Liigu edasi põhisisu juurde
Med24
Perearst
Apteeker
Pereõde
Eesti Arst
Lege Artis
Tellimine
Otsi lehelt
Sisesta otsingusõnad
Uudised
Erialad
Dermatoloogia
Endokrinoloogia
Erakorraline meditsiin
Farmaatsia
Gastroenteroloogia
Günekoloogia
Kardioloogia
Kirurgia
Neuroloogia
Oftalmoloogia
Onkoloogia
Ortopeedia
Otorinolarüngoloogia
Pediaatria
Peremeditsiin
Psühhiaatria
Pulmonoloogia
Reumatoloogia
Uroloogia
Vaktsineerimine
Andmebaasid
RHK-10
Ravimite andmebaasid
ATC Puu
Meditsiinisõnastik
Koolituskalender
E-koolitused
Tööpakkumised
Registreeru
Logi sisse
Väljaanded
Med24
Perearst
Apteeker
Pereõde
Eesti Arst
Lege Artis
Tellimine
Konverents "Lapse immuunsüsteem" koostöös Eesti Lastearstide Seltsiga (14.02.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!
August 2020
Arhiiv
Telli ajakiri koju
Juhtkiri
Arsti tugi on väga oluline usalduse kasvatamisel patsientide ja pereõe vahel
Külli Friedemann
Telli ajakiri
Kui veel kümmekond aastat tagasi oli õde paljuski arsti assistendi rollis, siis praeguseks on õdede roll tervishoiusüsteemis kasvanud ja tõenäoliselt kasvab veelgi.
Persoon
Siiri Paiste: süsteem peaks olema paindlikum
Madis Filippov
Telli ajakiri
Noored perearstid ootavad paindlikumat süsteemi, kuna ei soovi end pärast residentuuri kohe ühe nimistu ja kohaga siduda, leiab peremeditsiini resident Siiri Paiste.
Aktuaalne teema
Elu koroonaviirusega – kuidas edasi?
Irja Lutsar
Telli ajakiri
Maailm on koos koroonaviiruse piirangutega elanud varsti juba kaheksa kuud. Selle aja jooksul oleme oluliselt targemaks saanud – teame, mis viirusega on tegemist, missugust haigust ta põhjustab, ja suures osas on selge, kuidas viirus levib. Endiselt aga pole läbimurret toovat ravimit ega vaktsiini. Viimane pole ka üllatus, kuna nii ravimi kui ka vaktsiinide arendus on pikaajaline protsess.
Valmisolek uueks koroonaviiruse puhanguks laborite vaatenurgast
Marge Kütt
Telli ajakiri
Tänavune aasta läheb ajalukku ülemaailmse pandeemia aastana ja kogu meditsiinipersonalile on see olnud suur katsumus. Laborid on pidanud ümber hindama mitmeid tegevusi ja tegema muutusi harjumuspärases töökorralduses.
Isikukaitsevahendite kasutamine esmatasandil
Argo Lätt
Telli ajakiri
Igapäevases töös on lisaks desinfektsioonivahenditele tähtsad ka erinevad isikukaitsevahendid (IKV). Artikkel keskendub küll rohkem hingamisteede kaitsele, kuid püüab anda mõningaid praktilisi soovitusi IKV-de soetamisel ja kasutamisel.
Teadustöö ja koolitus
Pearinglus – paljude mittespetsiifiliste kaebuste ja paljude põhjustega häire
Katrin Gross-Paju
Telli ajakiri
Kaebused, mis seotud pearingluse ja tasakaalu kadumisega, on laialt levinud ja patsiendi jaoks ülimalt häirivad. Ehkki rõhuval enamikul juhtudest põhjustavad neid häireid sisekõrva tasakaalukeskuse probleemid, võivad need viidata mitmetele väga eri raskusega probleemidele.
Diabeedimaailmas on muutuste aeg
Anu Ambos
Telli ajakiri
Diabeedi aastaid püsinud klassifikatsioonid hägustuvad, ravipõhimõtted on muutumas. Diabeet ei ole enam üksnes kõrgenenud veresuhkrutase ja varasemast hästi tuntud neeru-, silma- ja perifeersete närvide kahjustused ning kiirenenud ateroskleroos. See on ka südamepuudulikkus, steatohepatiit, vaskulaarne dementsus ja palju muud.
Diabeedi teke ja geneetika
Triin Pohlak
Telli ajakiri
Diabetes mellitus ehk suhkurtõbi on suhkru ainevahetust mõjutav krooniline haigus, mille esinemissagedus järjest kasvab. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja Rahvusvahelise Diabeediliidu (IDF) hinnangul põeb praegu diabeeti maailmas üle 400 miljoni täiskasvanu ning üle miljoni lapse ja nooruki.
Insuliinravi 2. tüüpi diabeediga patsiendil
Alina Solman
Telli ajakiri
Insuliinravi alustamine ja tiitrimine võib olla keeruline paljudele esmatasandi arstiabi pakkujatele, kes tegelevad 2. tüüpi diabeediga haigete raviga. Hoolimata täiustatud insuliinianaloogide kasutuselevõtust ja insuliini manustamisseadmete täiustustest ei ole paljudel 2. tüüpi diabeediga patsientidel glükeemiline kontroll endiselt optimaalne, see toob endaga kaasa diabeeditüsistuste tekke ja halvendab diabeedihaige elukvaliteeti.
Lapseea toitumishäired ja B12-vitamiini defitsiit
Piret Rospu
Telli ajakiri
Juuni alguses toimus laste toitumise teemaline veebiseminar, kus Tallinna Lastehaigla pediaatriakliiniku juhataja ja lastearst Reet Raukas rääkis laste toitumishäiretest ning B12-vitamiini defitsiidist.
Enneaegne murdeiga
Kaire Heilman
Telli ajakiri
Enneaegseks peetakse murdeiga, kui see tekib tütarlastel enne kaheksandat eluaastat ja poistel enne üheksandat eluaastat. Kui sekundaarsed sugutunnused tekivad varem, siis on vajalikud uuringud. Ravi sõltub varase murdeea põhjusest.
Stenokardiahaige medikamentoosne ravi on perearsti ja kardioloogi töö oluline ühisosa
Anu Hedman
Telli ajakiri
Perearstide saadetud e-konsultatsioonisaatekirjadel on rindkerevalu saatediagnoosina üks sagedasemaid. Nii erakorralise meditsiini osakonna (EMO) arstide kui ka kardioloogide igapäevatöös on rindkerevaluga patsient väga sage, mistõttu on esmaoluline eristada müokardi isheemiast tingitud valu muudest valuaistingutest rindkeres. Järgnev lühiülevaade heidab pilgu stenokardia medikamentoosse raviga seotud olukordadele.
Rauapuuduse ja rauapuudusaneemia põhjused ning ravi imikutel ja lastel – kahevalentne raudbisglütsinaat vs. kolmevalentne raudpolümaltooskompleks
Laura Visnapuu
Telli ajakiri
Imikute ja laste rauapuudus(aneemia) ravis on Eestis peamiselt kasutatud kolmevalentset raudpolümaltoosikompleksi. Mis põhjustab imikutel ja lastel rauapuudus(aneemiat)? Kas kolmevalentne raud on imikutele ja lastele alati parim valik ning millal võiks proovida hoopis kahevalentset raudbisglütsinaati?
Antiarütmikumide kasutamine perearstipraksises
Kaido Hanni
Telli ajakiri
Süda on tavaline pump, mille olulisim füüsikalis-matemaatiline mõõde on minutimaht (löögimaht minutis). Paraku on südamel väga oluline psühhosotsiaalne mõõde, mistõttu selle töös kasvõi mõningase häirumise tajumine võib olla patsiendile alarmeeriv. Südame rütmihäired on laialdane probleem. Praktiliselt võib öelda, et me kõik oleme kas rohkemal või vähemal määral tajunud südame rütmi ebakorrapära. Õnneks on valdav osa rütmihäiretest liigitatavad normaalsete füsioloogiliste protsesside alla, on healoomulised ega sisalda endas haiglaslikke probleeme ehk üldistatult öeldes, süda kui pump tagab normaalse minutimahu.
Lühitoimeliste selektiivsete beeta-2-agonistide roll astma ravis – kellele, millal ja kas üldse?
Kai Kliiman
Telli ajakiri
Lühitoimeliste selektiivsete beeta-2-adrenomimeetikumide kasutamise näidustus on bronhospasmi ravi või ennetamine bronhiaalastma või kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse korral.
Düspnoe 1. osa
Viktoria Ivanova
Telli ajakiri
Düspnoe on subjektiivne raskendatud hingamise tunne, mis koosneb erinevatest varieeruva iseloomu ja intensiivsusega aistingutest (2). Düspnoe või hingeldus võib olla kas äge või krooniline, äge võib ilmneda minutite, tundide või päevade jooksul ja krooniline püsib või esineb muutuva iseloomuga enam kui neli nädalat (1). Artikkel koosneb kahest osast. Käesolevas numbris ilmuv esimene osa keskendub düspnoe etioloogiale ja iseloomule ning patsiendi seisundi hindamisele, anamneesile ja patsiendi läbivaatusele. Artikli teises osas, mis ilmub Perearsti septembrinumbris, kirjeldatakse kopsu- ja südamehaiguseid, mis on sagedamini düspnoe põhjuseks.
Uudised ja teated
Uudised
Piret Rospu
Telli ajakiri
Konverents
Peremeditsiini residentide teaduskonverents
Piret Rospu
Telli ajakiri
Kui tavaliselt kogunevad põnevil residendid ja huvilised kuulajad kevade lõpuks Tartusse residentide teadustööde ettekandeid kuulama, siis tänavusele ajavaimule kohaselt toimus residentide uuringute esitlemine veebipõhiselt ja liinide umbe jooksmise vältimiseks oli kuulajaskond õige napp. Valisin välja mõned huvitavamad tööd, millest laiemale perearstkonnale ülevaade anda.
Tallinna Perearstide Seltsi veebikonverents koostöös füsioterapeutidega
Piret Rospu
Telli ajakiri
Juuni alguses toimus Tallinna Perearstide Seltsi kevadkonverents koostöös Eesti Füsioterapeutide Liiduga. Seekord interneti vahendusel toimunud konverentsil räägiti paljudel olulistel teemadel, millest annab valikulise ülevaate käesolev artikkel.
Haigusjuht
Fulminantse ehk plahvatusliku kuluga akne (Acne fulminans) haigusjuht
Oliver Taul
Maire Karelson
Maris Keermann
Telli ajakiri
Acne fulminans’i (AF) korral on tegemist harvaesineva ja kulult raskeima akne vormiga. Võrreldes akne kergemini kulgevate tüüpidega on haigus tavaliselt nahal laialdaselt ning esineda võivad süsteemsed sümptomid. AF-il ei pruugi esineda vallandavat faktorit. See haigus võib tekkida ilma selge põhjustava tegurita. Osadel juhtudel tekib AF paradoksaalselt akne ravis kasutatava isotretinoiinravi ajal (1).
Võõrkeha ülemistes hingamisteedes – näited haiguslugude põhjal
Neve Lieberg
Telli ajakiri
Võõrkeha võib ülemistesse hingamisteedesse sattuda igas vanuses inimestel, sagedamini on patsiendid siiski lapsed. Suurim risk võõrkeha neelamisele või ka aspiratsioonile on lastel vanuses kuus kuud kuni neli aastat (1). Vanemad inimesed on enam ohustatud võõrkeha peetumisest seedetraktis, põhjuseks tavaliselt halb hammaskond, proteeside puudumine / mitte kasutamine, vahel on fooniks kaasuvad neuroloogilised haigused.
Detsember 2024
November 2024
Oktoober 2024
September 2024
August 2024
Juuni 2024
Mai 2024
Aprill 2024
Märts 2024
Veebruar 2024
Jaanuar 2024
Detsember 2023
November 2023
Oktoober 2023
September 2023
August 2023
Juuni 2023
Mai 2023
Aprill 2023
Märts 2023
Veebruar 2023
Jaanuar 2023
Detsember 2022
November 2022
Oktoober 2022
September 2022
August 2022
Juuni 2022
Mai 2022
Aprill 2022
Märts 2022
Veebruar 2022
Jaanuar 2022
Detsember 2021
November 2021
Oktoober 2021
September 2021
August 2021
Juuni 2021
Mai 2021
Aprill 2021
Märts 2021
Veebruar 2021
COVID-19 vastu vaktsineerimine praktikas
Вакцинация от COVID-19 на практике
Jaanuar 2021
Detsember 2020
November 2020
Oktoober 2020
September 2020
August 2020
Juuni 2020
Mai 2020
Aprill 2020
Märts 2020
Veebruar 2020
Jaanuar 2020
Detsember 2019
November 2019
Oktoober 2019
September 2019
Juuni 2019
Mai 2019
Aprill 2019
Märts 2019
Veebruar 2019
Jaanuar 2019
Detsember 2018
November 2018
Oktoober 2018
September 2018
August 2018
Juuni 2018
Mai 2018
Aprill 2018
Märts 2018
Veebruar 2018
Jaanuar 2018
Detsember 2017
November 2017
Oktoober 2017
September 2017
August 2017
Juuni 2017
Mai 2017
Aprill 2017
Märts 2017
Veebruar 2017
Jaanuar 2017
Detsember 2016
November 2016
Oktoober 2016
September 2016
August 2016
Juuni 2016
Mai 2016
Aprill 2016
Märts 2016
Veebruar 2016
Jaanuar 2016
Detsember 2015
November 2015
Oktoober 2015
September 2015
August 2015
Juuni 2015
Mai 2015
Aprill 2015
Märts 2015
Veebruar 2015
Jaanuar 2015
Detsember 2014
November 2014
Oktoober 2014
September 2014
August 2014
Juuni 2014
Mai 2014
Aprill 2014
Märts 2014
Veebruar 2014
Jaanuar 2014
Detsember 2013
November 2013
Oktoober 2013
September 2013
August 2013
Juuni 2013
Mai 2013
Aprill 2013
Märts 2013
Veebruar 2013
Jaanuar 2013
Detsember 2012
November 2012
Oktoober 2012
September 2012
August 2012
Juuni 2012
Mai 2012
Aprill 2012
Märts 2012
Veebruar 2012
Jaanuar 2012
Detsember 2011
November 2011
Oktoober 2011
September 2011
August 2011
Juuni 2011
Mai 2011
Aprill 2011
Märts 2011
Veebruar 2011
Jaanuar 2011
Detsember 2010
November 2010
Oktoober 2010
September 2010
August 2010
Juuni 2010
Mai 2010
Aprill 2010
Märts 2010
Veebruar 2010
Jaanuar 2010
Detsember 2009
November 2009
Oktoober 2009
September 2009
Juuni 2009
Aprill 2009
Märts 2009
Veebruar 2009
Jaanuar 2009
Detsember 2008
November 2008
Oktoober 2008
September 2008
Juuni 2008
Aprill 2008
Märts 2008
Veebruar 2008
Jaanuar 2008
Ajakiri
Vali