VÄHIKONVERENTS „Vähk algab märkamisest: ennetus, avastamine, toetus“ (28.11.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

November 2025

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Arvamus

Üldarst – esmatasandi päästja?

Kui perearst on patsiendi raviteekonna värava-vaht ja suures pildis ravikulukuse vaoshoidja, siis üldarstil ei ole asendajana ja palgatöötajana pikka visiooni. Riik peaks motiveerima üldarsti spetsialiseeruma, pakkudes nii stabiilsemat ja kvaliteetsemat esmatasandi arstiabi.

Persoon

Maire Suurkivi: tulevikus hakkab patsient perearsti nägema üha harvem

Kuna perearste jääb aina vähemaks, muutub dr Maire Suurkivi arvates perearstiabi paratamatult selliseks, et perearst on suure, hästi toimiva meeskonna juht, kelle juurde pääseb mitte soovipõhiselt, vaid vajaduspõhiselt – samamoodi nagu eriarstilegi.

Aktuaalne teema

Kriisikonverentsi fookuses oli perearstiabi kui elutähtis teenus

Oktoobri lõpus toimunud peremeditsiini kriisikonverentsi läbivad teemad olid perearstiabi elutähtsa teenusena ning ravimitega toimetamine kriisiolukorras.

Eestil on EURACT-i nõukogus uus esindaja

Käesoleva aasta kevadest esindan Eestit EURACT-i nõu-kogus. Enne mind oli nõukogu pikaajaline liige peremeditsiini professor Ruth Kalda.

Patsiendi elulõpu tahteavaldus – milline on perearsti roll?

Eesti meditsiiniõigusloomes on astutud märgiline samm: 2025. aasta suvel jõustusid tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja võlaõigusseaduse muudatused, mis loovad inimestele võimaluse elulõpu tahteavalduse tegemiseks.

Kas täiendõppe läbinud pereõed võiksid saada eriõe staatuse?

Perearstide selts soovib täiendõppe läbinud pere-õdedele eriõe staatust. Kui pereõed seda põhimõtteliselt pooldavad, siis õdede liit mitte.

Pereõe seisukoht: tundub, et lõpetades magistriõppe, saab õest justkui jumal

Praegu tundub, et lõpetades magistriõppe, saab õest justkui jumal. Ei taha kuidagi alahinnata tööd ja teadmisi, mida magistriõpe nõuab, kuid ainult sellest ei piisa, et pakkuda tasemel teenust, leiab pereõde Anu Saar.

Teadustöö ja koolitus

Südamepuudulikkuse ennetamine

Südamepuudulikkus (SP) on järjest laiemalt levinud haigus, mis halvendab inimeste elukvaliteeti. Suurenenud levimus on seotud rahvastiku vananemise, aga ka prognoosi parandava ravi arenguga ja sellest tingitud eluea pikenemisega (1). Sellega seoses pööratakse enam tähelepanu ka südamepuudulikkuse ennetamisele, eriti SP riskiteguritega inimeste seas. Käesolevas artiklis lahkan SP riskifaktoreid, riski hindamist ning viise südamepuudulikkuse ennetamiseks.

Teadlikkus on parim kaitse: nakkushaiguste ennetamise ja ravi uued vaated

14. oktoobril toimus veebiseminar teemal „Teadlikkus on parim kaitse: nakkushaiguste ennetamise ja ravi uued vaated“. Luubi alla võeti gripp, COVID-19 ja respiratoor-süntsütiaalne viirus (RSV) – kolm peamist hingamisteede viirushaigust, mis mõjutavad igal aastal miljoneid inimesi, kuid mida on võimalik ka ennetada või ravida. Lisaks suurele kolmikule pöörati tähelepanu teistelegi respiratoorsetele patogeenidele, sealhulgas pneumokokile, läkaköhale ja Haemophilus influenzae’le.

Ülevaade Euroopa Kardioloogide Seltsi konverentsil esitatud teadusuuringutest

Tänavune Euroopa Kardioloogide Seltsi (ESC) kongress toimus Hispaanias Madridis 29. augustist kuni 1. septembrini. Kongressil osales üle 33 000 tervishoiutöötaja 169 riigist. Nelja päeva jooksul esitleti muu hulgas viit uut Euroopa kardioloogide seltsi ravijuhendit, sh esimest ravijuhendit vaimse tervise ja kardiovaskulaarsete haiguste kohta, ning kanti ette ja avaldati samaaegselt teadusajakirjanduses umbes 190 uut uuringut südamehaiguste teemal.

Ultraheli – kellele ja milleks?

Praeguseks on üle 80 aasta möödunud ajast, mil Karl Theodore Dussik teostas Austrias esimese ultraheliuuringu, luues aluse uuele ajastule piltdiagnostikas (1). Pikk tee on seljataga ning ultrahelist on nüüdseks saanud lahutamatu osa nii moodsa aja diagnostikast kui ka ravist ning selle võimalused aina paranevad.

Raud(II)diglütsinaadi kasutamine neerufunktsiooni häirete korral

Kuidas käitub neerufunktsioonihäirete korral rauaravis kahevalentne kelaaditud rauddiglütsinaat, mille biosaadavuseks hinnatakse teadustöö põhjal umbes 90% (rauasoolade biosaadavus jääb tavaliselt 25–40% vahele)?

Spondüloartropaatiad – millal kahtlustada ja kuidas jälgida?

Spondüloartropaatiate korral haarab autoinflammatoorse ja autoimmuunse geneesiga põletik lülisammast, liigeseid ja enteese. Haiguse ravis on oluline koht nii farmakoloogilistel kui ka mittefarmakoloogilistel meetoditel. Patsiente jälgib ja ravi korrigeerib reumatoloog, kuid remissioonis haige võib olla ka perearsti jälgimisel.

Neerupuudulikkus ja olulisemad probleemid ravimitega

Krooniline neeruhaigus mõjutab paljude ravimite metabolismi ja väljutamist organismist, mistõttu on selle seisundi korral raviskeemi koostamine eriti vastutusrikas. Artikkel käsitleb sagedamini kasutatavaid ravimirühmi ning toob välja peamised soovitused nende annustamiseks ja kasutamiseks neerufunktsiooni halvenemise korral. Eesmärk on anda perearstidele praktiline ülevaade, milliseid ravimeid tuleks kroonilise neeruhaigusega patsientidel vältida, kohandada või hoolikalt jälgida.

Eesnäärmevähi varajase avastamise võimalikkusest, vajadusest ja meetoditest

Eesnäärmevähk on oluline terviseprobleem meestel oma suure esinemissageduse ja suremuse põhjustajana. 2022. aastal diagnoositi maailmas eesnäärmevähk 1,5 miljonil mehel, Eestis Tervise Arengu Instituudi andmetel 1304 mehel (1). Prognooside järgi eesnäärmevähi esinemissagedus kasvab maailmas lähima 20 aasta jooksul, kuid vähist tingitud suremus on olnud pigem langustrendis (2, 3). Eesti vähiregistri andmetel põhinevas uuringus oli eesnäärmevähi standardiseeritud suremuskordaja 13 / 100 000 kohta (4).

Hüperglükeemilised kriisid täiskasvanutel

Hüperglükeemilised kriisid – diabeetiline ketoatsidoos (DKA) ja hüperosmolaarne hüperglükeemiline seisund (HHS) – on eluohtlikud, kuid ennetatavad ägedad diabeedi-tüsistused (1). Artikkel annab ülevaate nende seisundite patofüsioloogiast, epidemioloogiast ja riskiteguritest ning käsitleb esmatasandi arsti rolli hüperglükeemiliste kriiside ennetamises.

Suufunktsioonid, ninahingamine ja väikelaste harjumused. Mida perearst saab teha ja millal edasi suunata?

Esmatasand on koht, kus saab kõige varem märgata lapse suufunktsioonide häireid (orofatsiaalsed müofunktsionaalsed düsfunktsioonid, OMD), ninahingamise takistust ja uneaegseid hingamishäireid. Need ei ole ainult „hammaste“ ja „hambaarstide“ teemad.

Tööga seotud vaimne tervis

Ligi pooled Euroopa Liidu töötajad kogevad tööl ajasurvet, ülekoormust ja psühholoogilist pinget. Sagenevad juhtumid, kus tööga seotud stress, läbipõlemine või depressioon mõjutavad töötajate vaimset ja füüsilist heaolu. Artikkel käsitleb tööga seotud vaimse tervise häireid, nende seoseid töökeskkonna psühhosotsiaalsete ohuteguritega ning võimalusi, kuidas neid varakult tuvastada ja ennetada nii töötaja, tööandja kui ka tervishoiutöötaja tasandil.

Uudised ja teated

Uudised

Soovite tellida ajakirja Perearst?

Perearst – eelistatuim meditsiiniväljaanne perearstide seas.