Konverents "Lapse immuunsüsteem" koostöös Eesti Lastearstide Seltsiga (14.02.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

November 2021

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Juhtkiri

Teie olete Eestimaa inimestele lähimad tervise hoidjad ja nõuandjad

Olen siiralt tänulik, et Eesti perearstid ja -õed keskenduvad alates oktoobri lõpust veelgi enam COVID-19 vastu vaktsineerimisele ning sellega seotud nõustamisele.

Persoon

Meriana Maidla perearstide inkubatsiooniprogrammist: „Ei taha mõeldagi, kuidas oleks siis, kui peaks kõike nullist alustama.“

Põlva perearst Meriana Maidla tõdes, et tõenäoliselt poleks tal ilma inkubatsiooniprogrammita nimistu ülevõtmiseks huvi tekkinud isegi siis, kui oleks lihtsalt kuulutatud välja konkurss. Dr Maidla sõnul on see programm suurepärane võimalus ennast proovile panna ja jõuda äratundmisele, kas oled üldse valmis hakkama seda vankrit vedama.

Aktuaalne teema

Perearstikeskused keskendusid vaktsineerimisele

Perearstikeskused keskendusid alates 25. oktoobrist kahe nädala jooksul peamiselt COVID-19 vastu vaktsineerimisele. Selle ajaga tehti ligi 56 000 süsti.

Perearstid ja pereõed esitasid koolide lahtihoidmiseks konkreetsed ettepanekud

Perearstid ja pereõed, kes esitasid novembri alguses koolide lahtihoidmiseks konkreetsed ettepanekud, ootavad valitsuselt koolide tegelike vajadustega kooskõlas olevaid otsuseid.

Teadustöö ja koolitus

Roojast kalprotektiini määramine ja selle analüüsi kasutamine lastel

Roojast kalprotektiini määramine on kliinilises praktikas kõige sagedamini kasutatav mitteinvasiivne vahend funktsionaalsete seedetraktihäirete diferentseerimiseks põletikulisest soolehaigusest. Lühikese ülevaate eesmärk on tutvustada kalprotektiini määramise iseärasusi lastel, tuginedes viimastele Euroopa Laste Gastroenteroloogia, Hepatoloogia ja Kliinilise Toitmise Seltsi (European Society of Paediatric Gastroenterology, Hepatology and Nutrition (ESPGHAN)) (1) soovitustele.

Pikaajaline COVID-19-järgne sündroom

Esmakordselt kirjeldati pikaajalist COVID-19 sündroomi 2020. aasta kevadel pärast ägedat haigestumist pikka aega kestvate COVID-19 sümptomitega. Sümptomid võivad kesta mitu kuud ning häirida oluliselt igapäeva- ja tööelu ning elukvaliteeti. Vaatamata sellele, et pikaajalise COVID-19 sündroomi esinemissagedus on tõusuteel, on selle levimusest, riskifaktoritest ja võimalikust ennetamisest siiski veel vähe teada.

Rauavaegusaneemia ravi täiskasvanutel

Rauavaegus on kõige sagedasem mikrotoiteelemendi puudulikkus ning ka kõige sagedasem aneemia põhjus üle kogu maailma (1). Rauavaegusaneemia käsitluse olulised etapid on rauavaeguse kinnitamine aneemia osana, rauavaeguse põhjuste tuvastamine täiendavate uuringutega ning rauaasendusravi.

Tulevik C-hepatiidita

C-hepatiit on kõige sagedasem ja laiaulatuslikum krooniline maksahaigus nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas, Eestigi ei ole siin erand. Õigeaegselt diagnoositud C-hepatiit ja kohe alustatud tänapäevane viirusevastane ravi aga tagab patsiendi tervenemise C-hepatiidi viirusest, peatab viiruse leviku ja sellega koos ka uute nakkusjuhtude tekke.

Antikoagulantravil olev kodade virvendusarütmia patsient ja protseduurid

Kodade virvendusarütmia (KVA) on kõige sagedasem südame rütmihäire. KVA hinnanguline levimus täiskasvanute hulgas on vahemikus 2–4%, kuid selle esinemissagedus ja levimus kasvavad kogu maailmas. Arvestades elanikkonna vananemist, oodatakse 2,3-kordset kasvu (1).

Kõrge vererõhk noorel täiskasvanul

Hüpertensioon noorte inimeste seas on küllalt sage, esinedes 20–40-aastastest ühel kaheksast. Sageli on hüpertooniatõve riskifaktorid kaasa tulnud lapsepõlvest ning sagedasim vererõhku mõjutav seisund lapseeas on ülekaal ja rasvumine. Kõrgem vererõhuväärtus nooremas eas ennustab kõrgemat vererõhuväärtust vanemas eas. Üldiselt ei erine nooremaealiste kõrge vererõhu käsitlus vanemaealiste omast.

Uus Euroopa Südamerütmi Assotsiatsiooni praktiline juhend otsese toimega suukaudsete antikoagulantide kasutamise kohta kodade virvendusarütmia korral

Neljandat korda ilmunud Euroopa Südamerütmi Assotsiatsiooni praktiline juhend otsese toimega suukaudsete antikoagulantide kasutamiseks kodade virvendusarütmiaga patsientidel on mõeldud toeks arstidele neid ravimeid puudutavate otsuste tegemisel. Kuigi otsese suukaudse toimega antikoagulantide (OSAK) turvalisust ja efektiivsust on uuritud erinevates patsiendigruppides randomiseeritud kontrolluuringutega (RKT), ei ole veel jõutud koguda teaduspõhist materjali kõikvõimalike ettetulevate situatsioonide kohta. Uus juhend käsitleb 16 kõige sagedamat OSAK-itega seotud kliinilist stsenaariumit. Artikkel annab ülevaate juhendis välja toodud põhilistest aspektidest.

Sümptomipõhine käsitlus: köha

Artikli eesmärk on tutvustada köha kui sümptomi variaabelsust ja kirjeldada köhaga patsiendi käsitlemise võimalusi. Laste köha käsitlus erineb mõnevõrra täiskasvanute köha omast, käesolev artikkel laste köha ei puuduta. Kroonilise köha ravijuhendid on regiooniti ja ka keskuseti erinevad, seepärast anname siin ülevaate vaid kroonilise köha enamlevinud põhjustest.

Mida tasub teada kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse tüsistustest?

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) mõjutab märkimisväärselt patsiendi elukvaliteeti ja viib ravimata jäädes kiire tervisekaotuse ning isegi invaliidsuse ja surmani. Kuidas leevendada haiguse sümptomeid, vähendada riske ja hoida ära tüsistusi?

Veebiseminar: „Mees ja erektsioon. Mis mõjutab mehe elujõudu?”

Oktoobrikuine mehe tervisele pühendatud veebiseminar keskendus erektsioonihäirete käsitlusele kliinilises praktikas. Mida saaks teha selleks, et mees jõuaks õigel ajal arsti juurde? Millistele haigustele võib viidata erektsioonihäire ja kuidas neile varakult jälile saada? Küsimustele vastasid psühhiaater Mari Järvelaid, androloog-uroloog Kristjan Pomm ning peremeditsiini eriala arst-resident Gerhard Grents.

Diabeet ja infektsioonid

Diabeet ehk suhkurtõbi kuulub globaalse haigestumise ja suremuse juhtivate põhjuste hulka. 2019. aastal arvati üle maailma olevat hinnanguliselt 463 miljonit 20–79 aasta vanust diabeetikut (9,3% sellest vanusegrupist). Prognooside kohaselt kasvab see arv 2045. aastaks 700,2 miljonini (1). Seos diabeedi ja infektsioonide vahel on praegu kliiniliselt üsnagi hästi teada (2).

Intranasaalsetest kortikosteroididest perearstile

Intranasaalsed kortikosteroidid on kasutuses erinevate rinoloogiliste haigusseisundite korral, kas peamise või ühe võimaliku ravimeetodina. Samuti saab ninasisest hormoonravi rakendada mõnede haigusseisundite korral võimaliku kaebuseid leevendava ravimina.

Kodade virvendusarütmia neuroloogi vaatepunktist

Täiskasvanute kõige levinum rütmihäire on kodade virvendusarütmia (KVA). Ilma antikoagulantravita suurendab KVA suure trombemboolia riski korral (CHA2DS2-VASc-i skoor 2 või enam punkti) esmase ajuinfarkti riski 3–5 korda ja tihti on ajuinfarkt või transitoorne isheemiline atakk (TIA) selle rütmihäire esimene kliiniline väljendus. Kõige sagedamini lähtuvad KVA korral embolid vasaku koja kõrvakesest. Uuringus, kus hinnati KVAga ajuinfarktipatsiente ehhokardiograafiliselt, leiti 90%-l juhtudest tromb just vasaku koja kõrvakeses (1).

Juuste väljalanguse suurenemine (telogeenkadu)

Termini telogeenkadu (ingl telogen effluvium) võttis 1961. aastal kasutusele A. Kligman, kes mõistis nimetuse all juuste ülemäärast telogeenfaasiga seotud väljalangust (1). Telogeenkadu on enam kirjeldatud naistel, kuna pikema soengu tõttu märkavad naised juuste väljalangust meestest kergemini ja otsivad kohe meditsiinilist abi. Juuste väljalanguse kui probleemi heterogeensusest tulenevalt on telogeenkao täpne levimus ja sooline erinevus praeguseni teadmata. Tänapäevases ilule orienteeritud maailmas on telogeenkadu oluline esteetiline probleem, mis mõjutab inimese enesehinnangut ja sotsiaalseid suhteid.

Ägeda kõhu sagedasemad kirurgilised põhjused ja käsitlus täiskasvanul

Termin „äge kõht“ tähistab ägedalt tekkinud ja/või kiirelt progresseeruvat valusündroomi, mis lokaliseerub kõhupiirkonda. Tihti peetakse ägeda kõhu sünonüümiks ekslikult peritoniiti või arvatakse, et äge kõht vajab alati kiireloomulist kirurgilist ravi. Tegelikkuses vajab ägedalt tekkinud kõhuvalu kirurgilist sekkumist vähem kui pooltel juhtudest.

Transaminaaside taseme tõus – kuidas edasi?

Maksahaigustega võib sageli kokku puutuda mitte ainult gastroenteroloogia osakonnas, vaid ka perearsti kabinetis. Kõige olulisem on saada aru, millal jätta patsient jälgimisele ja kontrollida analüüse dünaamikas ning millal on vaja suunata patsient gastroenteroloogi vastuvõtule. Maksaensüümide määramine on esimene samm maksahaiguste kahtlustamisel. Artikkel käsitleb maksaensüümide, täpsemalt transaminaaside tähtsust erinevate haiguste diferentsiaaldiagnostikas.

Uudised ja teated

Uudised

Konverents

Tallinna Perearstide Seltsi sügiskonverents toimus seekord koostöös psühhiaatrite seltsiga

Oktoobri alguses toimus Tallinna Perearstide Seltsi sügis-konverents, seekord koostöös Eesti Psühhiaatrite Seltsiga. Konverentsil esinenud spetsialistid keskendusid oma ettekannetes vaimse tervise probleemidele ja erialadevahelisele koostööle. Artikkel annab ülevaate valikust konverentsil räägitud teemadest.

Vaimse tervise teemad EPS-i aastakonverentsil: kaksikdiagnoosid, alkoholism ja sõltuvus perekonnas

Tänavusel Eesti Perearstide Seltsi aastakonverentsil keskenduti mitmes ettekandes vaimse tervise teemadele. Artikkel käsitleb kaksikdiagnoose, alkoholismi ja sõltuvust perekonnas.

Haigusjuht

Sklerodermia haigusjuht

Vanemad pöördusid seitsmeaastase poisiga nahaarsti vastuvõtule vasaku sääre laigulise lööbe tõttu, mis oli kestnud kolm kuud. Lööve subjektiivseid vaevusi ei tekitanud. Vanemad seostasid lööbe teket külma ilmaga, sest lööbe märkamisele eelneval päeval oli viibinud pikalt õues ja istunud lumes.