirühmadesse kuuluvatele patsientidele pakkuda antiviraalset ravi ning soovitada iga-aastast vaktsineerimist. 

Uus riiklik HIV-i tegevuskava: HIV-i ravi ei ole enam üksnes nakatunud patsiendiga tegelemine, vaid ka HIV-i ennetamine

Möödunud aasta lõpus heakskiidetud riiklikus HIV-i tegevuskavas on senisest suurem rõhk biomeditsiinilistel sekkumistel. HIV-i ravi ei ole üksnes nakatunud patsiendiga tegelemine, vaid ka HIV-i ennetamine. Muidugi on endiselt plaanis klassikalised ja tõenduspõhised sekkumised, sealhulgas kondoomikasutamise propageerimine ja steriilsete süstimistarvikute kättesaadavuse tagamine. Uue kava olulisematest aspektidest annab ülevaate Tervise Arengu Instituudi teadussekretär Kristi Rüütel.

Kodade virvendusarütmia – sagedasim arütmiavorm

Kodade virvendusarütmia (AF) on kõige sagedamini esinev arütmiavorm üldse. AF-i korral tekivad südame kodades elektriimpulsside ringid ehk pöörislained. Erutuslaine ei liigu enam oma tavalist teed mööda, vaid jääb vatsakestest kõrgemal paiknevatesse südameosadesse ringlema. AF-i eriomadus on mitme säärase ringi väljakujunemine. Euroopas on arvatavasti 4,5 miljonit ja USA-s 5,6 miljonit AF-iga patsienti ning see arv on pideva tõusutendentsiga. Eestis on tõenäoline arv ~ 33000. AF võib tekkida nii meestel – küll poolteist korda sagedamini – kui naistel ning selle sagedus suureneb koos vanusega. 

Astma – põhjused, ennetamine ja väljakujunenud haiguse kontrolli all hoidmine

Astma on raske globaalne terviseprobleem kogu maailmas ja puudutab kõiki vanusegruppe. Lapseeas on astma kõige sagedasem krooniline haigus. Ka nooruki- ja täiskasvanueas on see heterogeenne, krooniline hingamisteede haigus sageli esinev, levimus eri riikides on 1–18%. 

Kõhuaordi aneurüsm – ülevaade haiguse olemusest ja ravitaktikast

Kõhuaordi aneurüsmi (AAA, abdominal aortic aneurysm) näol on tegemist kroonilise degeneratiivse haigusega, mis haarab aordi kõiki kihte. Degeneratiivsete protsesside tulemusel aort laieneb ning muutub hapraks. Haigus ohustab peamiselt üle 60-aastasi mehi, eriti neid, kes on elu jooksul suitsetanud. Pikka aega kulgeb haigus asümptomaatiliselt, tihti ilmneb AAA olemasolu alles aneurüsmi ruptureerudes. Kõhuaordi aneurüsmi ruptuur on eluohtlik kiiret ravi nõudev situatsioon, mille korral vaatamata kirurgilisele sekkumisele võib suremus ulatuda 80– 90%-ni (1). 

Uut probiootikumidest

See ülevaade tutvustab inimese rikkaliku mikroobimaailma kasulikke esindajaid. Käsitlen uusimaid andmeid inimese mikrobioota kohta, seostades neid probiootikumide, prebiootikumide ja sünbiootikumide toimemehhanismide, ohutuse ja efektiivsusega. Valisin perearsti eriala jaoks välja näidustused teaduspõhiselt arendatud probiootiliste toodete rakendamiseks patsiendi tervise heaks.     

Keskkonnategurite ja dieedi roll põletikulise soolehaiguse patogeneesis, ägenemiste taastekkel ja ravis

Põletikulise soolehaiguse (IBD, inflammatory bowel disease) all mõeldakse eelkõige haavandilist koliiti ja Crohni tõbe. Tegemist on krooniliste haigustega, mis kulgevad korduvate ägenemiste ja remissioonidega ning mille korral tekib põletik sooleseinas. Mõlemad haigused avalduvad tavaliselt esimest korda 20–40 aasta vanuses, kuid võivad mõnikord esmakordselt ilmneda ka lapseeas ja eakatel inimestel.

Kilpnäärme talitlushäired

Kilpnäärmehaigustest olulisemal kohal on kilpnäärme talitlushäired. Seda eelkõige küllalt sagedase esinemise poolest ning ka seetõttu, et väljendunud talitlushäire sümptomid võivad patsiendi elukvaliteeti oluliselt halvendada.

Ülevaade

Haigusjuht: diabeet ja vähktõbi

Minu perearstinimistus on praegu 98 pahaloomulise kasvajaga haiget, nendest 12,2% põeb kaasuvalt diabeeti. 145 diabeetikust 8,2%-l on diagnoositud vähktõbi. Kogu nimistust on pahaloomulist kasvajat diagnoositud 3,92%-l. Seega kinnitab perearsti igapäevane praktika uurijate statistilist tulemust, mille kohaselt ligikaudu 8–18% vähihaigetest põeb kaasuvat diabeeti (1).

Uudised ja teated

Algoritm

Venekeelne resümee

Uudised

Sisuturundus: Anhedoonia: depressiooni oluline sümptom nii diagnoosi kui ravi seisukohast

Psühhiaater dr Andres Lehtmets rõhutab, et depressiooni diagnoosimisel tasub olla tähelepanelik, sest haiguse kliiniline pilt võib suuresti varieeruda. Oluline sümptom, mida haiguse korral võiks jälgida, on anhedoonia – patsiendid ise ei too seda alati välja, kuid anhedoonia sümptomite paranedes muutub ka inimeste toimetulek.