Konverents "Lapse immuunsüsteem" koostöös Eesti Lastearstide Seltsiga (14.02.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

August 2018

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Juhtkiri

Kuidas saaks kiiremini arsti juurde?

Augusti keskel toimunud Arvamusfestivalil olid päevakorras ka tervishoiuteemad. Valik, millest rääkida, tehti ideekorje kaudu, mis tähendab, et inimeste endi pakutud ja soovitud teemadest jäid sõelale praegu kõige aktuaalsemad.

Persoon

Laura Kaljurand: peaks mõtlema välja, mida tähendab sõnapaar „patsiendikeskne meditsiin“

Peremeditsiini residendi Laura Kaljuranna hinnangul on tervishoius liigselt patsiendi jooksutamist ja ebaotstarbekat kulutamist. Kuigi kõik arstid teavad, et tuleb püüelda patsiendikeskse meditsiini poole, ei tule see arstikabinetis päriselt kohe kuidagi välja.

Aktuaalne teema

Millist patsienti soovib ortopeed oma vastuvõtul näha?

Eks me kõik soovime näha arukat, mõistvat, heatujulist ja selgete, lihtsate kaebustega patsienti – iga arsti unistuste patsienti. Tegelikkus, mis meid igapäevaselt tabab, pole päris see. Järgnevalt teen kokkuvõtte aprillis Tallinna Perearstide Seltsi kevadkonverentsil peetud samateemalisest ettekandest. Loodan sõnastada mõne seal kõlama jäänud mõtte selgemalt ja praktilises elus kasutatavamana.

Patsienditestament kui üks võimalus kaitsta otsusevõimetu patsiendi enesemääramisõigust

Põhiseadus tagab inimese enesemääramisõiguse. See tähendab muu hulgas, et inimene peab saama üldjuhul ise otsustada, kas ta soovib tervishoiuteenust või ei. Enesemääramisõigus on ka üks meditsiiniõiguse kesksetest põhimõtetest.

Ohutusjuhtimissüsteem lennunduses – kas meditsiinivaldkonnal on sellest üht-teist õppida?

Mai lõpus käis sotsiaalministeeriumi patsiendiohutuse töörühmale ohutusjuhtimissüsteemist Lennuliiklusteeninduse AS-is rääkimas sealse ohutusosakonna juhataja Kaie Peerna. Kuna lennundusel ja meditsiinil on paljugi ühist – mõlemaid on hinnatud üheks suurima riskiga valdkonnaks –, oli Kaie Peerna ettekanne töörühma arvates väga inspireeriv ning tekitas elava diskussiooni. Samuti käis kuueliikmeline grupp perearste pärast jaanipäeva Lennuliiklusteeninduse AS-is ekskursioonil, et sealse töökorraldusega lähemalt tutvuda.

Perearstina Norras

Doktor Mihkel Helemaa asus 2017. aasta veebruaris tööle ja elama Norrasse. Pooleteise aasta jooksul seal perearstina töötamine on olnud niivõrd kogemusterohke, et Mihkli sõnul võiks sellest juba praegu raamatu kirjutada. Ta toob välja, et Norras kujunevad küll sageli perearsti tööpäevad üheksatunnisteks, kuid positiivne on see, et mõistliku sissetuleku tagamiseks ja praksise ülalpidamiseks ei ole vaja lisavõimalusi otsida.

Peremeditsiini eriala osutus erakordselt populaarseks

Tänavu laekus peremeditsiini eriala residentuuri kohtadele üllatavalt palju avaldusi, eriala valis rekordiliselt palju mehi.

Teadustöö ja koolitus

Logopeedia täiskasvanutel – kuidas perearst saab nõu anda ja jälgida?

Logopeedia on lai eriala, mis algab hääle tekke probleemidega ja lõpeb pragmaatiliste küsimusega, mis puudutavad inimese suhtlemisvõimet ja toimetulekut. Nende vahele jääb mitmeid teemasid, millega puutub kokku ka perearst.

Miks on lihased pinges ja kuidas sellest tundest vabaneda?

Lihaspinged on levinud kaebus, mis kimbutab eelkõige nendel erialadel tegutsevaid inimesi, kus tööga kaasnevat stressi on palju või kus pikaajaliselt tuleb hoida staatilisi asendeid. Õpilased, kontoritöötajad, liinitöö tegijad, aga ka õed ja arstid ise esindavad neid alasid, kus lihaspingeid võib enim tunda. Kuigi tegu ei ole otseselt millegi ohtlikuga, on kaebused tihti kroonilised ja häirivad enesetunnet olulisel määral. Lihaspingete olemus on aga segane, sest näiteks erinevalt lihastoonusest või spastilisusest on seda raske defineerida ja mõõta. Kuidas siis aidata selliseid inimesi, kes võitlevad lihaspingetega?

Haavaravi praegu ja tulevikus

Artikkel tutvustab praegusel ajal kasutusel olevaid üldiseid haavaravi põhimõtteid ning toob välja peamised tulevikusuunad, millega teaduses aktiivselt tegeletakse ja kuhu lähiajal loodetakse kliinilises praktikas jõuda.

Diabeetiku toitumine ja elustiil

Toitumine on suhkurtõve ravi alus, kuid edukaks diabeediraviks on lisaks toitumisele vajalik ka liikumine, ravi ja patsiendi koolitus. Kompleksse diabeediravi eesmärk on diabeedi hea kompensatsioon, mis omakorda aitab vältida tüsistuste teket. Eesmärk saavutatakse kindla, päevast päeva mittemuutuva toiduhulgaga sobiva ravi valimisega.

Diabeetiline retinopaatia

Diabeetiline retinopaatia (DR) on tööealise elanikkonna vaegnägemise esmapõhjus (1). Briti Kuningliku Oftalmoloogide Kolledži definitsiooni järgi on diabeetiline retinopaatia krooniline progresseeruv potentsiaalselt nägemist ohustav hüperglükeemia tagajärjel tekkiv silma võrkkesta ehk reetina mikrovaskulaarne haigus, mis on seotud ka teiste diabetes mellitus’e ilmingutega (2). DR võib viia veresoonte lekke ja oklusioonini, see omakorda isheemia ning uudisveresoonte tekkeni.

Erinevad pärakupiirkonna probleemid

Pärakupiirkonna probleemid on väga sagedased. Meditsiinikirjandusest võib leida, et USA-s on iga kolmas seedetrakti vaevuste tõttu perearsti poole pöördumine seotud probleemidega pärasoole piirkonnas. Meil nii täpset statistikat pole, kuid üldkirurgide vastuvõttudel on need patsiendid ühed sagedasemad.

Jalavalu väikelapseeas – võimalikud põhjused ja esmane käsitlus

Jalavalu on lapseeas, sealhulgas väikelastel sage kaebus. Väikelapseea (kuni 4. eluaastani) jalavalu põhjuste spekter on lai, ulatudes healoomulistest kasvuvaludest kuni maliigsete protsessideni, mistõttu tuleb kaebusesse suhtuda tõsiselt.

Sagedasemad kannapiirkonna valu põhjused

Erinevad labajalaprobleemid – valust küünemuutuste ja nahapaksenditeni – häirivad erinevate uuringute alusel 38–83% täiskasvanutest. Probleemid sagenevad vanusega. Taanis hindas populatsioonipõhine uuring, kuhu kaasati 2100 inimest vanuses 18–80 aastat, et labajalavalu esineb 30,4%-l küsitletutest, sealjuures kannavalu 5,4%-l ja kannakõõluse valu 4,7%-l (1). Kannavalu esinemist umbes 10–15%-l inimestest elu jooksul kirjeldatakse ka teistes uuringutes.

Euroopa hüpertensioonijuhend

Euroopa Kardioloogide Seltsi (European Society of Cardiology, ESC) ja Euroopa Hüpertensiooni Ühingu (European Society of Hypertension, ESH) kõrgvererõhktõve diagnoosimise ja ravi juhend ilmus 25. augustil ja seda esitleti augusti lõpul ESC kongressil Münchenis. Juhendi eelmine versioon ilmus viis aastat tagasi, 2013. aastal.

Neerusiirdamine

Neerusiirdamine on tänapäeval parim võimalus terminaalse kroonilise neerupuudulikkuse (KNP) ravis. Neerusiirdamine pikendab patsiendi prognoositavat elulemust 10−15 aasta võrra ja parandab patsiendi elukvaliteeti, olles samas oluliselt odavam kui dialüüs.

Krooniline neeruhaigus ja kaasuvad probleemid

Krooniline neeruhaigus (KNH) on pikaajalise neerukahjustuse tagajärjel kujunenud neerufunktsiooni vähenemine. See on muutunud sagedaseks tervishoiuprobleemiks. Sagedasemad neeruhaigused, mis progresseeruvad lõppstaadiumis neerupuudulikkuseni, on diabeet, arteriaalne hüpertensioon, glomerulonefriit, püelonefriit, amüloidoos ja polütsüstiline neeruhaigus. KNH on vaikselt ja algstaadiumis oluliste kaebusteta kulgev haigus, mistõttu on see sageli aladiagnoositud ja alaravitud.

Ülevaade

HAIGUSLUGU: palju uuringuid, aga mitte ühtegi diagnoosi

Valisin jagamiseks ühe vana loo, mis mul aeg-ajalt ikka meelde tuleb ja mille nägemine on mulle ka hilisemas elus kasuks tulnud.

Uudised ja teated

Venekeelne resümee

Uudised

Konverents

25 aastat peremeditsiini õpet Tartu Ülikoolis

  • Eeva-Liisa Piibeman
  • Le Vallikivi
  • Heidi-Ingrid Maaroos
  • Telli ajakiri
Mai lõpus pidas Tartu Ülikooli peremeditsiini õppetool traditsioonilist kevadkonverentsi, kus lisaks tulevaste perearstide ettekannete kuulamisele tähistati tänavu ka veerandsaja aasta möödumist peremeditsiini õppe algusest.