Konverents "Lapse immuunsüsteem" koostöös Eesti Lastearstide Seltsiga (14.02.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

September 2023

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Arvamus

Auditeerimine 2023 ehk elu parim suvi

Käesolev auditeerimise periood oli väga eriline – saime kogemuse, mida pole kunagi varem saanud, ja me ei näe, et see lähiajal ka korduda võiks. Nimelt võtsime vastu väljakutse külastada kõiki Tallinna ja Harjumaa perearstikeskusi, lisaks Vormsi saare arstipunkti, mõnda Raplamaa keskust (Elle-Mall Sadrak külastas ka Kohtla-Järve perearstikeskusi).

Persoon

Helve Kansi: teen praegu unistuste tööd unistuste töökohas

Helve Kansi on Hiiumaal Käinas tegutsev perearst, kes otsustas aasta tagasi teha elus kannapöörde – ta jättis oma pikaaegse nimistu Viljandis noorele perearstile ja siirdus elama ning töötama Hiiumaale. Oma otsust ta kahetsema pole pidanud.

Aktuaalne teema

Esmakordselt A-taseme saavutanud perearstikeskusi oli tänavu varasemast pea poole võrra rohkem

Septembri lõpus tunnustati Eesti Perearstide Seltsi aastakonverentsil Viljandis Ugala teatris parimaid perearstikeskusi üle Eesti. Tänavu saavutas A-taseme kokku 131 perearstikeskust, nende seast 25 keskust saavutas A-taseme esimest korda. Samuti väärib esiletõstmist, et vaatamata keerulisele olukorrale on parimaid praksiseid kõikjal Eesti piirkondades.

Elle-Mall Sadrak: perearstisüsteem võib olla ühel hetkel käpuli

Kui ei leita leevendust perearstide karjuvale puhkusevajadusele ja nimistutesse hakatakse sunniviisiliselt patsiente lisama, saab arstidel karikas täis ja süsteem on käpuli, sõnas Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige Elle-Mall Sadrak.

Dekaanikandidaat Ruth Kalda: pean oluliseks kollegiaalsust ja koostööd

Meditsiiniteaduste dekaanikandidaat professor Ruth Kalda ütleb, et tema jaoks olulised väärtused, mida ta püüab dekaanina järgida, on kollegiaalsus, partnerlus, koostöö ja interdistsiplinaarsus.

Esmatasandi probleemkohad seoses laste ja noorte vaimse tervise muredega

Vaimse tervise probleeme, millega lapsed ja noored perearstile jõuavad, on erinevaid, näiteks meeleoluhäired, liigne ärevus, sotsiaalse suhtluse probleemid, keskendumishäired, õpiraskused, käitumishäired, söömishäired, riskikäitumine.

Ruth Kalda: peremeditsiini residentuuri vastuvõtt annab lootust positiivsete muutuste suhtes

Sellel aastal alustab Tartu Ülikooli peremeditsiini residentuuris õpinguid 36 inimest, see on Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul hea tulemus.

Ravi- ja töötervishoiuarstide koostöö aitab ennetada töövõimetuse tekkimist

Suve algul läbis esimese kooskõlastusringi eelnõu, mis võimaldab patsiendil jätkata kahest kuust pikema haiguslehe ajal töötamist osalise koormusega või kergemate tööülesannetega ja saada töötasu. Esmane vastukaja ühiskonnas oli positiivne. Oluline on anda ka tööandjatele töötervishoiuarstide kaasabil näpunäiteid, milliseid kohandusi on vaja teha töötajale haiguslehe ajal töötamiseks. Selleks arendatakse välja ravi- ja töötervishoiuarstide koostöömudel. Põgusat eelinfot kavandatava töövõimetuse ennetamise süsteemi kohta jagavad sotsiaalministeeriumi tervisevõrdsuspoliitika juht Lii Pärg ja Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi esinaine Karin Sarapuu.

Teadustöö ja koolitus

Vähist ja vähiravist mitme eriala vaates

Küsisime kolme eksperdi vaadet vähiennetuse, vähipatsientide käsitluse ja vähiravi kohta Eestis. Positiivne on see, et Eestis pakutav vähiravi on maailmatasemel, siinsed vähielumuse näitajad lähevad pidevalt paremaks ning muutused sõeluuringuprogrammides on kasvatanud uuringus osalejate arvu. Samas on nõrku kohti, kus on vaja panustada nii üksikisiku, meditsiinisüsteemi kui ka riigi tasemel.

Esmatasandi uued proovikivid diabeedi käsitluses – noppeid 16. PCDE konverentsilt Barcelonast

Primary Care Diabetes Europe’i (PCDE) näol on tegemist üleeuroopalise organisatsiooniga, mis on pühendunud diabeedi käsitlusele esmatasandil. Rahvusvahelisi konverentse on organisatsioon korraldanud üle 20 aasta, neist viimane leidis aset selle suve juunikuus Barcelonas.

Ülevaade lühitoimelistest insuliinidest

Füsioloogiliselt normaalsetes tingimustes toimub insuliini sekretsioon pankrease beetarakkudest pulsatiilselt nii postbrandiaalselt kui ka ilma sekretoorse stiimulita. Olenemata sellest, kas inimene on normkaalus või rasvunud, väljub umbes 50% endogeensest insuliinist basaalselt ja 50% söögijärgselt vastusena veresuhkru taseme tõusule. Seda kinnitavad ka uuringud insuliinipumpadega, milles on leitud, et olukord, kus 50% insuliinist manustatakse basaalselt ja 50% söögieelsete boolustena, jäljendab kõige täpsemalt füsioloogilist endogeenset insuliini sekretsiooni. (1)

Suitsiidi- ja enesekahjustuse mõtetega lapse käsitlus esmatasandil

Iga noore surm on traagiline kaotus ning surmal suitsiidi tagajärjel on lai kogukondlik ja ühiskondlik mõju. Iga enesetapusurm mõjutab 135 inimest. (1)

Uinutitest võõrutamine

Uinutiteks nimetatakse erineva farmakoloogilise toimemehhanismiga ravimeid, mis soodustavad une saabumist ja selle kestust. Ajalooliselt on hüpnootilise toime saavutamiseks kasutatud bromiide, barbituraate, uusim ravimiklass on oreksiiniretseptori agonistid. Tavaliselt mõeldakse uinutite all kitsamalt Z-ravimeid – eszopiklooni/zopiklooni ja zolpideemi.

Belli halvatus

Näonärvi perifeerne halvatus on kõige sagedamini diagnoositud kraniaalne neuropaatia. Näonärvi perifeerse halvatuse tekkepõhjus jääb sageli ebaselgeks ning umbes 50–70%-l juhtudest on tegemist näonärvi idiopaatilise halvatusega ehk teisisõnu Belli halvatusega. (1, 2)

Kroonilise neeruhaigusega patsiendi eluviisisoovitused

Krooniline neeruhaigus (KNH), mille põhjus on enamasti mitmesugused glomerulopaatiad (diabeet, kõrgvererõhktõbi, glomerulonefriit) või tubulointerstitsiaalsed haigused (püelonefriit, polütsüstoos jm) (1), kulgeb üldjuhul aastakümneid aeglaselt. Tänapäeval on võimalik KNH progresseerumist oluliselt pidurdada just eluviisi parandades, seda eriti KNH raviteekonna alguses.

Südame-veresoonkonnahaiguste sekundaarne preventsioon

Südame-veresoonkonnahaiguseid registreeritakse Eestis veidi üle 80 000 uue juhu aastas. Need haigused on ka peamine surmapõhjus. Ligi pooled surmadest Eestis on tingitud südame-veresoonkonnahaigustest (1).

Atoopilise dermatiidi käsitlus ja ravivõimalused EuroGuiDermi juhendi põhjal

Atoopiline dermatiit (AD) on põletikuline nahahaigus, mis kulgeb ägenemiste ja vaibe-perioodidena ning esineb eelkõige lastel, aga ka täiskasvanutel. AD diagnoos on kliiniline, kuna puuduvad biomarkerid, mis kinnitavad diagnoosi. Kliiniliselt iseloomustab AD-d naha kuivus, punetus, leemendus ja koorikud ning lihhenisatsioon. Sügelemine on AD diagnoosimisel väga oluline tunnus, kusjuures see on patsiendile kõige raskemini talutav sümptom (1).

Uuenenud rahvusvahelised astma käsitlust ja ravi puudutavad soovitused

Astma käsitlust ja ravi hõlmavat konsensusdokumenti GINA (Global Initiative for Asthma Managemenet and Treatment) uuendatakse iga aasta kahel korral. Siinne artikkel ongi lühike ülevaade 2023. aastal lisatud muudatustest.

Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse tekkene pulmonaalhüpertensioon

Artikli eesmärk on anda ülevaade kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) tekkese pulmonaalhüpertensiooni (PH) tunnustest, diagnoosimisest, edasisest käsitlusest ja ravivõimalustest.

Migreeni farmakoloogiline profülaktiline ravi

Artikkel keskendub eeskätt täiskasvanute migreeni farmakoloogilisele profülaktilisele ravile eesmärgiga anda võimalikult praktiline ülevaade nende patsientide käsitluse võimalustest esmatasandi raames. 2022. aastal on avaldatud ka ravijuhend „Migreeni esmane diagnostika ja farmakoteraapia täiskasvanutel“ (1). Lisaks sellele on olemas vastavasisuline patsiendijuhend (2). Mõlemad dokumendid on leitavad ravijuhend.ee kodulehelt.

Sternumi- ehk rinnakuvalu muskuloskeletaalsed põhjused

Rinnakuvalu on sageli kasutatav sõna, mis võib kanda erinevat tähendust. „Rinnakuvaluna“ kirjeldavad patsiendid rindkere eesmise osa ebameeldivaid aistinguid (1). Kliinilises praktikas on termin „rinnakuvalu“ kasutusel, kui patsient kaebab rõhumis-, surumis- ja pigistustunnet, raskust või põletavat tunnet rinnaku piirkonnas.

Kuulmislangusega patsiendi teekond kuuldeaparaadini

Kuulmislanguse (re)habiliteerimise võimalusi on erinevaid, alustades nõustamisest kuni kirurgiani välja. Õige abi leidmine võib aga olla keerukas, eriti kui patsient pole oma kuulmislangusest ega selle (re)habiliteerimise võimalustest teadlik. Perearstikeskused on tihti esimesed kohad, kus kuulmislangust võiks märgata, ja seetõttu on väga tähtis, et seal osataks patsiendile asjakohast infot anda ning teda edasi suunata.

Uudised ja teated

Uudised

Soovite tellida ajakirja Perearst?

Perearst – eelistatuim meditsiiniväljaanne perearstide seas.

Otsite oma meeskonda perearsti või pereõde?

Avaldage töökuulutus loetuimas tervishoiutöötajate portaalis Med24.