Pereõdede sügiskonverents (21.11.2024 Tartus) REGISTREERI SIIN!

November 2018

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Juhtkiri

Investeering esmatasandi tervishoidu

Tänavu möödus Astana deklaratsiooni vastuvõtmisest 40 aastat. Selle puhul taaskinnitati täiendatud deklaratsioon. 1978. aastal püstitatud eesmärgid on aktuaalsed praegugi – hoida ja kaitsta kõigi inimeste tervist ning tugevdada esmatasandi arstiabi ja terviseteenuseid.

Persoon

Andrei Borissov: Soomes tunnen end rohkem arstina kui Eestis

Perearst Andrei Borissov, kes töötab paralleelselt nii Eestis kui Soomes, nendib, et Soomes on tal oma töös rohkem iseseisvust ning perearsti elukutse on ühiskonnas ja kolleegide seas rohkem väärtustatud.

Aktuaalne teema

Valminud on bariaatrilist kirurgiat tutvustavad videoloengud arstidele ja patsientidele

Valmis on saanud ravijuhendit „Bariaatrilise patsiendi käsitlus enne ja pärast kirurgilist sekkumist“ tutvustavad videoloengud tervishoiutöötajatele ja teabevideo patsientidele.

Kas viia laps lasteaeda või mitte?

Kust läheb piir, millal on laps nakkusohtlik ja millal enam mitte? Millal on ta valmis lasteaeda minema? Pärast tuliseid vaidlusi perearstide seltsi juhatuses, kuidas esitada arstide mõtted lapsevanematele võimalikult arusaadavalt, sündiski meil üsna üksmeelne juhend pealkirjaga „Millal jätta laps lasteaiast koju?“.

Perearstide lugejauuring: loetuim väljaanne Perearst, järgneb Med24

Perearstide hulgas on loetuim erialane trükiväljaanne Perearst ja veebiväljaanne Med24, selgus perearstide lugejauuringust.

Kuidas aidata kaasa, et patsiendid pöörduksid abi saamiseks õigele ravitasandile?

2017. aastal pöördus Eestis erakorralise meditsiini osakonda (EMO) ca 300 000 patsienti ehk iga neljas Eesti elanik. Enamikule (57%) pöördunutest määrati roheline või sinine triaažikategooria, mis üldjuhul ei eelda kiire vältimatu abi osutamist. Need inimesed oleksid võinud abi saada ka muult tervishoiutasandilt.

Teadustöö ja koolitus

Imikute toitmisraskused esimestel elukuudel

Söömine ja toit on imikute ja laste kasvamise ning heaolu põhialus. Imiku põhisöök võiks olla rinnapiim, mida ta peaks saama kohe pärast sündi. Kuid alati ei ole rinnast söömine edukas, ja seda mitte ainult emapiima vähesuse tõttu.

Krooniline kõhuvalu lastel: funktsionaalsed häired või haigus?

Laste kõhuvalu on üks sagedasemaid põhjusi perearstide ja lastearstide konsultatsioonideks, samuti ka erakorralise meditsiini osakondadesse pöördumiseks, isegi kiirabi väljakutseteks. Nii on kirjeldatud 2–41% lastearsti vastuvõttude põhjusena just kroonilist kõhuvalu (1), ja retsidiveeruvat kroonilist kõhuvalu, mis on häirinud lapse üldseisundit ning oma eluoluga ja koolis hakkamasaamist, on tundnud 4–25% kõikidest koolieas lastest (2, 3).

Rindade taastamine onkoloogilise ravi järel

Tänapäeval saavad Eestis rinnavähi raviga tegelevad arstid heameelega tõdeda, et nagu mujal arenenud riikides, nii loetakse ka meil rinda taastavaid operatsioone rinnavähi ravi integreeritud osaks ning ravikindlustatud patsiendile on kõik kasutatavad meetodid kättesaadavad haigekassa rahastuse toel. Muuhulgas tasub haigekassa alates 2017. aasta jaanuarist ka autoloogse rasvkoe siirdamise ning kasutatava rinnaimplantaadi eest.

Koormust piiravad tegurid ja kehaline treening KOK-i põdevate patsientide taastusravis

Aastaid tagasi oldi arvamusel, et kroonilise kopsuhaigusega patsientidele on treening vastunäidustatud, selle asemel soovitati patsientidel puhata ning kehalist koormust vältida. 1964. aastal tõid Pierce jt aga välja, et kehalise treeningu mõjul tekivad KOK-iga patsientide organismis mitmed positiivsed muutused, ning leiti, et kopsuhaigusega patsientide häirunud funktsioone on võimalik taastada. Praeguseks on kroonilise kopsuhaigusega patsientide taastusravi maailmas hästi välja kujunenud ja laialdaselt tunnustatud.

Vaskuliitidest perearstile

Vaskuliit on veresoonte põletik, mille korral on häiritud verevarustus haiguse kahjustatud veresoonte varustusalal. Veresooneseina põletikuline kahjustus ja nekroos võivad põhjustada hemorraagiat ümbritsevasse koesse, endoteeli kahjustus kutsub esile trombi tekke, mis viib isheemia ja infarktini (1). Käesolevas artiklis on põhjalikumalt käsitletud vaskuliite, millega on suurem võimalus esmatasandi arstitöös kokku puutuda.

Soolestiku mikrobioomi roll tervises ja haiguses

Viimasel aastakümnel on järjest suuremat tähelepanu saanud mikrobioomi uuringud ning võib öelda, et lausa igapäevaselt tuleb juurde uusi teadmisi, kuidas mikrobioom mõjutab meie tervist.

Ravimindutseeritud maksakahjustus

Ravimitest tingitud maksakahjustus (drug-induced liver injury – DILI) on harva esinev, kuid potentsiaalselt eluohtlik ravimite kõrvaltoime. Erinevate allikate alusel esineb maksakahjustust ravimite kõrvaltoimena 1 : 1000 kuni 1 : 100 000 ravimikasutaja kohta. Tegemist on ilmselt aladiagnoositud kõrvaltoimega, mille kergemad juhud jäävad tähelepanuta, kui patsiente selle kõrvaltoime suhtes ei jälgita (1).

Mitmepalgeline rosaatsea

Rosaatsea on krooniline ägenemistega kulgev nahahaigus, mida esineb rohkem heledanahalistel (fototüüp I, II) inimestel. Haiguse levimus kogu elanikkonnast on umbes 1–10%. Rosaatsea avaldub tavaliselt vanuses 30+ ning seda esineb rohkem naistel. Harvem esineb rosaatseat meestel ning sel juhul rohkem vanuses 50+. Kuid leidub ka üksikuid juhtumeid, kus rosaatsea on ilmnenud juba teismeeas, harva ka lastel. (1)

Nahaprobleemid neeruhaiguste korral

Nahamuutused esinevad kaasuvalt või olulise sümptomina mitmete erinevate haiguste, sealhulgas ka neerukahjustusega kulgevate haiguste korral. Olgugi, et paljudel juhtudel on dermatoloogilised nähud teisejärgulised, võivad nad siiski patsiendi elukvaliteeti halvendada, vajades raviarsti käsitlemist.

Papilloomiviirus- ehk HPV-nakkus

Papilloomiviirusnakkusega ja HPV-vaktsiiniga seotud müüdid ning tegelikkus.

Eesnäärmevähk – kui patsiendil ei esine kusemishäiret

Eesnäärmevähk või eesnäärme pahaloomuline kasvaja on kõige sagedasem soliidne kasvaja meestel nii Eestis kui ka teistes arenenud riikides. Esinemissagedus on viimastel aastatel olnud suure tõusutrendiga, kuid on viimasel ajal stabiliseerunud. Tuntav esmasjuhtude arvu kasv on tekkinud viimase kümme aasta jooksul, kui selle haiguse avastamine muutus lihtsamaks tänu igale arstile kättesaadavale PSA vereanalüüsile (ingl k prostatic specific antigene, eesnäärmespetsiifiline antigeen).

Uudised ja teated

Venekeelne resümee

Uudised

Sisuturundus: Hüpertensioonijuhendist perearsti vaates

Sel sügisel toimus praktiline täiendkoolitussari perearstidele, kus tutvustati uut Euroopa hüpertensiooni ravijuhendit. Koolituspäevi, mis toimusid erinevates Eesti linnades, juhtisid kardioloog prof Margus Viigimaa ja perearst dr Signe Alliksoo.

Sisuturundus: Metastaatilisest rinnavähist patsiendi kogemuste põhjal

Metastaatiline rinnavähk (MRV) on haigus, millest eriti ei taheta kõnelda. See on kena roosa lindi varjatud pool. See on tuju rikkuv teema, suur hall elevant roosas toas. On ka mitmeid teisi haigusi, millest ei ole võimalik tervistuda, saab pakkuda vaid progressiooni ohjes hoidvat ravi, kuid MRV tundub isegi selliste omataoliste kõrval tabuteema. Meid ümbritsevas edukultuse ühiskonnas on justkui häbiväärne olla mittevõitja, kui varakult avastatud rinnavähiga patsientidest räägitakse kui võitjatest, kes seljatavad vähi.

Konverents

Tänavusel diabeedikonverentsil keskenduti diabeedi ning teiste haiguste seostele

Valdav osa esmaseid diabeedidiagnoose tuleb 2. tüüpi diabeeti haigestumisest. 2. tüüpi diabeedi enda kulg võib olla sõltuvalt inimesest väga varieeruv ning eeldab seetõttu personaalseid ravivalikuid. Kuidas seejuures säilitada valvsus haruldasemate diabeeditüüpide suhtes? Millal mõelda autoimmuunse geneesiga diabeedile ja millal kõhunäärmekasvajale? Kas insuliinravi on pankreatogeense diabeedi korral ainus võimalus? Kuidas ravida steroiddiabeeti? Iga-aastane diabeedikonverents, mis toimus 11. oktoobril Viru konverentsikeskuses, keskendus tänavu diabeedi ning teiste haiguste seostele.

Haigestumine südamepuudulikkusesse on tõusuteel

5.–6. oktoobrini toimus Tallinnas südamepuudulikkuse konverents, kuhu kogunesid arstid kolmest Balti riigist. Südamepuudulikkuse sagenemise põhjused on nii elanikkonna vananemine kui seda põhjustavate haiguste järjest parem ravi, mistõttu jõuab südamepuudulikkus välja kujuneda. Tegu on olulise surmapõhjusega, mida on vaja teadvustada nii patsientide kui arstide seas. Arstid kinnitavad, et südamepuudulikkusega haigetele on Eestis praegu saadaval kõik maailmas kasutatavad ravivõtted. Konverentsil anti muu hulgas ülevaade kolme Balti riigi tegemistest – millised on ravi arengusuunad ning milliseid kokkuvõtteid saab teha registrite andmete põhjal.