Konverents "Lapse immuunsüsteem" koostöös Eesti Lastearstide Seltsiga (14.02.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

COVID-19 vastu vaktsineerimine praktikas

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Aktuaalne teema

COVID-19 vaktsiinid on teaduse kingitus

Võtsin selle pealkirja Chicago Tribune’i 25.11.2020 väljaandest, sest minu hinnangul võtab see lühidalt ja täpselt kokku COVID-19 vastu vaktsineerimisega seonduva emotsionaalse ning faktilise, teadmistel põhineva poole.

COVID-19 vaktsiinide tootmistehnoloogia, näidustused, vastunäidustused ja efektiivsus

Kõikides COVID-19 vastu suunatud vaktsiinides kasutatakse antigeenina koroonaviiruse ogavalku või selle väiksemaid fragmente (kõige sagedamini retseptoriga seonduv domeen ehk receptor binding domain, RBD). Artikkel annab ülevaate COVID-19 vaktsiinide tootmistehnoloogiatest, näidustustest, vastunäidustustest ja efektiivsusest.

COVID-19 vaktsiinide* ohutusprofiil

15. veebruari seisuga on müügiluba Euroopa Liidus kolmel COVID-19 vaktsiinil: kahel mRNA-vaktsiinil (Pfizer-BioNTech, Moderna) ja ühel viirusvektoripõhisel DNA-vaktsiinil (AstraZeneca). Eestis on siiani kasutatud mRNA-vaktsiine – peamiselt (95% doosidest) Comirnatyt, mida on saanud nii meditsiinitöötajad kui ka hooldekodude töötajad ja elanikud, ja Moderna vaktsiini, mida manustatakse peamiselt eakatele, vähem meditsiinitöötajatele. 07.02.2021 jõudis Eestisse ka AstraZeneca adenoviirus-vektorvaktsiin. Järgnevalt kirjeldatud ohutusandmed pärinevad peamiselt uuringutest; mRNA-vaktsiini Comirnaty kohta saab teha kokkuvõtte ka Eestis seoses vaktsineerimisega teatatud kõrvaltoimetest.

Uudiseid COVID-19 vaktsiinide kohta

Vanuse või tervisliku seisundi tõttu riskirühma kuuluvate inimeste COVID-19 vastu vaktsineerimise põhimõtted

Ideaalses maailmas oleks meil haiguspuhangu alguses olnud olemas vaktsiin, mida jätkub kohe kõigile soovijatele ja mida saab inimene endale ise hõlpsasti manustada. Loomulikult ei ela me aga ideaalses maailmas. Esimesed COVID-19 vaktsiinid valmisid küll suhteliselt kiiresti, kuid ikkagi kulus selleks peaaegu aasta. Ka vaktsiinide tootmine nõuab päris palju aega. Seega ei jätku vaktsiini kohe kõigile soovijatele. Sellest tingituna on kõikides COVID-19 vastase vaktsineerimisega alustanud riikides lepitud kokku prioriteetsed elanikkonna rühmad, kellele võimaldatakse vaktsineerimist eelisjärjekorras.

Teatud patsiendigruppide vaktsineerimine COVID-19 vastu

Peaaegu kõiki inimesi saab ohutult vaktsineerida kõikide vaktsiinidega, kaasa arvatud COVID-19 vaktsiinidega. Väga vähestel on vaktsineerimine kas täiesti vastunäidustatud, tuleb edasi lükata või hoolikalt planeerida. Mõnedel juhtudel on vastunäidustused suhtelised, kui vaktsineerimise kasulikkus võib kaaluda üles sellega kaasuva mõningase riski. Alati tuleb patsiendiga neid riske arutada ja aidata teha tal teadlikku otsust.

COVID-19 vaktsiinide säilitamine ja kasutamine

COVID-19 vaktsiinidest on praeguseks Eestisse jõudnud kolme tootja omad: Pfizer-BioNTech, Moderna ning AstraZeneca. Kaks esimest kasutavad uudsemat mRNA tehnoloogiat, viimane on adenoviiruse vektoril põhinev vaktsiin. Artikkel annab ülevaate nende kolme vaktsiini säilitamise ja kasutamise tingimustest.

Kuidas toetada vaktsineerimises kõhklejat?

Vaktsineerimisotsuse kujunemisel on tervishoiutöötajatel oluline roll. Sageli on just perearst või -õde see, kes otsustajale vaktsineerimise võimalust pakub ja temaga sel teemal vestleb. Lisaks on tervishoiutöötajad vaktsineerimise küsimuses arvamusliidrid nii oma tutvusringkonnas kui ka ühiskonnas laiemalt. Seepärast võib tervishoiutöötajal olla hea teada, mida psühholoogia on vaktsineerimiskäitumise kohta välja selgitanud.

Kuidas rääkida inimesega, kes on mattunud infokorratuse uttu?

Pole ilmselt inimest, kelle sotsiaalmeedia uudisvoogu poleks viimase aasta jooksul jõudnud lugusid sellest, kuidas koroonaviirus olla üks suur väljamõeldis, maskid tervisele kahjulikud või COVID-19 vaktsiinid vandenõu maailma rahvaarvu vähendamiseks. Kriisiolukordadele on omane, et inimeste infonälg ning selle isu rahuldamiseks loodava ja jagatava info hulk kasvab hüppeliselt. Mida rohkem infot, seda rohkem müra – valearusaamu, kuulujutte, vandenõuteooriaid ja aeg-ajalt ka täiesti tahtlikku infoga manipuleerimist. Olukord on sedavõrd tõsine, et maailma tervishoiuorganisatsioon tituleeris COVID-19 teemalise väär- ja desinformatsiooni laine infodeemiaks.

12 tõenduspõhist vastust küsimustele COVID-19 vaktsiinide kohta

Koroonaviiruse kevadise laine algusest peale on levinud mitmed eksiarvamused ja müüdid. Kuigi võib tunduda, et infot on jagatud palju, leidub endiselt neid, kelle jaoks võib vaktsineerimise otsus sõltuda sotsiaalmeedia kaudu levivast kuulujutust. Arstidena on oluline osata patsiendi küsimustele vastuseid anda ja teemat temaga arutada, nii vastuvõtul kui ka sotsiaalmeedia vahendusel.

Linnamõisa Perearstikeskuse kogemus: riskirühmade vaktsineerimine eeldab ettevalmistust

Linnamõisa Perearstikeskuses vaktsineeritakse juhtprojekti raames COVID-19 vaktsiiniga riskirühma kuuluvaid inimesi. Pereõde Anette Siedermann annab praktilisi soovitusi perearstidele ja -õdedele edaspidiseks.

Lääne-Tallinna Keskhaigla kogemus: personali vaktsineerimissoostumuses on erinevus märkimisväärne

Lääne-Tallinna Keskhaigla vanemarst-infektsionist dr Helen Mülle ütleb, et kõik nende haigla töötajad, kes on avaldanud soovi saada COVID-19 vaktsiini, on selle praeguseks saanud ning töötajate esialgne huvi on raugenud. Ta toob välja, et erinevus personali vaktsineerimissoostumuses on märkimisväärne: Lääne-Tallinna Keskhaigla arstidest on vaktsineeritud ligi 72%, õdedest 50% ja hooldajatest ainult 39%.