Konverents "Lapse immuunsüsteem" koostöös Eesti Lastearstide Seltsiga (14.02.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

Mai 2021

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Juhtkiri

Peremeditsiin on perearstide ikigai

Armas kolleeg! Kui Sa vaatad pärast hullumeelselt keerulist kevadet peeglisse ja küsid endalt, mis on see, mida ma armastan, mis on see, mida mul on maailmale anda, mis on see, milles ma olen hea, mis on see, mille eest mulle makstakse, ehk siis, mis on minu kutsumus, missioon, kirg ja elukutse, siis usun, et enamuse kolleegide jaoks on vähemalt üks vastustest „peremeditsiin“.

Persoon

Jelena Pitel: kui Narva tulin, siis oli mul siinset töökorraldust raske mõista

Kui Jelena Pitel kuus aastat tagasi Narvas perearstina tööd alustas, siis üllatas teda see, kui palju erines perearstide ja -õdede töökorraldus Narvas perearsti- ja pereõetööst Tallinnas või Tartus. Viimase kolme aastaga on dr Pitel õpetanud oma pereõed teistmoodi töötama.

Aktuaalne teema

Parim viis tulevikku ennustada on see ise luua*

Tulevik on juba kohal. 21. sajandi infotehnoloogilised ning teaduslikud arengusuunad mõjutavad igapäevameditsiini nii oluliselt, et kipuvad kõigutama isegi aastatuhandete jooksul välja kujunenud traditsioone.

Lootusrikas aeg

2020. aasta 26. detsembril jõudis COVID-19 pandeemia järjekordsesse loogilisse etappi: Eestisse jõudis suure tseremoonia saatel esimene vaktsiinisaadetis. Juba järgmisel päeval said mõned meedikud oma õlga esimese vaktsiinisüsti – selle kajastamisel tekkis naljakas kemplus, sest kõik vaktsineerivad haiglad tahtsid endale esimese süsti õigust. Lõpuks otsustati see loovutada Ida-Virumaale kui kõige enam kannatanud piirkonnale.

Lühiülevaade kommunikatsiooniteemadest EPS-i tagasisideküsitluses

Selle aasta alguses viidi perearstide seas läbi Eesti Perearstide Seltsi (EPS) tagasisideküsimustik 2018.–2020. aasta kohta. Perearsti märtsinumbris tegime algust uuringu tulemustele tagasiside andmisega. Selles numbris keskendun kommunikatsiooni puudutavatele uuringulõikudele.

Teadustöö ja koolitus

Hingamisteede kasvajatega patsientide probleemide käsitlus esmatasandil

Kuidas tunda ära sagedamini esinevaid hingamisteede kasvajaid? Millised on hingamisteede kasvajate riskifaktorid ja sümptomid? Kuidas toimida erakorralistes olukordades? Millised on raviga seotud enam ette tulevad probleemid? Artikkel peatub teemadel, millega puutuvad kokku perearstid hingamisteede kasvajatega patsiente käsitledes.

Süvaveeni tromboosi ja kopsuarteri trombemboolia diagnostika ning ravi

2019. aastal anti välja Euroopa Kardioloogide Seltsi (ESC) uuendatud ägeda kopsuarteri trombemboolia ja 2020. aastal inglaste NICE-i (National Institute for Health and Care Excellence) venoosse tromboosi ravijuhend. Järgnev artikkel toob välja olulisema, mis puudutab vastavalt juhenditele esmatasandil haiguse varast äratundmist, diagnostikat ja ravi.

SGLT-2 inhibiitorid – mitte enam ainult diabeediravimid

Mai alguses viisid Põhja-Eesti Regionaalhaigla sisehaiguste kliiniku kardioloog-ülemarst-osakonnajuhataja dr Pentti Põder ja Rapla Perearstikeskuse perearst dr Argo Lätt läbi veebiseminari naatriumi-glükoosi kotransporter 2 (SGLT-2) inhibiitoritest.

Kuhu suunata kroonilise koronaarsündroomiga patsient?

Kroonilise koronaarsündroomi (KKS) või selle kahtlusega patsiente kohtab perearst sageli. Siia kuuluvad nii müokardiinfarkti põdenud kui ka koronaarangioplastika (PKI) või aortokoronaarse šuntimise (AKŠ) läbi teinud patsiendid. Sageli on aga keerulisemad patsiendid just need, kellel on alles kahtlus KKS-ile – see tähendab patsiendid, kellel on koormuspuhune kaebus rindkerevalule või õhupuudusele.

COVID-19 kardioloogilisel haigel

11. märtsil 2020, kui maailmas oli uue koroonaviirusega nakatunud üle 118 000 inimese ja haigus oli levinud 114 riiki, kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) COVID-19 haiguse pandeemiaks (1). Viirusega oli 2021. aasta 8. mai seisuga nakatunud üle 156 miljoni inimese ja üle 3,2 miljoni inimese on selle tagajärjel surnud. Eestis oli nakatunud 124 901 ja surnud 1195 inimest (2).

Antihüpertensiivse ravi tõhusus

Kõrgvererõhktõve farmakoteraapia eesmärk on hüpertensiooni tüsistuste vältimine ja südame-veresoonkonnahaiguste üldise riski vähendamine. Farmakoteraapia alustamisel lähtutakse vererõhuväärtustest ja südame-veresoonkonnahaiguste üldisest riskist.

Transsoolisuse arstlik käsitlus

Inimese sugu sünnil – naine, mees või vahesooline – määratakse anatoomiliste ja/või bioloogiliste (sugukromosoomid, hormoonid) tunnuste põhjal. Sooidentiteet – sisetunne olla tüdruk/naine, poiss/mees, mehe ja naise kombinatsioon või sootu – võib vastata või mitte vastata sünnil määratud soole. Paiksoolisel (cisgender) inimesel ühtib sooidentiteet talle sünnil määratud sooga, transsoolisuse ehk transseksuaalsuse (transgrender) korral ei vasta sooidentiteet sünnil määratud soole.

Kopsuvähi haigusteadlikkusest perearstile ja pereõele

23. aprillil toimus perearstidele ja pereõdedele veebiseminar, kus räägiti kopsuvähist. Seminari viisid läbi Tartu Ülikooli hematoloogia-onkoloogiakliiniku juhataja Jana Jaal ja Rapla Perearstikeskuse perearst Argo Lätt.

Oraalne allergiasündroom

Oraalne allergiasündroom (OAS), mida kutsutakse ka õietolmu-toiduallergia sündroomiks, on sage toiduallergia vorm, mida esineb rohkem täiskasvanutel kui lastel. OAS tekib õietolmude suhtes ülitundlikel inimestel. Enamasti on neil hooajaliselt pollinoosile iseloomulikud kaebused, kuid mõnel võivad heinanohu nähud olla üsna tagasihoidlikult väljendunud.

Rasedate vaktsineerimisest perearstidele, ämmaemandatele ja naistearstidele

Aprilli lõpus toimus rasedate vaktsineerimise teemaline veebiseminar, mida viis läbi Ida-Tallinna Keskhaigla naistenõuandla osakonnajuhataja ja günekoloog dr Külli Erlang. Naistearst rääkis rasedatele soovituslikest vaktsiinidest, sealhulgas ka gripivaktsiinist ja läkaköhavaktsiinist.

Atoopiline dermatiit

Atoopiline dermatiit on sage krooniline põletikuline nahahaigus, mida iseloomustab nahakuivus, intensiivne sügelus, eksematoossed nahakolded ja krooniline ägenemistega kulg. Seda põeb kuni 22,6% lastest ja 8,7% täiskasvanutest (1). Enamasti saab haigus alguse varases lapseeas: esimese kuue elukuu jooksul on haigus avaldunud 45%-l ning viiendaks eluaastaks 85%-l atoopilise dermatiidiga lastest. (2)

Praktilised aspektid diabeedihaige käsitluses

Suhkruhaigus on väga oluline rahvatervise probleem kogu maailmas. 90%-l diabeediga inimestest on 2. tüüpi diabeet, see on kõige levinum diabeedi vorm. 2. tüüpi diabeedi põhieesmärgid ravimisel ja jälgimisel on vältida arteriaalse haiguse, retinopaatia, nefropaatia, neuropaatia ja raske maksahaiguse teket või süvenemist. Artikli eesmärk on anda ülevaade juba diagnoositud 2. tüüpi diabeediga haige käsitlusest, artiklis ei käsitleta ravimite osa.

2. tüüpi diabeet ja kaasuvad haigused – sõelumine ja käsitlus

Enamikul 2. tüüpi diabeediga patsientidel on kaasuvana ka mõni muu krooniline haigus, mis võib olla osa metaboolsest sündroomist, diabeedi kaugtüsistus või muu haigus, mis esineb diabeetikutel sagedamini kui ilma diabeedita patsientidel.

GOLD 2021: uued soovitused

Viimased poolteist aastat on raputanud kogu maailma COVID-19 pandeemia, mis on tinginud ka vastavate korrektsioonide sisseviimise GOLD (Global Initiative for Chronic Obstructive Pulmonary Disease) 2021. aasta konsensusdokumenti. Aruanne sisaldab soovitusi kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) diagnoosimiseks ja hindamiseks, stabiilse haiguse, ägenemiste ja kaasuvate haiguste käsitlemiseks. Artikli eesmärk on anda ülevaade GOLD-i 2021. aasta konsensusdokumendi muudatustest.

Kuidas perearstina tean, et keskuse IT-süsteemid on turvalised? PAITRA annab kätte suuna

Infoturve, küberohud, riskianalüüs – tundub nagu hiina keel. Kuid nii nagu paneme perearstikeskuse ustele turvalisuse eesmärgil lukud, tuleb perearstidel järjest enam arvestada perearstikeskuse igapäevatöös ka küberohtudega. Vaatame sammhaaval teemad üle.

See tüütu kõrvavaik – kas vajab alati eemaldamist?

Kõrvavaik (Cerumen impactum, H61.2) moodustub kuulmekäigu välises kõhrelises osas ja on segu irdunud epidermise jääkidest ning kuulmekäigu rasunäärmete ja muundunud apokriinnäärmete (modifitseerunud higinäärmed) viskoossest sekreedist (1).

Uudised ja teated

Uudised

Konverents

Huvitavat ESC Preventive Cardiology 2021 konverentsilt

15.–17. aprillil toimus Euroopa Ennetava Kardioloogia Assotsiatsiooni (European Association of Preventive Cardiology, EAPC) iga-aastane ennetava kardioloogia konverents (ESC Preventive Cardiology 2021, endise nimega EuroPrevent). Tänavuse aasta peateema oli kardiovaskulaarse riski moduleerimine. Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogiakeskuse ülemarst-teadusjuht professor Margus Viigimaa tõi konverentsil räägitud teemade seast välja huvitavaid noppeid.

Tallinna Perearstide Seltsi kevadkonverents „Räägime meestest“ koostöös Eesti Uroloogide Seltsiga

Tallinna Perearstide Seltsi kevadkonverents toimus tänavu aprillikuus koostöös uroloogide ja androloogidega. Räägiti meeste tervise erinevatest probleemidest.