Konverents "Lapse immuunsüsteem" koostöös Eesti Lastearstide Seltsiga (14.02.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!
Märts 2017

Märts 2017

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Juhtkiri

Usalduse talumatu kergus

Naistepäevakuul on põhjust rääkida Naise Tervise konverentsist, mis on paljude jaoks oodatud igakevadine sündmus. Tänavuse konverentsi värske lähenemine pani mõtlema, kui vähe kohtab arsti-patsiendi suhte käsitlemisel terviklikku vaadet, kus osatakse näha ka kultuurilist, kommetel ja uskumustel põhinevat mõjuvälja ning analüüsida seda erinevate arstlike erialade koostöös. 

Persoon

Marika Laar: eriarsti juurde võiks pääseda vaid e-konsultatsiooni kaudu

Haapsalu perearst Marika Laar leiab, et patsient võiks eriarsti juurde pääseda vaid e-konsultatsiooni kaudu – see tooks küll perearstidele esialgu tööd juurde, kuid oleks pikemas perspektiivis siiski mõistlik.    

Aktuaalne teema

Uuring: perearstisüsteemiga on rahul 78 protsenti Eesti elanikest

Eesti elanike hinnangul on kitsaskoht eeskätt arstiabi kättesaadavus, millega on rahul 38 protsenti uuringule vastanutest, selgus sotsiaalministeeriumi ja haigekassa tellitud iga-aastasest uuringust „Eesti elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2016“.

Kädi Lepp: kooliealiste laste tervist kontrollitakse liiga harva

Ka näiliselt tervet last peaks perearst nägema vähemalt kord aastas ning kindlasti peaks senisest enam pöörama tähelepanu murdeealistele noorukitele, rääkis SA Tallinna Koolitervishoid juhatuse esimees Kädi Lepp.

Maailmapanga riskipatsientide mudeli pilootprojekt

Spetsiaalselt Eesti perearstide jaoks välja töötatud tõenduspõhise riskipatsientide mudeli väljatöötamisel kasutasid Eesti Haigekassa ja Maailmapank rahvusvahelisi uuringuid ja kogemusi, sidudes need Eesti uuringute ja kogemusega. Pilootprojekti eesmärkidest ja tegevustest rääkisid Maailmapanga ekspert Asaf Bitton ja Järveotsa Perearstikeskuse juht Diana Ingerainen. 

Med24 tegi läbi tegevusaja suurima muutuse

Med24 uuenenud veebiplatvorm pakub kasutajatele senisest paremaid infoteenuseid meditsiini valdkonnas, olgu selleks siis uudised, meditsiiniajakirjade eeltrükid, koolitused või kliiniliseks tööks vajaminevad andmebaasid.

Teadustöö ja koolitus

Psoriaas kui süsteemne põletikuline haigus

Psoriaas on kroonilise kuluga elukestev mittenakkuslik süsteemne põletikuline haigus, millesse haigestuvad naised ja mehed igas vanuses ning mida esineb kõigil kontinentidel. 

Krooniline urtikaaria

Urtikaaria on nuumrakkudega seotud haigus. Urtikaaria peamised sümptomid, sügelevad kublad ja/või angioödeem, tekivad nuumrakkude aktivatsiooni ja degranulatsiooni käigus vabanevatest mediaatoritest.

HIV-i käsitlus perearstipraksises

  • Joonas Tuutma
  • Kadri Kõivumägi
  • Pilleriin Soodla
  • Margo Saaremets
  • Telli ajakiri
Perearstil on oluline roll nii HIV-positiivsete patsientide tuvastamisel kui ka nende jälgimisel ning nõustamisel. Tavaliselt käib patsient 3–6 kuu järel nakkusarsti visiidil, kuid mõnel juhul on patsiendil mugavam pöörduda perearsti poole, kus oleks teatud seisundite osas samuti võimalik tema jälgimist teostada.    

Diabeedi käsitlus raseduse ajal

Diabeedi ja raseduse käsitluses on viimase 20 aasta jooksul toimunud väga suured muutused, mis on viinud oluliselt tervemate laste sündimiseni, samuti oskame emade tervist raseduse ajal paremini hoida. Praeguse olukorra teeb aga keeruliseks diabeedi levimuse oluline suurenemine, mis püstitab meie ette uued probleemid, millega tegeldakse kogu maailmas.

Bensodiasepiinid – tarvitamisega seotud riskid ja võõrutusravi

Bensodiasepiinid on psühhoaktiivsed ained, mis on oma nime saanud keemilise struktuuri järgi ja mis kesknärvisüsteemi pärssides mõjuvad rahustavalt. Bensodiasepiinidel on terve hulk soovimatuid kõrvaltoimed, mis kaaluvad üles nende kasud ja seetõttu limiteerivad nende kasutamist kliinilises praktikas.    

Günekoloogilised pahaloomulised kasvajad

Sagedasemad naissuguelundite pahaloomulised kasvajad on emakakehavähk, emakakaelavähk ja munasarjavähk. Eestis haigestub naissuguelundite pahaloomulistesse kasvajatesse aastas üle 600 naise. Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi 2014. aastal 235 emakakehavähi, 177 emakakaelavähi ja 157 munasarjavähi esmasjuhtu (1). 

Individuaalselt tasakaalustatud dieedi tähtsusest kroonilise neeruhaiguse korral

Krooniline neeruhaigus (KNH) on üldnimetus paljudele kroonilistele progresseeruvatele neeruhaigustele (glomerulonefriit, diabeetiline nefropaatia, krooniline püelonefriit, hüpertensiivne nefroskleroos jm), mille algstaadiumites ei tarvitse haigetel olulisi kaebusi esineda ja millel on aeglaselt progresseeruv kulg. KNH on sageli aladiagnoositud ja alaravitud ning põhjustab suuri tervishoiukulutusi. 

Urineerimishäirete ravi eesnäärme healoomulise suurenemise ning põie üliaktiivsuse korral

Urineerimisega seotud kaebused on üks sagedasem mure, millega mehed pöörduvad uroloogi, meestearsti või perearsti poole. Käesolev ülevaateartikkel kirjeldab urineerimishäirete ravivõimalusi, lähtudes Euroopa Uroloogia Assotsiatsiooni meeste alumiste kuseteede mitteneurogeensete sümptomite konservatiivse ravi juhistest.

Patsiendi poolt sageli kahtlustatud probleem – laktoositalumatus

Laktaasi aktiivsuse vähenemine algab pärast kuuendat eluaastat ja suureneb vanusega: mida vanemaks inimene saab ja mida vähem laktoosiga kokku puutub, seda väiksemaks laktaasi aktiivsus muutub.    

Tsöliaakia võib esmakordselt avalduda igas vanuses, mitmesuguste vaevustena ja sümptomitena

Tsöliaakia esinemissagedus ja tsöliaakiahaigete vanus diagnoosimisel on kogu maailmas, ka Eestis, muutunud: nüüdseks on tsöliaakia üks sagedamini esinev krooniline süsteemne haigus, mida avastatakse esmakordselt igas vanuses isikutel.

Ülevaade

Uus abivahendisüsteem lähtub inimeste vajadustest

Uue abivahendisüsteemi aastane toimimine on näidanud, et süsteemi muutmine oli väga vajalik. Samuti võimaldab saadud teadmine täiustada süsteemi veelgi, tehes ettepanekuid õigusaktide koostamiseks ning leides igapäevaseks toimimiseks paremaid võimalusi. 

Kuidas säästa lapsi lahutustülidest

Kuidas aidata neid lapsi, kelle vanemad ei jõua omavahel kokkuleppele ja kes jäävad vanemate inetute tülide vahele? Koolitusprogrammi „Dialoog laste nimel” sihtgrupp on lahku läinud ja omavahel tülitsevad lapsevanemad ning nende lapsed. Koolitusprogrammi abil õpivad vanemad uusi toimetulekuviise ja pingevaba suhtlemist, muutes seeläbi oma laste jaoks keskkonda turvalisemaks.

Tallatoed toovad leevenduse mitmetele jalavaevustele

Jalgade tervis on väga tähtis, sest nad peavad meid kandma sünnist surmani. Jalaprobleemidest 70% saab alguse valest koormuse jaotuvusest jalalabale. Toetudes ülemaailmsetele uuringutele on alla 10% maailma elanikkonnast normaalse ehk neutraalse jalavõlviga, mis ei vaja korrigeerivaid tallatugesid.

Sagedasemad kõhuvaevused

Artikkel annab ülevaate sagedasematest kõhuvaevustest ning nende esmastest ravivõimalustest.

Konverents: suure riskiga patsient kardioloogi, endokrinoloogi ning pulmonoloogi vaates

Suure riskiga patsiendi käsitlust hõlmaval konverentsil peatuti tänavu kardioloogia, endokrinoloogia ning pulmonoloogia valdkondadel. Juba kaheksandat korda toimuva konverentsi fookuses oli tänavu diabeedi ja kardiovaskulaarhaiguste seos ning antikoagulantide kasutamine erakorralistes olukordades. 

Nova Vita kliinikus jälgitakse uue elu teket embrüost beebi sünnini

Nova Vita kliiniku eesmärk on aidata paare, kes mingil põhjusel loomulikul teel lapsi ei saa. Püüame esmalt välja selgitada lastetuse põhjuse ja vajadusel saab teostada kehavälise ehk kunstliku viljastamise (in vitro fertilization – IVF) protseduure. Kliinikul on kogemust üle 20 aasta ning meie meeskonna abiga on tänaseks sündinud üle 2100 lapse. 

Uudised ja teated

Venekeelne resümee