Konverents "Lapse immuunsüsteem" koostöös Eesti Lastearstide Seltsiga (14.02.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

Juuni 2019

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Juhtkiri

Väikesed, aga olulised murrangud

Enne suvepuhkuseid on hea vaadata tagasi sellele, millised on käesoleva aasta esimeste kuude tervishoiukorralduslikud märksõnad. Kuigi peamised murekohad on aastaid lahenduste poole teel, siis on ometi näha väikeseid, aga olulisi murranguid.

Persoon

Liina Kask-Flight: võiksime hästi töötavad lahendused Soome esmatasandilt üle tuua

Soomes töötamise kogemusega perearst Liina Kask-Flight toob sealse esmatasandi töökorralduse puhul välja, et perearst teeb tunduvalt vähem administratiivset tööd, tänu millele saab ta peamiselt keskenduda arstitööle. Kuna Soomes pääseb eriarstile ainult saatekirja alusel, siis on perearsti tööpõld lai, aga samas õpetab see ka väga palju uusi oskusi, millega Eesti perearstid alati kokku ei puutu.

Aktuaalne teema

Peremeditsiini residentide teaduskonverentsi võidutöö uuris varfariinravi järjepidevust perearstikeskustes

Tänavusel peremeditsiini residentide teaduskonverentsil, mis toimus 24. mail Tartus, tutvustati kuulajatele mitmeid huvitavaid teadustöid. Esikoha vääriliseks hinnati Nikita Nedaškovski ja Natalja Nedaškovskaja töö, mis uuris varfariinravi järjepidevust perearstikeskustes. Toome lugejateni valiku konverentsil esitletud teadustöödest.

Teadustöö ja koolitus

Ravimata uroinfektsioonid

Urotrakti infektsioonid (UTI-d) on ühed sagedasemad kuseteede haigused. Eriti sagedased on UTI-d naistel ning need võivad põhjustada erinevaid kliinilisi sümptomeid või kulgeda asümptomaatiliselt.

Podagra käsitlusest aastal 2019

Podagra on kõige sagedasem põletikuline liigesehaigus meestel, mis seostub tihedalt insuliiniresistentsuse, metaboolse sündoomi, rasvumise ja hüpertensiooniga. Podagra levimus Põhjamaades ja Suurbritannias on suurenenud 30% võrreldes 1990. aastaga (1, 2).

Väikelaste ägeda keskkõrvapõletiku diagnoosimine ja ravi

Ägeda keskkõrvapõletiku (H66.0, H65.0) all mõistetakse kuulmekile, keskkõrvaruumi ja sageli ka nibujätkerakustiku ägedalt alanud põletikulist reaktsiooni, mis kliiniliselt väljendub tavaliselt tugevas kõrvavalus ja kuulmislanguses (1).

Väikelaste arengut mõjutavad tegurid suhtlemisel vanematega

Väikelapsed arenevad väga kiiresti ning sõltuvad oma oskuste omandamisel paljuski kasvukeskkonnast ja kontakti kvaliteedist neid ümbritsevate täiskasvanutega. Ühiskond, laste kasvukeskkond ja lapsekasvatususkumused on paari viimase põlvkonna vältel väga kiiresti muutunud. Eesti ja eestivene päritolu emade nägemus omadustest, mida nad oma laste juures lühemas ja pikemas perspektiivis hindavad, viitas väärtuste muutumisele traditsiooniliste väärtuste osatähtsuse vähenemise suunas. Samas Rootsi emade lapsekasvatususkumused lühemas ja pikemas perspektiivis ei erinenud (26).

Toiduga ja toitmisega seotud sagedasemad terviseprobleemid imikutel

Imikueas laste (vanuses 1–12 kuud) mitmed, nii lapsevanematele kui ka arstidele muret tekitavad terviseprobleemid võivad olla põhjustatud mitte haigustest, vaid lapse toidust või toitmisega seotud vigadest-probleemidest. Arsti tegevuse teeb sageli keeruliseks aga see, et lapsevanemad ei esita arstile kaebust lapse toidu või toitmise, vaid erinevate vaevuste või sümptomite kohta. Nii võivad hoopis toitmisprobleemid olla näiteks lapse vähese kaaluiibe või kõhnumise, seedetrakti mitmete funktsionaalsete häirete, nagu gastroösofageaalse refluksi, koolikute, kõhukinnisuse, kõhulahtisuse, toidust keeldumise või isutuse, ka rauavaegusaneemia põhjuseks.

Teadlikkus sünnitusjärgsest depressioonist ja selle levimus

Tegemist on peremeditsiini residetuuri raames läbi viidud uurimistööga. Autori arvates pööratakse käsitletavale teemale nii avalikkuses kui arstkonnas liiga vähe tähelepanu.

Depressioon ja kognitsioon

Depressioon on üks enamlevinumatest psühhiaatrilistest häiretest. Maailma Terviseorganisatsioon nimetab depressiooni juhtivaks töövõimetuse põhjustajaks maailmas ning hinnanguliselt kannatab selle haiguse käes üle 350 miljoni inimese.

Diabeedijuhendite võrgustik

Eelmise aasta viimastel kuudel ilmus mitu uut juhendit, mis puudutavad 2. tüüpi diabeeti (T2DM): ADA (Ameerika Diabeediassotsiatsiooni) ja EASD (Euroopa Diabeediuuringute Assotsiatsiooni) konsensusraport hüperglükeemia käsitlemiseks 2. tüüpi diabeediga patsientidel, ADA juhend 1. ja 2. tüüpi diabeediga laste ja noorte käsitlemiseks, detsembris ilmus ADA uus diabeedi käsitluse standard. Lisaks avaldas Ameerika Kardioloogide Kolleegium (ACC) kardioloogidele suunatud juhendi diabeediravimite kasutamise kohta kardiovaskulaarse riski vähendamisel. Juhendid on kõik tihedalt üksteisega läbi põimunud ja neis on üllatavalt palju ühesugust infot. Käsitleme siin neist kolme olulisemat.

Ehhokardiograafia – kõikide kardiaalsete patoloogiate baasuuring

Ehhokardiograafia ehk südame ultraheliuuring (EHHOKG) on südame piltdiagnostika, mis annab teavet südame suuruse, ehituse ja pumbafunktsiooni kohta. Ehhokardiograafiale pandi alus 1955. aastal, kui Rootsi teadlane Inge Edler kasutas esmakordselt ultraheli südamehaige uuringul. Tänapäevaks on aparatuur ja meetodid teinud läbi tohutu arengu ja hea kvaliteediga uuring ei jää informatiivsuse poolest palju maha kompuuteruuringust.

Sekundaarne hüpertensioon

Peamiselt diagnoosivad, ravivad ja jälgivad kõrgvererõhktõvega patsiente perearstid, aga mida teha olukorras, kus hoolimata piisavast ravist ja elustiili muutustest püsivad vererõhu väärtused siiski kõrgetena?

Pigmentlesioonide ja neevuste käsitlus lastel

Pigmentneevusi võib leida pea iga inimese nahal, kõige rohkem esineb sünnimärke 2. nahatüübiga valge nahavärviga inimestel. Üldjoontes lähtutakse laste neevuste diagnoosimisel ja sellele järgneval käsitlusel samadest üldprintsiipidest kui täiskasvanutelgi, ent esineb ka olulisi vanusest tulenevaid erisusi. Käesolev artikkel annab ülevaate lastel esinevatest pigmentlesioonidest ja -neevustest ning nende käsitlusest.

Dermatoloogias kasutatavate ravimite kõrvaltoimed – lokaalne glükokortikosteroidravi

Paikselt kasutatavaid glükokortikosteroide (GKS) hakati erinevate nahahaiguste raviks kasutama juba eelmise sajandi 1950. aastatel. Tänu oma põletikuvastastele, immuunsupressiivsetele ja antiproliferatiivsetele omadustele on neist ravimitest saanud mitmete dermatoloogiliste haiguste farmakoteraapia nurgakivi. Paraku, nagu kõigil ravimitel esineb ka glükokortikosteroididel kõrvaltoimeid, mis avalduvad just tänu eelnimetatud mehhanismidele. Käesolevas artiklis käsitletakse paikselt kasutatavate GKS-ide levinumaid kõrvaltoimeid ning võimalusi nende tekke riski vähendamiseks ja vältimiseks.

Perearstile haava õmblemisest

Haavade õmblemine kuulub tavaliselt kirurgilise eriala arsti baasoskuste hulka, kuid mõnel juhul peab selle protseduuriga hakkama saama ka perearst. Nii soovivad perearstid tegeleda pisikirurgiaga või peavad andma abi ägedate traumahaavadega patsientidele.

Sapikivitõbi avastatakse sageli juhuleiuna

Sapikive esineb umbes 8–16%-l valgetest inimestest, kusjuures üle 70-aastastest kuni 25%-l. 80%-l neist ei teki mingeid sümptomeid (koletsüstiit, kolangiit, pankreatiit) ning tihtipeale avastatakse kivid juhuleiuna rutiinuuringute käigus (2, 3).

Uudised ja teated

Uudised