Konverents "Lapse immuunsüsteem" koostöös Eesti Lastearstide Seltsiga (14.02.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

August 2021

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Juhtkiri

Arstitudengite varane kokkupuude perearstisüsteemiga suurendab võimalust, et tulevane karjäärivalik on perearstiamet

Saabunud on oodatud vihmased ilmad ja esimesed seened metsa alla, taas on terendamas septembrikuu uudsus. Kahjuks on kaunist suvelõppu varjutamas järjekordselt algav koroonalaine, mis on olnud selle ja eelmise aasta kujundaja ning sagedasti ka elutempo juhtija. Peremeditsiini residendina on mul tunne, et praegune olukord on tinginud mitmeid muutusi nii kogu Eesti tervishoiusüsteemis kui ka peremeditsiinis.

Persoon

Lona-Liisa Pruks: tervete inimeste süstemaatilised tervisekontrollid ei ole põhjendatud

Tervete inimeste tervisekontrollid ei anna oodatud tulemust, energia ja ideed tuleks suunata suure riskiga patsientide vastuvõtule saamisele, rääkis peremeditsiini eriala arst-resident Lona-Liisa Pruks.

Aktuaalne teema

Ülevaade Eesti Perearstide Seltsi juhatuse tegevustest

Eesti Perearstide Seltsi aastakonverentsi eel annavad seltsi juhatuse liikmed ülevaate oma tööst 2020/2021. aastal.

Karmen Joller: aprillikuine vaktsineerimisralli tekitas paljudes perearstides nördimust

Perearst Karmen Joller rääkis juunis Riigikogu Toimetiste esitlusel, et paljud perearstid tundsid suurt nördimust, kui aprilli algul läks Tallinnas lahti massvaktsineerimine.

Ohtude teadvustamisest patsiendiohutuse kultuurini peremeditsiinis – teekond, mis avab silmad

Kasutan käesolevaga võimalust rääkida ajakirja vahendusel patsiendiohutuse teemal laiema perearstliku üldsusega. Me ei ole perearstide ringis sellel teemal ülemäära palju rääkinud, kuigi teema on igapäevane ja oluline.

Eesti inimeste turvalisus on ka perearstide käes

Politsei töötab iga päev selle nimel, et Eesti inimestel oleks turvaline. Seejuures on oluline roll ka perearstidel, kelle heale koostööle loodame.

Teadustöö ja koolitus

Uus vererõhu ravijuhend perearstile – mis on patsiendile tema raviprotsessis kõige olulisem?

Mai lõpus toimus Tallinnas Swissôtel Tallinna konverentsikeskuses seminar pealkirjaga „Uus vererõhu ravijuhend perearstile – mis on patsiendile tema raviprotsessis kõige olulisem?“. Seminaril rääkisid vererõhu ravijuhendi olulisematest aspektidest perearst dr Signe Alliksoo ja kardioloog prof Margus Viigimaa.

Diabeedihaige läheb operatsioonile – kas ja kuidas perioperatiivses perioodis ravi ümber korraldada?

Kui suhkurtõve levimus täiskasvanud elanikkonna hulgas Eestis on umbes 10%, siis võib oletada, et lõikusravi vajajate hulgas on diabeetikuid vähemalt viiendik – mõningate erinevustega erinevate kirurgiliste erialade lõikes. Diabeediga patsiendi käsitlus perioperatiivses perioodis sõltub mitmetest asjaoludest. Kõigepealt on oluline, kas tegemist on 1. või 2. tüüpi diabeediga ja millist antidiabeetilist ravi patsient saab. Mõnevõrra on olulised ka diabeedi kompensatsioon ning mikro- ja makrovaskulaarsed tüsistused.

Astma ja krooniline obstruktiivne kopsuhaigus kui une häirijad

Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) leiame uneaegsete hingamishäirete klassifikatsioonis haigusest põhjustatud uneaegse hüpoventilatsiooni jaotusest. Astma diagnoosimisel küsitletakse patsienti astmale iseloomulike päevaste kaebuste suhtes. Liialt harva uuritakse aga varahommikusi ja unega seotud kaebusi. Samas piirdub ka patsient ise sageli vastusega, et jah, ta ei ole oma unega rahul. Artikli eesmärk on tutvustada, mil viisil mõjutavad astma ja KOK und ning kuidas käsitleda patsiente.

Uuenenud astmaravisoovitused 2021. aastal

Enamik Eesti kopsuarste juhindub bronhiaalastma diagnoosimisel, käsitlemisel ja raviotsuste tegemisel rahvusvahelisest astma konsensusdokumendist „Global Initiative for Asthma Management and Prevention“ (GINA). Dokumenti uuendatakse igal aastal kahel korral ja see tingib erinevused eestikeelse astmat käsitleva ravijuhendiga „Täiskasvanute astma käsitlus esmatasandil“, mis ilmus esmakordselt 2014. aastal ning mida uuendati 2020. aastal.

Ravimite, loodustoodete ja toidulisandite ettearvamatu toime maksale

Ravimtekkene maksakahjustus (ingl drug-induced liver injury, DILI) on muutunud oluliseks probleemiks igapäevatöös, sest ravimeid kasutatakse rohkem ja kasvanud on ka erinevate ravimite hulk. Samuti on enam tähelepanu suunatud loodustoodetest põhjustatud maksakahjustusele (ingl herbal induced liver injury, HILI). Loodustoodetele on lisandunud toidulisanditest põhjustatud maksakahjustus ja seetõttu soovitatakse kasutada mõistet „loodustoodetest ja toidulisandeist põhjustatud maksakahjustus“ (ingl herbal and dietary supplements induced liver injury, HDS-induced liver injury).

E-konsultatsioon kardioloogile südamepuudulikkuse korral

Meeldiv on tõdeda, et e-konsultatsioon perearstide ja kardioloogide vahel on kenasti käima läinud. Ilmselt on paljud perearstid e-konsultatsiooni võimalust juba kasutanud – kui mitte, siis julgustan proovima.

Kaasasündinud südamerikkega patsiendi käsitlus

Kaasasündinud südamerikkega täiskasvanud patsiendist ei saa rääkida isoleeritult, kaasasündinud südameriketega (KS) patsientide käsitlus algab tänapäeval juba looteeas südamerikke sünnieelse diagnostikaga ning kulgeb läbi lapsepõlve ja täiskasvanuea elu lõpuni välja – tegu on eluaegse kroonilise (haigus)seisundiga (vt joonis 1).

Professor Margus Viigimaa: oleme Eestis alustanud tööd vastloodud perekondliku hüperkolesteroleemia registriga

Perekondlik hüperkolesteroleemia (ingl familial hypercholesterolaemia, FH) on haigus, mis on viimasel ajal kogu maailmas tugevalt esile tõusnud, kuna selle haiguse diagnostika ja ravi on läinud palju paremaks ning tänu sellele leitakse neid haigeid üles aina rohkem. Samas on see ka ravitav haigus. FH-haiged on oluline üles leida, kuna ravita jäänud kõrge LDL-kolesteroolitase viib erinevate kardiovaskulaarsete haiguste tekkeni. Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogiakeskuse ülemarst-teadusjuht professor Margus Viigimaa rääkis perekondliku hüperkolesteroleemia diagnoosimisest ja ravist.

Tursete korral saavad patsiendid abi lümfiteraapiast

Tursed kimbutavad inimesi igal aastaajal ja nende põhjused võivad olla erinevad. Näiteks võivad tursed tekkida traumade järel. Väga sageli on tursetega hädas onkoloogilised patsiendid. Neil on operatsiooni käigus lümfisõlmede eemaldamise või kiirituse järel tekkinud tursed.

Infantiilsed hemangioomid

Laste ja imikute vaskulaarsed anomaaliad liigitatakse kahte suurde rühma: vaskulaarsed tuumorid ja vaskulaarsed malformatsioonid. Infantiilsed hemangioomid kuuluvad vaskulaarsete tuumorite gruppi ning on neist imikueas kõige sagedasemad. (1) Infantiilsed hemangioomid võivad avalduda esimestel elupäevadel, aga ka esimeste elukuude jooksul (2, 3). Hemangioomid esinevad 2–3 korda sagedamini tüdrukutel kui poistel (4, 5). Ka komplitseeritud hemangioomid tekivad eelkõige tüdrukutel: selle põhjus on teadmata (6).

Kodade virvendusarütmiaga patsientide antikoagulantravi ning sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kasutamine Soomes

  • Antti Rissanen
  • Fredrik Herse
  • Jari Rossi
  • Niina Säävuori
  • Risto O. Roine
  • Sami Pakarinen
  • Telli ajakiri
Otsese toimega suukaudseid antikoagulante (OSAK) ja varfariini kasutatakse mittevalvulaarse kodade virvendusarütmiaga (KVA) patsientide insuldiprofülaktikas, kuid seni on tehtud vähe igapäevase meditsiinipraktika andmetel põhinevaid uuringuid antikoagulante kasutavate Soome KVA-patsientidega.

Puusaliigese arenguline düsplaasia

Puusaliigese arengulise düsplaasia (developmental dysplasia of the hip, DDH) korral on puusaliigest moodustavate struktuuride (puusanapp ja reieluupea) esmane areng embrüogeneesis normipärane, kuid mitmete tegurite tõttu häirub hiljem.

Uudised ja teated

Uudised