Konverents "Lapse immuunsüsteem" koostöös Eesti Lastearstide Seltsiga (14.02.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

September 2021

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Juhtkiri

Julge seista iseenda eest!

Selle juhtkirja kirjutamise ajaks on koroonaviirusest tingitud pandeemia algusest möödas peaaegu kaks aastat ehk suisa niipalju, et vaikselt võib juba meelest ära minna, miks koroonaviiruse põhjustatud haigust nimetatakse COVID-19-ks.

Persoon

Katrin Kallasmaa: puhkamiseks asendaja leidmine on äärmiselt keeruline

Seitse aastat tagasi Leisist Kuressaarde kolinud perearst Katrin Kallasmaa ütles, et maal ei tundnud ta kellegi tuge, kuid selgus, et keeruline on puhata ning koolitustel käia linnaski töötades.

Aktuaalne teema

Tänavu saavutas A-taseme 100 perearstikeskust

Tänavu auditeerisime 75 keskust, järgides endiselt põhimõtet, et auditeerime kõiki uusi A- ja B-taseme keskuseid, kes eelmisel aastal olid taseme võrra madalamal, ning lisaks ka neid perearstikeskuseid, kus perearstide kvaliteedisüsteemis (PKS) oli tulemus saavutatud või perearsti resertifitseerimine oli tehtud, kuid muudes punktides oli vajakajäämisi.

Peremeditsiini residentuur on teadlik valik, paljudel ainus eelistus

Selle aasta peremeditsiini residentuuri sisseastujaid iseloomustavad märksõnad võiksid olla teadlik eriala eelistamine ning mitmekesine eelnev töökogemus.

Abivajava lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakond vastutab alates 2020. aasta algusest abivajava lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse arendamise, koordineerimise ja juhtimise eest. See võimaldab näha kompleksprobleemidega laste liikumist teenuste vahel; luua mitmedimensioonilise pereteraapia (MDFT), kinnise lasteasutuse (KLAT) ja sotsiaalse rehabilitatsiooni (SRT) teenuste vahel eel- ja jätkutoe süsteemi ning suurendada teenuseosutajate pädevust traumakogemusega lastega ja nende peredega töötamiseks.

Teadustöö ja koolitus

Valminud on kroonilise südamepuudulikkuse diagnostika- ja ravijuhend

Krooniline südamepuudulikkus (KSP) on üks vähestest kroonilistest haigustest, mille esinemis-sagedus arenenud riikides suureneb. Selle põhjus on elanikkonna vananemine ja meditsiini kiire areng, mis on parandanud teatud südamehaiguste prognoosi (nt südame isheemiatõbi, klapihaigused, hüpertooniatõbi, kodade virvendusarütmia) ja patsientide elulemust.

Euroopa Kardioloogide Seltsilt ilmusid uued aordi- ja perifeersete arterite haiguse antitrombootilise ravi soovitused

Euroopa Kardioloogide Seltsi (EKS) töörühmad, mis tegelevad aordi ja perifeersete arterite haigusega, tromboosiga ning kardiovaskulaarse farmakoteraapiaga, avaldasid juulikuus konsensusdokumendi uuendatud soovitustega aordi- ja perifeersete arterite haiguse (PAH) antitrombootiliseks raviks.

Veel kord halvast kolesteroolist uute ravijuhiste kontekstis ehk mida võiks iga arst LDL-kolesteroolist ja selle ohjamisest teada

Igal inimesel on oma kardiovaskulaarne (KV) riskikaart. Kaardipakk tuleb vastuvõtul lauale panna ja pakkuda patsiendile tema jaoks parim soovitus edaspidiseks võimalikult murevabaks eluks. Tänu üha paremini koostatud ravijuhenditele on soovitused arstkonna jaoks taas lihtsamaks tehtud. Soovitused halva ehk LDL-kolesterooli ohjamisel on läinud tõenduspõhisemaks ja ühtlasi ka käepärasemaks. Tooksin ära olulisemad nopped praktikutele Euroopa Kardioloogide Seltsi 2019. aasta düslipideemia ravijuhistest (1), mis loodetavasti teevad igapäevatöö lihtsamaks.

Südamestimulaatorid – näidustused ja patsiendi jälgimine

Artikli eesmärk anda lühike ülevaade erinevatest südame tehisrütmuritest, nende kasutusnäidustustest ja anda soovitusi patsientide jälgimise kohta, kellele on paigaldatud südamestimulaator.

Huule-suulaelõhedega laste ravi Põhja-Eestis

Huule-suulaelõhe on kõige sagedasem kaasasündinud arenguanomaalia, see moodustab umbes ühe kolmandiku kõigist kaasasündinud väärarengutest. Huule- ja/või suulaelõhe on arenguhäire, mis tekib embrüonaalsel arenguperioodil, raseduse 4.–12. nädalal näo-kolju-kompleksi moodustumisel. Sel perioodil peab toimuma embrüonaalpilu sulgumine, st normaalse ülahuule ja suulae kujunemiseks peavad vasak ja parem pool ühilduma. Kui mingil põhjusel seda ei toimu, sünnib huule- ja/või suulaelõhega laps.

Kroonilise neerukahjustusega patsiendi jälgimine ja ravi

Krooniline neeruhaigus (KNH) on salakaval haigus ning seoses elanikkonna vananemise ja krooniliste haiguste (eelkõige diabeedi ja hüpertensiooni) parema raviga esineb kroonilist neeruhaigust 10–14%-l elanikkonnast. Erinevas staadiumis neerukahjustus esineb igal kümnendal inimesel, vanemaealiste hulgas aga oluliselt sagedamini. Üle 65 aasta vanustest on igal neljandal naisel ja igal viiendal mehel erineva raskusastmega krooniline neeruhaigus.

Kasvaja ja tromboos

Septembri alguses toimus Pärnus seminar teemal „Kasvaja ja tromboos“, kus esinesid dr Kai Sukles Ida-Tallinna Keskhaiglast ja dr Kersti Oselin Põhja-Eesti Regionaalhaiglast.

Kroonilise haavandi ravivõimalused

Krooniline haavand on endogeensel ehk sisemisel põhjusel tekkinud koekahjustus, mida iseloomustab aeglane paranemine ja taasteke (retsidiiv). Tihti nimetatakse raskesti paranevateks haavadeks/haavanditeks selliseid haavu, mille korral naha anatoomilis-funktsionaalne terviklikkus ei ole taastunud ning ravi ei ole andnud tulemust alates neljast nädalast kuni rohkem kui kolme kuuni.

Puukborrelioos ja selle ülediagnoosimine

Alustan artiklit juhuslikult valitud leiuga mittemeditsiinilisest ajakirjandusest, kus on kirjeldatud näidet sellest, kuidas suvalist haigussümptomit seostatakse meelevaldselt borrelioosi diagnoosiga.

Unustada ei tohi ka gripi vastu vaktsineerimist

Peaaegu kaks aastat on meie kõikide tähelepanu pälvinud vaid koroonaviirus SARS-CoV-2. Räägitakse sellest haigusest hoidumisest, selle haiguse põdemisest ning me unustame, et iga päev ümbritsevad meid ka teised viirused.

Südamekahin lapsel – kuidas edasi?

Kahin südamel on sage leid nii imikutel, väikelastel kui noorukitel ja ühtlasi ka kõige sagedasem kardioloogi vastuvõtule suunamise põhjus. Kuigi südamekahin on enamasti ohutu ega seondu südamerikkega, võib kuuldud kahin põhjustada ebakindlust arstis ja ärevust lapsevanemates. Kõige olulisem on osata eristada healoomulist südamekahinat kardiaalsest patoloogiast tingitud kahinast, keskendudes seejuures mitte ainult kahinale endale, vaid lähenedes lapsele kui tervikule.

Rauapuudus ilma aneemiata – üldlevinud ja aladiagnoositud probleem ka Eestis

Rauapuuduse riskirühma kuuluvad kasvueas (eriti esimesel kolmel eluaastal), enneaegsed ja alla 3 kg sünnikaaluga lapsed (väiksemad rauavarud juba sündides), fertiilses eas naised (menstruatsioon, rasedus(ed), sünnitus(ed)), vanurid (ühekülgne toitumine, kroonilised haigused) ning ka veganid ja taimetoitlased, kui toidusedel on liiga ühekülgne ega sisalda piisavalt häid taimseid rauaallikaid. Siinkohal tuleb teha vahet ilma aneemiata rauapuudusel ning rauapuudusaneemial. Just ilma aneemiata rauapuudus on üldlevinud ja aladiagnoositud probleem nii näiteks Soomes kui ka meil, Eestis.

Uus 2. tüüpi diabeedi diagnostika ja ravi juhend – mis on muutunud viie aastaga?

Eelmine 2. tüüpi diabeedi (edaspidi DM2) ravijuhend ilmus 2016. aastal. Tegemist oli konsensusdokumendiga, mis põhines ekspertide arvamusel. 2021. aastal ilmunud ravijuhend on valminud teise metoodika järgi (vastavalt Eesti ravijuhendite koostamise käsiraamatule) ja seetõttu eelmisest mõnevõrra erinev.

Uriinipidamatus naistel günekoloogi pilgu läbi

Uriinipidamatuse ehk uriiniinkontinentsi all mõistetakse tahtmatut uriinileket, mis põhjustab nii hügieenilisi kui ka sotsiaalseid probleeme. Uriinipidamatust defineeritakse ka haigusena, mis on tekkinud mõne organismi talitust reguleeriva funktsiooni häire tagajärjel. Tegemist on laialt levinud haigusega.

Akne nüüdisaegne käsitlus

Akne on väga sage krooniline nahahaigus, mis esineb teatud eluetapil ligikaudu 85%-l elanikkonnast (1–3). Akne haarab enamasti nägu, harvem selga ja rinnakut. Artikli eesmärk on anda ülevaade akne tänapäevasest käsitlusest – akne ravist, nahahooldusest ning akne tüsistuste ravist.

Räägime verevähist

Septembris tähistatakse kogu maailmas verevähist teadlikkuse suurendamise kuud – sel viisil pööratakse tähelepanu erinevatele verevähi liikidele ning juhitakse tähelepanu haiguse tänapäevasele käsitlusele ja moodsate ravivõimaluste kättesaadavusele.

Krooniline bronhektaasiatõbi

Krooniline bronhektaasiatõbi (edaspidi BE) on haigus, mida iseloomustab bronhide pöördumatu laienemine bronhi seina paksenemise ja destruktsiooniga kroonilise põletiku foonil. Levimus on riigiti erinev, kuid BE-d diagnoositakse sagedamini > 60-aastastel naistel (1, 2). Sagedasemad BE-le viitavad sümptomid on krooniline produktiivne köha, mukopurulentne röga, korduvad hingamisteede infektsioonid, hemoptüüs, düspnoe, vilistava hingamise episoodid.

Uudised ja teated

Uudised

Haigusjuht

Kaasuvate haigustega KOKi-haige

2010. aastal tuleb nimistusse 55-aastane meespatsient, kes varem ravimeid ei ole vajanud. Mees on rõõmsameelne, elab abikaasa ja tütre perega maal, Viljandi linnast 13 km kaugusel. On tugevalt ülekaaluline (kaal 139 kg, pikkus 182 cm, KMI 42,1 kg/m2). Vererõhk 140/100 mm Hg. Suitsetanud 40 aastat, paki päevas. Algusest peale asutud nõustama suitsetamisest loobumise suhtes, kuid patsient ei tule soovitustega kaasa. Kuna käis ka veel tööl, siis leidis, et kui üldse võtab suitsetamisest loobumise ette, siis pensionile jäädes.

COVID-19-tekkese bilateraalse pneumoonia haigusjuht 74-aastasel bronhiaalastmat põdeval patsiendil

Patsiendil diagnoositi hilise algusega bronhiaalastma 2017. aasta novembris. Astma sümptomid olid tollal tugev hootine köha ning vilistav hingamine. Allergiat millegi suhtes patsient endal ei kahtlustanud. Ta oli endine suitsetaja, kes oli loobunud suitsetamisest 46. eluaastal, olles eelnevalt suitsetanud 20 pakkaastat. Töötanud varem taksojuhina.