Konverents "Lapse immuunsüsteem" koostöös Eesti Lastearstide Seltsiga (14.02.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

Jaanuar 2019

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Juhtkiri

Miks inimesed tegelikult EMO-sse lähevad?

„Perearstide tegemata töö!“ oli üks peamisi põhjendusi, mis meedias kõlas. Nüüd, mil meediatorm vaibunud, on kaks võimalust. Kas asi jääb sinnapaika, nagu juhtub enamasti, kuna kogu energia on läinud süüdlaste otsimisele; või teine võimalus – vaadata uuringuid ja objektiivseid andmeid ning mõelda, mida teha, et nii patsientide, arstide kui ka tervishoiukorraldajate jaoks ühtviisi olulist probleemi lahendada.

Persoon

Külli Paju: rohkem valikuvõimalusi selles, kas noorel arstil on kohe vaja hakata ettevõtjaks või mitte, võiks kaitsta läbipõlemise eest

Paide perearst Külli Paju – arutledes selle üle, kuidas noori perearste maale tööle meelitada – tõi välja, et noor arst läheb sinna, kus on kolleegid ees, kus läbipõlemise risk on väiksem ja suvel saab puhata, kuna asendajat leida on lihtsam. Seejuures nentis ta, et iseenesest võiks pea kõikidele nendele probleemidele olla lahenduseks tervisekeskuste projekt, kuid miskipärast rajatakse tervisekeskuseid eeskätt linnadesse ja haiglate külge.

Aktuaalne teema

Perearstid saavad IT-arendustes suurema sõnaõiguse

Detsembris loodud nõukogu, kuhu kuuluvad ka perearstid, hakkab tegelema sellega, et perearsti tarkvara vastaks ootustele ja oleks senisest kasutajasõbralikum.

Kuidas arstina toime tulla?

Haige ravimine ei ole kunagi ainult vererõhu kontroll või valuravimite väljakirjutamine, see on interaktsioon patsiendi, arsti ja kohtumise koha vahel. Ravides inimesi, keda vaevavad ärevus, kurvameelsus või kelle terviseprobleemid on kroonilised, korduvad ja aeglase taandumisega, tunnevad väsimust, ärevust või kurbust ka arstid. Põhjus on see, et tunnetel on kalduvus üle kanduda. Viimase mitte teadvustamine ja sellega mitte tegelemine võib viia olukorda, kus tekivad meditsiinilised vead ja arsti läbipõlemine.

Teadustöö ja koolitus

Reisijate poolt Eestisse toodud nakkushaigused aastatel 2008–2017

Reisimine on läbi ajaloo olnud oluline tegur, mis on liigutanud nakkushaigusi ja nende tekitajaid riigist riiki ja kontinendilt kontinendile. See on eriti aktiivne olnud viimase veerandsaja aasta jooksul seoses turismi plahvatusliku kasvuga. Reisimisega seotud nakkushaiguste seiret teevad mitmed rahvusvahelised võrgustikud ning enamik arenenud maade rahvatervisesüsteeme. Eestis algas reisimisega seotud nakkushaiguste seire 2004. aastal.

Krooniline tonsilliit – kas ja millal opereerida?

Kurguhaigused on kõige sagedasemad haigused pea- ja kaelapiirkonna organites ning tonsillektoomia on kõige sagedamini tehtav operatsioon eelnimetatud piirkonnas.

Rasedus ja sportlik aktiivsus – eestikeelne juhendmaterjal tervishoiutöötajale

Igal aastal on maailmas ligikaudu 125 miljonit rasedust. Samas on sport on jätkuvalt populaarne, seda nii Eestis kui mujal. Viimaste aastatega on järjest kasvav sportlaskond fertiilses eas naised, seda nii raseduse ajal kui ka rasedusjärgsel perioodil. Sport võib olla üks väga oluline võimalus sellel ajal edendada naise tervislikku seisundit. Paraku on tänapäeval ringlemas palju vastuseta küsimusi ja müüte, mis on seotud rasedusaegse sportimisega. Samaväärne kogus küsimusi ja väärarusaamu puudutab sünnitusjärgset sportlikku aktiivsust.

Mitteparanev haavand

Mitteparanev haavand on muserdav olukord patsiendile ja tema perekonnale. Selline seisund vajab regulaarset sidumist ning hooldust, rääkimata elukvaliteedi halvenemisest erinevate tegevuste piirangute tõttu. Samuti on see „pähkel“ perearstile ja -õele – kuidas siiski saavutada haavandi paranemine ning selle eest hoolitseda, et ei tekiks sepsist, ning kaitsta patsienti ja tema perekonda kroonilise haigusega seotud depressiooni eest?

Epilepsia lastel – olemus ja tänapäevased klassifikatsioonid

Epilepsia ei ole haigus ega sündroom, vaid pigem sümptom, millel on palju põhjusi, nii geneetilisi kui ka ajukahjustusest tingituid, ning mis võib ilmneda erinevates seisundites ja olukordades. Selles artiklis käsitletakse kasutusel olevaid epilepsia definitsioone, terminoloogiat, epileptiliste hoogude võimalikke põhjusi ja selgitatakse tänapäevast epileptiliste hoogude klassifikatsiooni. Suuremad muutused on toimunud terminoloogias ja üldises epilepsia käsitluses.

Ateroskleroosiga patsiendi taastusravi aspekte

Ateroskleroosiga patsiendi üks olulisi ravisoovitusi on harrastada regulaarselt aeroobset teeningut, samas kohtame taastusravis sellise diagnoosiga haigeid vähe. Miks on see suhteliselt lihtne raviviis alakasutatud või sageli see ravi üldse katkeb? Miks tekib jalaarterite haaratuse korral mõte taastusravist alles pärast amputatsiooni? Kas meedikul või patsiendil ei ole piisavalt teadmisi või ei jätku meedikul piisavalt aega selgitusteks või lonkab hoopis meditsiinisüsteem, mis peaks meedikuid nende ravialases tegevuses toetama?

Tahhüarütmiad ja südamepuudulikkus

Tahhükardiomüopaatiad (TKMP) on üks vasaku vatsakese düsfunktsiooni ja südamepuudulikkuse põhjuseid. Tahhükardiomüopaatiat defineeritakse kui püsivat, kuid taaspöörduvat rütmihäirest tingitud vatsakese düsfunktsiooni. Tahhükardiomüopaatiate korral eristatakse kahte alatüüpi: arütmiast tingitud vatsakese düsfunktsioon ning arütmia poolt halvendatud vatsakese düsfunktsioon, mille korral südamepuudulikkusel on mõni muu algne põhjus, kuid arütmia on põhjustanud südamepuudulikkuse dekompensatsiooni (1).

Krooniline lümfoidleukeemia ja väikerakk-lümfotsüütlümfoom

Krooniline lümfoidleukeemia (KLL) ja väikerakk-lümfotsüütlümfoom (SLL) on sama haiguse erinevad kliinilised manifestatsioonid, mille ravi on sama. Morfoloogiliselt ja immuunfenotüübilt on nad identsed.

Metaboolne sündroom – mitte ainult vöökoha rasvumus

Metaboolse sündroomi sagedus on maailma eri piirkondades suuresti varieeruv. Metaboolse sündroomi sagedus suureneb vanuse kasvades.

Pidev glükoosiseire

Ida-Tallinna Keskhaigla sisekliiniku konverentsil, mis toimus eelmisel aastal novembri alguses Tallinnas, rääkis endokrinoloog dr Jekaterina Haritonova uudsest veresuhkru mõõtmise süsteemist, mis on jõudnud Eestisse – glükoosi püsiseirest.

Allergiline riniit ja astma – sageli koos esinevad haigused

Allergiline riniit ehk allergiline nohu on ninatalitluse sümptomaatiline häire, mida põhjustab hüperreaktiivsusega kulgev IgE-vahendatud ninalimaskesta põletik, mis vallandub kontaktil allergeeniga (1).

Uudised ja teated

Uudised

Sisuturundus: 21 antidepressandi tõhususe ja talutavuse võrdlus täiskasvanute depressiooni akuutse faasi ravis

Hiljuti avaldatud Oxfordi ülikooli suur uuring näitab, et kõik antidepressandid on tõhusamad kui platseebo. Lancetis 21.02.2018 avaldatud analüüs hõlmas perioodil 1979–2016 tehtud 522 uuringut 116 477 osalejaga 21 antidepressandi kohta (1).

Sisuturundus: Düslipideemiate käsitlus juhendite „2016 European Guidelines on cardiovascular disease prevention in clinical practice“ ja „ESC/EAS Guidelines for the management of dyslipidaemias“ põhjal

Aastal 2016 ilmusid Euroopas südame-veresoonkonnahaiguste preventsiooni ja düslipideemiate käsitlemise juhendid, kus on antud juhtnöörid primaarseks ja sekundaarseks preventsiooniks ning raviks. Primaarse preventsiooni eesmärk on ennetada aterosklerootilise südame-veresoonkonnahaiguse (koronaarhaiguse, insuldi ja teiste aterosklerootiliste vaskulaarhaiguste) uute juhtude teket.

Sisuturundus: Mida teha, kui ainult statiinravist ei piisa?

Statiinravist tulenevat kasu südame-veresoonkonnahaigustele on raske alahinnata. Isegi ainult 1 mmol/l LDL-kolesterooli taseme langust vähendab südame-veresoonkonnahaiguste tüsistuste riski rahvastikus vastavalt tõenduspõhise meditsiini andmetele 16-22% võrra olenemata kolesterooli algväärtusest (1).

Konverents

Vähipatsient meditsiinisüsteemi labürindis

Eelmise aasta lõpus toimunud vähikonverents tõi kokku erinevad osapooled arutlema selle üle, kuidas toimib koostöö esmatasandi, haiglate ning teiste raviasutuste vaates. Samuti otsiti vastuseid sellele, milline on vähipatsientide elulemus ja millised katsumused seisavad ees seoses üha efektiivsemaks muutuvate ravimeetoditega.