Konverents "Lapse immuunsüsteem" koostöös Eesti Lastearstide Seltsiga (14.02.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

Jaanuar 2021

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Juhtkiri

Tugev Eesti perearstisüsteem tuleb toime ka selle katsumusega

Perearstisüsteem on Eesti inimeste arstiabi alustala. Alustala peab olema tugev, et pidada vastu nii rahulikel aegadel kui kriisiolukorras. COVID-19 kriis on tervishoiusüsteemi toimimise kontrollkatse kõikides riikides. Tulevad välja nii süsteemi tugevused kui nõrkused, osa selliseid, millest olime varem teadlikud, osa uusi, mis seni varjus olnud.

Persoon

Gerhard Grents: praegune kriis kulgeb kui kulupõleng

Peremeditsiini esimese aasta resident Gerhard Grents leiab, et praegune kriis on kui kulupõleng, mis suvel jäi hõõguma ja mille kohta kõik teadsid, et see uuesti lahvatab, kuid uueks laineks ettevalmistamise asemel tegeleti muude asjadega.

Aktuaalne teema

Marje Oona: vaktsineerimise peamise kõrvaltoimena olen näinud rõõmu ja vabanemise tunnet

Perearst Marje Oona rääkis, et arvestades miljoneid vaktsineerimisi üle maailma, on COVID-19 vaktsiin põhjustanud väga vähe raskeid kõrvaltoimeid. Tema isikliku kogemuse põhjal on peamine kõrvaltoime olnud rõõm ja vabanemise tunne.

Meditsiiniteemaline raadiosaade noortelt arstidelt

Veebruaris näeb ilmavalgust meedikutelt meedikutele suunatud raadiosaade „Suur visiit“, kus on plaanis võtta ette ka need teemad meditsiinis, mis praegu harvem päevavalgust näevad.

Kuidas on läinud COVID-19 vastu vaktsineerimise dokumenteerimisega?

Niipea kui Eestis asuti välja töötama COVID-19 vastu vaktsineerimise plaani, võttis Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) sihi pakkuda avalikkusele selle kohta avaandmeid ning teavitada ka tervishoiuteenuse osutajaid sellest, kui oluline roll on korrektsel dokumenteerimisel. Kuidas sellega seni on läinud?

Immuunpuudulikkuse ja vähiga patsientide immuniseerimine COVID-19 vastu

Veebruaris peaks COVID-19 vastu vaktsineerimise kord jõudma nendeni, kes ei ela hooldekodudes, kuid kuuluvad oma vanuse või tervise tõttu raske ja surmaga lõppeva haiguskulu riskigruppidesse. Selliseid inimesi on Eestis suurusjärgus 260 000. Selleks et suures patsientide hulgas paremini orienteeruda, koostasime koos dr Marje Oona ja prof Ruth Kaldaga riskigruppide prioriseerimise põhimõtted.

Teadustöö ja koolitus

Erakorralised haigused reumatoloogias

Klassikaliseks erakorraliseks haigestumiseks reumatoloogias loetakse ägedat monoartriiti. Teiseks, igapäevaselt oluliselt sagedamini ettetulevaks monoartriidi põhjuseks on kristallartropaatiad. Harvem tuleb ette esmaselt erakorraliselt avalduvaid või erakorraliste probleemidega tüsistuvaid süsteemseid vaskuliite ja sidekoehaiguseid. Artikkel annab ülevaate sagedamini esinevatest reumaatilistest haigustest, mis vajavad erakorralist käsitlust.

Klimakteeriline sündroom – ravi on olemas

58-aastane naine pöördub klimakteerilise sündroomi tüüpiliste kaebustega: kuumahood, higisööstud, unehäired. Ta on neid talunud 13 aastat. Perearst on soovitanud pöörduda naistearsti poole, kuid patsient pole seda teinud. On tarvitanud kõike, mis apteegis saadaval. Lahke apteeker on soovitanud järjest uusi preparaate ning mõistvalt lohutanud, et „küllap tuleb toimet pikemat aega oodata“. Patsient on olnud kuulekas. Nüüd on ta lõpuks naistearsti vastuvõtul, sest on saanud aru, et enam ta oodata ei suuda.

Häälehäired ehk düsfooniad

Mingisugust häälehäiret on tõenäoliselt kogenud iga inimene oma elu jooksul. Kindlasti on hääleprobleeme kogenud puberteedieas poisslapsed, kuid see on tingitud füsioloogilistest muutustest ja ravi ei vaja. Uuringute põhjal esineb täiskasvanute seas häälehäireid naistel rohkem kui meestel, erinevate uuringute põhjal isegi kuni kaks korda enam (1–2).

Tervisenäitajate parandamine diabeedi korral käitumise muutmise ja heaolu saavutamise toetamise kaudu

Efektiivne käitumisharjumuste juhtimine ja psühholoogiline heaolu on diabeetiku ravieesmärkide saavutamisel fundamentaalse tähtsusega. Diabeedi enesejuhtimise õpe ja tugi (DEÕT), meditsiiniline toitumisteraapia (MT), regulaarne füüsiline aktiivsus, suitsetamisest loobumise nõustamine (vajadusel) ja psühhosotsiaalne tugi on eesmärkide saavutamisel hädavajalikud.

Kardiorenaalne kaitse 2. tüüpi diabeediga patsientidel

Naatriumi-glükoositransporteri 2 (SGLT2) inhibiitoritel on tõestatud soodne metaboolne profiil ja need vähendavad märkimisväärselt aterosklerootilisi sündmusi, südamepuudulikkuse korral hospitaliseerimist, kardiovaskulaarset ja üldist suremust ning kroonilise neeruhaiguse progresseerumist. Ehkki algselt peeti SGLT2 inhibiitoreid (SGLT2i) ainult glükoosisisaldust vähendavateks ravimiteks, laienes nende toime ning nüüd uuritakse kasutamist südamepuudulikkuse ja kroonilise neeruhaiguse ravis, isegi diabeedita patsientidel.

Krooniline südamepuudulikkus ja elustiil – mida saab patsient enda tervise heaks teha?

Südamepuudulikkus (SP) on vananevas ühiskonnas järjest levinum ning põhjustab olulisele hulgale inimestest elukvaliteedi halvenemist ja eluea lühenemist. Üldiselt peetakse Euroopas südamepuudulikkuse levimuseks 1–2% populatsioonist ning arvatakse, et see järjest suureneb. Kuigi SP diagnostikas ja ravis on olnud edusamme, on SP-ga patsientide pikaajaline prognoos halb: 50% raske SP-ga patsientidest sureb ühe aasta jooksul. SP-ga patsientide prognoos halveneb iga korduva haiglaraviepisoodiga. Seetõttu on väga oluline ennetada südamepuudulikkuse teket ning selle olemasolul hospitaliseerimisi. Käesolevas ülevaates käsitletakse eelkõige vähenenud väljutusfraktsiooniga kroonilise südamepuudulikkusega patsiente ning võimalusi selle haiguse teket ja dekompensatsioone ennetada.

Väikses doosis edoksabaan väga vanadel kodade virvendusega patsientidel

Kodade virvendusarütmia esinemissagedus suureneb koos vanusega ja nii vanus kui ka kodade virvendus on ajuinfarkti tekke sõltumatud riskifaktorid. Terminoloogiast rääkides, uued ravijuhised ei soovita kasutada mõistet „mittevalvulaarne kodade virvendus“. Otsese toimega suukaudseid antikoagulante ei tohi määrata, kui patsiendil on mehaaniline klapiprotees või mõõdukas kuni raske mitraalstenoos. Teised klapirikked ja bioproteesi olemasolu siin piiranguid ei sea.

Astma ravi alustamine – millest lähtuda, mida ja millise aja järel kontrollida?

Astma ravi eesmärk on saavutada hea kontroll sümptomite üle ning vähendada ja võimalusel vältida ägenemisi tulevikus. Artikkel selgitab, millest lähtuda ravi valikul pärast astma diagnoosimist, millal on vajalik hooravi ja millal püsiravi ning milliseid ravimeid eelistada. Samuti puudutab seda, millal ja kui sageli peaks patsiendi kutsuma kordusvisiidile.

Rauapuudusega laps – sagedasemad põhjused ja käsitlus

Rauapuudus on kogu maailmas kõige levinum toitainedefitsiit. See on suur probleem arengumaades, aga ka arenenud riikides, kus ülejäänud vaegushaigused on enamasti kadunud. Rauavaegus on üleilmselt kõige levinum aneemia põhjus.

Ümarlaud: kuidas hüübimishäiretega patsiendid õigeaegselt üles leida?

Detsembris toimunud virtuaalsel ümarlaual otsiti võimalusi, kuidas parandada veritsushäiretega naiste ülesleidmist ja hüübimishäiretega tegeleva arsti vaatevälja jõudmist.

Kuidas ära tunda tsüklilise oksendamise sündroomi?

Tsüklilise oksendamise sündroom (ingl cyclic vomiting syndrome) on senini täpselt teadmata tekkepõhjuste ja -mehhanismidega ägedaid stereotüüpseid oksendamishooge ja oksendamishoogudega kaasnevaid vaevusi põhjustav haigusseisund, mis kulgeb vaheldumisi hea enesetunde perioodidega. Kuna tegemist on healoomulise haigusseisundiga, mis aja jooksul ei progresseeru, st oksendamisperioodid ei sagene, pikene ega tugevne, ning patsiendil puuduvad orgaaniliste haiguste kliinilised tunnused, kuulub see praegu seedetrakti funktsionaalsete häirete hulka.

Uudised ja teated

Uudised

Konverents

Balti ateroskleroosikongressil käsitleti süvitsi perekondlikku hüperlipideemiat ja 2. tüüpi diabeeti

2020. aasta Balti ateroskleroosikongress toimus hübriidsündmusena 4. detsembril Tallinnas L’Embitu hotellis ja internetis. Tänu sellele oli osalejaid üle 400 ning suisa 16 riigist. Eksperdid lahkasid suuremaid ateroskleroosi riskifaktoreid – süvitsi käsitleti perekondlikku hüperkolesteroleemiat ja 2. tüüpi diabeeti ning arutati, kuidas juhtida ja tõhustada düslipideemia ravi südameveresoonkonna tüsistuste esmases ja teiseses ennetuses. Kuigi enamik publikust jälgis kongressi virtuaalselt, võimaldati esitada küsimusi sessiooni juhatajatele ja esinejatele. Seda võimalust osalejad ka varmalt kasutasid.

Noppeid vähikonverentsilt

Novembri lõpus toimunud vähikonverentsil keskenduti vähipatsiendi teekonnale erinevate erialade vaates ning räägiti erakorralistest olukordadest onkoloogias. Artikkel teeb ülevaate erakorraliste olukordade sessioonist.