Olulised muudatused esmatasandi arstiabis 2025. aastal

Esmatasandi arstiabi muutub alates 2025. aastast mitmel moel. Tervisekassa on hoolimata keerulisest eelarveolukorrast teinud olulisi samme, et tagada elanikkonnale paremad tervishoiuteenused ja suurendada nende kättesaadavust. Need muudatused peegeldavad vajadust olla efektiivne ning pakkuda kestlikke lahendusi.

Martin Špol: minu maailmavaade ja suundumus sobivad kõige paremini peremeditsiini

Peremeditsiini eriala esimese aasta arst-resident Martin Špol oli juba põhiõppes väga kindel, et läheb edasi õppima peremeditsiini, ja seda ta tegigi. Dr Špol on üks nendest noortest arstidest, kes näeb ennast tulevikus töötamas maakohas ja juhtimas tervisekeskust. Aktiivse peremeditsiinihuvilisena esindab ta Eesti Perearstide Seltsi (EPS) juhatuses noori perearste ning lööb kaasa Eesti Noorte Perearstide (NOPE) tegemistes.

Karmen Joller: lõppenud aasta suur saavutus oli perearstiabi jõudmine seadustesse

Riigikogu liige dr Karmen Joller peab eelmise aasta üheks suurimaks õnnestumiseks perearstiabi jõudmist seadustesse. Tervishoiu rahastamises soovib ta edaspidi näha olemasolevate ressursside mõistlikumat kasutamist.

Perearsti nõuandetelefoni teenused laienevad

Perearsti nõuandetelefon 1220 on Eesti elanikele oluline tugiteenus, mis pakub usaldusväärset tervisenõu ööpäevaringselt. Möödunud aastal küsiti tervisenõu ligi 275 000 korda, mis tähendab, et iga päev tehti perearsti nõuandetelefonile keskmiselt üle 750 kõne.

Miks usuvad inimesed alternatiivmeditsiini?

Üks peamine põhjus, miks inimesed usuvad alternatiivmeditsiini, on psühholoogilised tegurid. Mitmed uuringud on näidanud, et nii teatud sotsiaaldemograafilised kuuluvused, kognitiivsed kalduvused kui ka isiksuseomadused mõjutavad usku alternatiivmeditsiini. Käesolevas artiklis uuritakse põhjuseid, miks inimesed eelistavad sageli alternatiivmeditsiini tõenduspõhisele meditsiinile, vaatamata viimase teaduslikule alusele.

Sotsiaalmeedia, noored täiskasvanud ja alternatiiv-meditsiini info levik

Tänapäeval ei ole terviseteabe loomine ja levitamine vaid valitud institutsioonide käes – veebipõhine osaluskultuur võimaldab palju laiemal hulgal inimestel kaasa rääkida. Selle tulemusena jõuab internetti üha rohkem erinevat terviseinfot, mida nägime eriti selgelt COVID-19 pandeemia ajal. Terviseteave – nii pahatahtlik väärinfo kui ka Terviseameti sõnumid – levis laialdaselt just sotsiaalmeedias, kus selle loojad, jagajad ja tarbijad olid nii tavainimesed, suunamudijad kui ka tervishoiutöötajad.

Jalaprobleemid lapse- ja noorukieas

Erinevad alajäsemetega seotud pöördumised moodustavad arvestatava osa lasteortopeedi ambulatoorsest (ent proportsionaalselt oluliselt väiksema osa kirurgilisest) tööst. Enamik nendest visiitidest päädib normileiu dokumenteerimise ja sellest johtuva nõustamisega, ent teatud olukordades on siiski vajalik järjepidev jälgimine või kohene ravi – olgu see siis konservatiivne või kirurgiline. Kuna sageli on ainus valik üsna suure mahuga operatsioonid, siis on väga oluline hoolikalt kaaluda kasude ja kahjude suhet.

Bursiidi diagnoosimine ja ravi

Limapaunad ehk bursad asuvad liigeste ümbruses ja ühe liigese piirkonnas võib neid olla mitmeid. Bursa all mõeldakse kehas kahe liikuva pinna vahel olevat sünoviaalvedelikuga täidetud struktuuri, mille ülesanne on vähendada liikuvate pindade vahelist hõõrdumist ja soodustada libisemist. Bursad asuvad subkutaanselt naha ja kõõluste vahel või sügavamal kõõluste ja luu vahel, tavaliselt kõõluste kinnituskohtade lähedal (1, 2). Artiklis tuleb juttu rohkem pindmistest bursiitidest.

Äge maksaporfüüria

25. novembril toimus veebiseminar, mille teema oli äge maksaporfüüria. Esinesid prof Manisha Balwani (Icahni meditsiinikool, USA) ja patsiendiühingu esindaja Sue Burrell ning arutelupaneelis osalesid dr Yonatan Edel (Assuta meditsiinikeskus, Iisrael), dr Robert Wasilewski (Hematoloogia- ja Transfusioonimeditsiini Instituut, Poola) ja dr Lauma Jaunozola (Pauls Stradinsi Ülikooli Kliinikum, Läti).

Atüüpiline pneumoonia

Atüüpilise pneumoonia mõiste tuli meditsiinikirjanduses laialdasemalt kasutusele pärast dr H. Reimanni 1938. aastal avaldatud artiklit ajakirjas Journal of the American Medical Association (1) ning tollal kasutati seda mõistet kopsupõletike kohta, mille kliiniline pilt ning radioloogiline leid erinesid tavapärasest klassikalisest pneumooniast. Tänapäeval kasutatav atüüpilise pneumoonia mõiste lähtub haigustekitajast ning siia gruppi kuuluvad pneumooniad, mille haigustekitajaid ei ole võimalik kultiveerida tavapärastel söödetel.

Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ägenemise ravi

Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) ägenemist kutsuvad sageli esile hingamisteede viirusinfektsioonid. Veidi harvem esineb patsientidel bakteriaalseid ägenemisi. Oma roll ägenemise väljakujunemisel võib olla õhusaastel või kliimast tingitud faktoritel – näiteks kuumalaine ajal võib KOK-i ägenemisi esineda rohkem.

Juhised ja soovitused D-vitamiini tõenduspõhiseks kasutamiseks

Kuigi D-vitamiini tuntakse eelkõige luutervise seisukohalt olulise vitamiinina, on teadus-uuringud näidanud selle vitamiini märksa laiemat mõju meie organismis – alates immuun-süsteemi toetamisest kuni rakkude diferentseerumise ja proliferatsiooni reguleerimiseni. Eesti geograafilise asukoha tõttu on meie võimalused seda päikesekiirguse abil sünteesida piiratud vaid mõne suvekuuga. See tekitab küsimusi nii D-vitamiini lisatarbimise vajalikkuse kui ka optimaalsete annuste kohta erinevatel eluetappidel. Artikkel annab ülevaate D-vitamiini olemusest, allikatest, puudulikkuse tagajärgedest ning tõenduspõhistest soovitustest selle kasutamiseks.

Serotoniinisündroom

Serotoniinisündroom on sündroom (ka toksidroom ehk toksiline sündroom), mis tekib serotonergiliste ravimite kasutamise tagajärjel, mis põhjustavad nii tsentraalsete kui ka perifeersete serotonergiliste retseptorite ülemäärast stimulatsiooni. Paljud ravimid võivad põhjustada serotoniinisündroomi, seda nii monoteraapiana terapeutilistes annustes, üledooside või mürgistuste korral kui ka mitme serotonergilise ravimi kombinatsioone kasutades. (1, 2)

Psühholoogilise traumaga patsiendi käsitlus perearstipraksises

Traumakogemuse levimus on suur – erinevates uuringutes on leitud, et pea 70% inimestest on kogenud vähemalt ühe korra oma elus traumaatilist sündmust (1). Eestis valminud uuringu kohaselt on elu jooksul traumaatilist sündmust kogenud ligi pooled vastanud (2). On üsna selge, et perearsti töös on potentsiaalne kokkupuude traumat kogenud patsientidega märkimisväärne. Mitmed uuringud esmatasandi tervishoius on aga leidnud, et spetsialistide ebakindlus traumat kogenud inimestega tegelemisel on suur (3, 4). Artikkel annab ülevaate traumat arvestavast praktikast esmatasandi tervishoius.

Varicella zoster’i viirusinfektsioon

Varicella zoster’i viirus (VZV) põhjustab kahte erinevat kliinilist haigust: tuulerõugeid ja vöötohatist. Tuulerõuged on infektsiooni primaarne avaldumise vorm. VZV-infektsiooni reaktiveerumisel avaldub haigus vöötohatisena (herpes zoster). Artikkel annab ülevaate nende kahe haiguse avaldumisest, ravist ja vaktsineerimissoovitustest.

Uudised


Soovite tellida ajakirja Perearst?

Perearst – eelistatuim meditsiiniväljaanne perearstide seas.

Vähikonverentsil räägiti tervistumisest

Novembri lõpus toimus iga-aastane vähikonverents, mis kandis seekord pealkirja „Tervistumine“. Nagu pealkirigi viitab, räägiti konverentsil vähist tervenenud patsiendi pikaajalisest jälgimisest eri paikmete vähkide korral.

Sisemisest ja välimisest ilust – esteetilise meditsiini konverentsil arutleti nii pikaealisuse saladuste kui ka botoksisüstide kasutusnäidustuste üle

Tallinnas novembrikuus toimunud hübriidkonverentsil „Viimased trendid esteetilises meditsiinis“ arutlesid erinevate erialade esindajad, kes on põhieriala kõrvalt täiendanud ennast ka pikaealisuse ja esteetilise meditsiini valdkonnas, selle üle, milliseid toidulisandeid tasub tarbida tervise hoidmiseks, aga ka selle üle, milliste piirkondade botoksisüstid on ametlikult lubatud ja näidustatud ning millised n-ö off-label kasutuses.

Amüloidoosiga patsiendi haiguslugu: multisüsteemne haigus perearsti pilgu läbi

Amüloidoos on haruldane, kuid potentsiaalselt eluohtlik seisund, mida iseloomustab valesti volditud valkude kuhjumine organismi erinevatesse kudedesse ja organitesse. Artiklis kirjeldatakse 65-aastase patsiendi juhtumit, kellel diagnoositi hulgimüeloomist tingitud AL-amüloidoos koos ulatusliku organite haaratusega. Artikkel toob välja perearsti rolli komplekssümptomaatikaga patsiendi varajases diagnoosimises ja juhtimises.