Selge keel on hoolimine: kuidas rääkida teadusest ja tervisest nii, et kõik saaksid aru

Selge keele kasutamine ei tähenda erialase täpsuse ohverdamist. Vastupidi: see on austuse väljendus ja annab lugejale märku, et tema mõistmine on oluline.

Ulvi-Kaire Kongo: me peame looma sillad

Aastakümneid hematoloogina töötanud ning seejärel peremeditsiini suundunud Ulvi-Kaire Kongo tõdeb, et esimene tööaasta perearstina on olnud raju. Justkui katkematu tõus mäkke, millel hingetõmbepause pole ette nähtud. Sellest hoolimata on ta oma otsusega uuel erialal alustada rahul.

Abiarstina töötamine muutub aina populaarsemaks

Abiarstina töötamist mõjutavad nii muudatused arstide õppekavas kui ka abiarstidele töövõimalusi pakkuvate asutuste aktiivsus. Aastate jooksul toimunud arengust andsid ülevaate ning küsimustele vastasid Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi abiarstinduse projektijuht, viienda kursuse arstitudeng Anette Remmelg ning abiarstinduse projektimeeskonna liikmed, kuuenda kursuse tudeng Doris Poolamets ja neljanda kursuse üliõpilane Egert Hiie.

Autonoomne esmatasand on Eesti tervishoiu suurim tugevus

Perearstide suunamine iseseisvateks ettevõtjateks 1990-ndatel ja 2000-ndate aastate alguses põhines eesmärgil eemalduda Semaško süsteemist ning rakendada perearstiabisüsteem nende riikide eeskujul, kus see toimib hästi. Põhiprintsiip kehtib ka praegu: patsient peab saama oma tervisemurele vastavat vajaduspõhist abi.

Alex Harding: peremeditsiini eest seismisel on oluline suhelda poliitikutega

Alex Harding on Ühendkuningriigist pärit Exeteri Ülikooli peremeditsiini professor ning EURACT-i – Euroopa Peremeditsiini Õpetajate Akadeemia – ausekretär, kes on tuntud kui karismaatiline ja tulihingeline peremeditsiini huvide kaitsja. Jaanuari lõpus Tallinnas peetud EYFDM-i foorumil oli tema loengu ajaks saal tihedalt rahvast täis kogunenud. Pärast loengut avanes mul võimalus Alexiga vestelda.

Krooniline neeruhaigus – hüpertensiooni võimalik tüsistus

Krooniline neeruhaigus (KNH) on laialt levinud progresseeruv haigusseisund, mis suurendab oluliselt kardiovaskulaarset haigestumust ja suremust. Artiklis antakse ülevaade KNH diagnostilistest kriteeriumitest ja klassifikatsioonist, selgitatakse hüpertensiooni rolli haiguse kujunemisel ning käsitletakse antihüpertensiivse ravi ja patsientide jälgimise põhimõtteid.

Kuseteede infektsioonide diagnostika ja ravi

4. veebruaril toimus veebiseminar pealkirjaga „Urotrakti infektsioonid esmatasandil: tõenduspõhine ravi ja praktilised lahendused“. Teemat käsitles Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonhaiguste eriala arst-resident dr Karmen Jaaniso.

Tursete diferentsiaaldiagnostika

Perifeerne turse on kliinilises praktikas sage sümptom, mis esineb kas tagasihoidliku lokaalse muutusena või generaliseerunud vedelikuretentsioonina ehk anasarkana. Tegemist on mittespetsiifilise tunnusega ja turse võib tekkida väga erinevatel põhjustel putukahammustusest raske organpuudulikkuseni. Sellise laia kliinilise spektri tõttu on vaja igal konkreetsel juhul olukord võimalikult täpselt kaardistada, sest patsiendi abistamine võib seisneda lihtsates mittemedikamentoossetes võtetes, aga ka kiirendatud korras EMO-sse suunamises.

Ravijuhend „Südamehaige kompleksne taastusravi“

2025. aasta lõpus valmis uus ravijuhend „Südamehaige kompleksne taastusravi“, mis annab suunised täiskasvanud kroonilise südamepuudulikkusega, ägeda koronaarsündroomiga, koronaarinterventsiooni või -šuntimise järgsete, südameklapi proteesimise ja interventsiooni järgsete ning kroonilise koronaarsündroomiga patsientide tõenduspõhiseks taastusraviks Eestis. Käesolev artikkel annab ravijuhendist lühiülevaate.

Stenokardia ilma obstruktiivse koronaarhaiguseta

Aeg-ajalt puututakse kliinilises praktikas kokku patsientidega, kellel esineb tüüpiline stenokardia, kuid koronarograafial olulisi ahenemisi ei leita. Artiklis antakse ülevaade ANOCA ja sellega seotud mikrovaskulaarse düsfunktsiooni olemusest, diagnoosimisest ning ravivõimalustest.

Glükoosisensorid – tõenduspõhisusest praktikani

17. veebruaril toimus veebiseminar teemal „Glükoosisensoritest – tõenduspõhisusest praktikani“. Lektorid olid endokrinoloogia eriala arst-resident Jane Liis Kaasik ning Tuulemaa Perearstikeskuse perearst ja PCDE (Primary Care Diabetes Europe) liige Evelin Raie.

Polüuuria-polüdipsia sündroom ja vasopressiin

Esimest korda nimetas polüuuria ja polüdipsia sündroomi diabeediks Apameia Demetrius (1. sajand e.m.a), kes mõistis seda kui haigust, mille korral kogu joodud vedelik kohe uriinina eritatakse (1). Alles hiljem, 1600.–1700. aastatel hakati eristama suhkurdiabeeti ehk magusa uriiniga polüuuriat magediabeedist ehk mageda uriiniga polüuuriast (2). Möödus veel paar sajandit, enne kui 1950. aastatel avastati, et vasopressiini toodetakse hüpotaalamuses ning sekreteeritakse perifeeriasse hüpofüüsi tagasagarast (2).

Rasvumine kui krooniline haigus: perearsti roll märkamisest ravini

Hinnanguliselt elab maakeral 650 miljonit rasvunud inimest ja nende arv suureneb pidevalt, ületades aastaks 2030 ühe miljardi piiri. 2024. aasta kevadel toimunud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmete põhjal oli 16–64-aastastest ülekaalus või rasvunud 52%. (1)

Diabeetilise jalahaiguse ennetamise ja ravi juhend

Novembris 2025 kinnitati Eesti esimene diabeetilise jalahaiguse ennetamise ja ravi juhend (1). Ravijuhendi koostamise töörühma juhtis ortopeed dr Vahur Metsna. Miks meil on seda juhendit vaja? Põhiliselt sellepärast, et diabeetilise jala ravi ja diagnoosimisega tegelevad mitme eriala meeskonnad (peremeditsiin, neuroloogid, veresoontekirurgid, ortopeedid) ning oli vaja sõnastada, kes, millal ja mida peaks tegema, et patsiendid saaksid optimaalselt käsitletud.

Antibakteriaalne ravi

Antibiootikumid on ravimid, mis surmavad baktereid või takistavad nende võimet paljuneda ning mida kasutatakse bakteriaalsete infektsioonide raviks. Kuigi antibakteriaalseks raviks on kindlad näidustused ja oluline aspekt on ka preparaadi valik, määratakse sellest hoolimata mõnikord ravi liiga kergekäeliselt – kogu maailmas alustatakse pea 50%-l juhtudest antibiootikumravi ilma korrektse diagnoosita või vale preparaadiga.

Lehmapiimavalguallergia

Lehmapiimavalguallergia on immunoloogiliselt vahendatud ülitundlikkusreaktsioon ühe või mitme lehmapiimas sisalduva valgu suhtes, mis areneb eelsoodumusega isikutel ning avaldub kliiniliste sümptomitena kokkupuutel lehmapiimavalkudega.

Laste kurguvalu pediaatri pilgu läbi

Lastel on viiruslikud ülemiste hingamisteede haigused väga sagedased ning nendega kaasneb tihti ka kurguvalu. Bakteriaalset neelupõletikku tuleks kahtlustada, kui puuduvad teised viirushaiguse tunnused ja esinevad ainult palavik ning tugev kurguvalu. Laps vajab haiglaravi, kui tema üldseisund on tugevalt häiritud, esinevad hingamisraskus, dehüdratatsioon või väga kõrged põletikunäidud.

Uudised


Soovite tellida ajakirja Perearst?

Perearst – eelistatuim meditsiiniväljaanne perearstide seas.