Liigu edasi põhisisu juurde
Med24
Perearst
Apteeker
Pereõde
Eesti Arst
Lege Artis
Tellimine
Otsi lehelt
Sisesta otsingusõnad
Uudised
Erialad
Dermatoloogia
Endokrinoloogia
Erakorraline meditsiin
Farmaatsia
Gastroenteroloogia
Günekoloogia
Kardioloogia
Kirurgia
Neuroloogia
Oftalmoloogia
Onkoloogia
Ortopeedia
Otorinolarüngoloogia
Pediaatria
Peremeditsiin
Psühhiaatria
Pulmonoloogia
Reumatoloogia
Uroloogia
Vaktsineerimine
Andmebaasid
RHK-10
Ravimite andmebaasid
ATC Puu
Koolituskalender
E-koolitused
Tööpakkumised
Registreeru
Logi sisse
Väljaanded
Med24
Perearst
Apteeker
Pereõde
Eesti Arst
Lege Artis
Tellimine
Pereõdede sügiskonverents (21.11.2024 Tartus) REGISTREERI SIIN!
Aprill 2023
Arhiiv
Telli ajakiri koju
Arvamus
Eesti noored perearstid: riik peab ka tegudes näitama, et arstiteaduskonna lõpetanutel on Eestis tulevikku
MTÜ Eesti Noored Perearstid
Telli ajakiri
MTÜ Eesti Noored Perearstid (NOPE) ühendab peremeditsiini residente ja kuni viis aastat erialal töötanud perearste. NOPE seisab selle eest, et Eesti peremeditsiin ja selle õpetamine areneksid ja oleksid eesrindlikud kogu maailmas.
Persoon
Eva Gustavson: tahan oma nimistule leida perearsti, kelle juurde ma ka ise läheksin
Mirjam Esperk
Telli ajakiri
Eva Gustavson on perearstina töötanud 22 aastat. Selle aja jooksul on ta kogenud nii häid kui ka halbu muutusi perearstisüsteemis ja suhtumises perearstidesse üldiselt. Suure nimistuga perearstina ning ühtlasi Mustamäe ja Nõmme Perearstikeskuse omaniku ja juhatajana on tööd olnud liigagi palju ning aega perele liiga vähe. Seetõttu otsib ta aktiivselt endale järeltulijat.
Aktuaalne teema
Iga teekond algab esimesest sammust
Le Vallikivi
Telli ajakiri
Eesti Perearstide Seltsi (EPS) aastakonverentsil 29. septembril valitakse seltsile uus juhatus. Toon artiklis välja mõned olulised teemad viimaste juhatuste teekonnal.
Patsiendiportaal Digilugu muutub Terviseportaaliks
Madis Filippov
Telli ajakiri
Digilugu väljavahetava Terviseportaali olulisemaid teenuseid saab kasutada juba peagi ning alates sügisest peaks uus portaal olema kättesaadav täismahus.
Eesti elanike vaimse tervise allakäiku pidurdaks eneseabioskuste õpetamine ja varajane sekkumine
Made Maria Laas
Telli ajakiri
Miks on vaja õpetada eneseabioskusi nii lastele kui ka täiskasvanutele, kas teraapiafond toimib pärast olulisi muudatusi efektiivsemalt ja kuidas luuakse uudset astmelise abi süsteemi, selgitavad sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna juhataja Anniki Lai ja teenuste koordinaator Triin Naudi.
Triinu Tänavsuu: soovime, et kõigis tervisekeskustes oleks täidetud vähemalt kaks kliinilise psühholoogi ja vaimse tervise õe ametikohta
Mirjam Esperk
Telli ajakiri
Kliinilised psühholoogid tervitavad kollektiivleppesse kirja pandud 20%-list palgatõusu, mis võib nende hinnangul aidata mõningaid murekohti lahendada ja ka kliinilisi psühholooge tagasi haiglatesse tuua. Paraku on aastatega kogunenud palju murekohti, millest nii mõnedki on seotud esmatasandi ja kliiniliste psühholoogide koostööga, rääkis kliiniline lapsepsühholoog ja Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu juhatuse liige Triinu Tänavsuu.
Teadustöö ja koolitus
Personaalmeditsiini areng Eestis – uus riiklik taristu, seotud projektid ning täiendatud terviseinfosüsteem
Josefina-Marii Sink
Telli ajakiri
4. aprillil toimus veebiseminar personaalmeditsiini arengust ja selle tulevikuvaatest Eestis. Praegu on Eestis terviseandmed koondatud ühtsesse tervise infosüsteemi ning geenivaramul on olemas info ligi 20% riigi täiskasvanud rahvastiku genoomiandmetest. See loob ainulaadse võimaluse rakendada personaalmeditsiini nii, et geneetilise info lisamine terviseandmetele võimaldab teha paremaid ennetus- ja raviotsuseid, seejuures saavad teenuseid ka need, kes ei ole geenidoonorid.
Mida peaks perearst teadma aktiivsus- ja tähelepanuhäire ravist?
Josefina-Marii Sink
Telli ajakiri
Veebruari viimasel päeval toimus aktiivsus- ja tähelepanuhäire teemal (ATH) veebiseminar, kus fookuses oli ATH-ga patsientide ravi ning perearsti ja lastepsühhiaatri koostöö. Räägiti ravimitest, kõrvaltoimetest, ravipausidest ja raviskeemi korrigeerimisest ning otsiti vastuseid küsimustele, kuidas peaks perearst ATH diagnoosiga last ja noorukit jälgima, kas peaks kartma kõrvaltoimeid, sõltuvust või hoopis midagi muud, ning mida teha, kui ATH ravis tekivad probleemid. Seminari viis läbi Tallinna Lastehaigla lastepsühhiaatriaosakonna juhataja Kerstin Kõiva.
Üks aasta pika COVID-i juhendist – mis on uut?
Piret Rospu
Telli ajakiri
1. aprillil 2022 avaldati tervisekassa ja Eesti Perearstide Seltsi koostöös praktiline käsitlusjuhend pika COVID-i kohta tervishoiutöötajatele (1) ja sellega kaasaskäiv patsiendijuhend (2). Juhendid on pikad ja erinevad tavalisest tervisekassa ravijuhendite nõukoja kokkupandud ravijuhendite ülesehitusest.
Ülevaade spondülolisteesist ja selle käsitlusest
Tanel Vahopski
Greete Pedai
Triin Valdmaa
Telli ajakiri
Spondülolisteesiks nimetatakse lülisamba seisundit, kus ülemine lüli on all asetseva lüli suhtes nihkunud. Spondülolisteesi kirjeldati juba 1782. aastal, mil Belgia günekoloog Herbiniaux (1) märkas, et „lisaluu“ ristluu ees takistab normaalset sünnitustegevust.
Meil kõigil on süda – riskifaktoritest tüsistusteni
Piret Rospu
Telli ajakiri
Märtsi lõpus Tallinnas Swissôtelis toimunud seminaril „Meil kõigil on süda – riskifaktoritest tüsistusteni“ keskenduti hüpertensiooni ravile. Seminari viisid läbi dr Priit Pauklin, kes rääkis, kuidas hüpertensiooni edukalt ohjata ja millised on hüpertensiooni seosed rütmihäiretega, ning dr Anu Hedman, kes käsitles hüpertooniku ravivalikuid südamepuudulikkuse kontekstis.
HFrEF-iga patsientide optimaalne ravi
Teele Kasepalu
Telli ajakiri
Südamepuudulikkuse ravi on viimaste aastakümnete jooksul oluliselt arenenud ning lisandunud on mitmeid erinevaid ravimiklasse, mis parandavad patsiendi prognoosi ja elukvaliteeti. Viimane Euroopa Kardioloogide Seltsi südamepuudulikkuse ravijuhend anti välja 2021. aastal ja võrreldes varasemaga on seal mitmeid muutusi.
2. tüüpi diabeet – kas ja kuidas ravib dieet ning selle koosmõju ravimitega
Maarja Randväli
Telli ajakiri
2. tüüpi diabeet on krooniline haigus, mille korral on häiritud beetarakkude insuliinitootlikkus, mis tekib sageli insuliiniresistentsuse foonil (1). 2. tüüpi diabeet tekib geneetiliste, keskkonna- ja käitumuslike riskitegurite vastastikusel mõjul.
Diabeetilise sensomotoorse polüneuropaatia sõelumine, diagnoosimine ja ravi kliinilises praktikas: rahvusvaheliste ekspertide konsensussoovitused
Telli ajakiri
Ziegler D, Tesfaye S, Spallone V, Gurieva I, Al Kaabi J, Mankovsky B, Martinka E, Radulian G, Nguyen KT, Stirban AO, Tankova T, Varkonyi T, Freeman R, Kempler P, Boulton AJM. Diabetes Res Clin Pract 2022 Apr; 186: 109063.
Kasvupeetuse erinevad põhjused
Mari Lukka
Telli ajakiri
Kasv on oluline lapse füüsilise ja vaimse heaolu indikaator. Normipärane pikkuskasv annab infot lapse hea tervise kohta ning aeglustunud pikkuskasv võib olla kroonilise haiguse või endokriinpatoloogia esmane ilming.
Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse taastusravi
Karine Rüütel
Telli ajakiri
Pulmonaalset taastusravi (rahvusvahelise terminiga pulmonaalne rehabilitatsioon) peetakse tõhusaimaks ravistrateegiaks, mis parandab kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega patsiendi füüsilist võimekust ja elukvaliteeti. Selle alustamisel on oluline vahetu kontakt spetsialistiga.
Vitamiin B12 defitsiit, selle põhjused ja ravi
Marta Velgan
Telli ajakiri
Vitamiin B12 ehk kobalamiin on vesilahustuv vitamiin, mida toodavad loomade seedetrakti mikrobiootasse kuuluvad bakterid. Arvatakse, et erinevalt mäletsejatest ei suuda inimesed seda vitamiini omastada.
Oskus, mis võib muuta kolleegide elusid
Signe Sillasoo
Telli ajakiri
Organisatsioonidel on Eestis kohustus koolitada välja töökeskkonnas füüsilist esmaabi anda oskavad isikud. Normiks peaks muutuma ka see, et kollektiivides on olemas vaimse tervise esmaabi andjad.
Seborroiline keratoos
Laura Jõgeda
Telli ajakiri
Seborroiline ehk seniilne keratoos (SK) on sageli esinev epidermaalsetest keratinotsüütidest lähtuv healoomuline pigmenteerunud nahatuumor, mis esineb tüüpiliselt kesk- ja vanema-ealistel inimestel. SK on teravalt piirdunud rasuse pinnaga ja ümbritsevast nahapinnast kõrgem lesioon, mille värvus võib varieeruda helepruunist tumepruuni või mustani. Muutus on healoomuline ja enamasti ravi ei vaja.
Esmakordselt Eestis välja arendatud – rauaga rikastatud lastetoit toetab raua saamist imikutel ja väikelastel
Laura Visnapuu
Telli ajakiri
Tühjenenud rauavarud on imikute ja väikelaste üks peamisi toitumisega seotud probleeme. Lapsed vajavad rauda nii psühhomotoorseks arenguks, kognitiivseteks funktsioonideks kui ka kasvamiseks, mis kulutab suure osa rauast esimesel kolmel eluaastal.
Ehlersi-Danlosi sündroomid
Piret Mertsina
Telli ajakiri
Ehlers-Danlosi sündroom (EDS) on pärilik sidekoehaigus. Selle sündroomi kliiniline pilt on väga varieeruv, haaratud võivad olla erinevad koed ja organid. Haiguse algus on samuti varieeruv – see võib avalduda nii väikelapse- kui täiskasvanueas. Kõige sagedasem sümptom on üliliikuvad liigesed. Sageli on ka nahk väga veniv, haavad ei parane hästi ja verevalumid tekivad kergesti (5, 9).
Günekoloogilised kasvajad ja nende jälgimine
Reeli Saaron
Telli ajakiri
Günekoloogiliste pahaloomuliste kasvajate tõttu ravi saanud naiste arv aastate jooksul aina kasvab, kuna rahvastiku vananedes suureneb ka vähihaigete arv, samuti parandavad pahaloomuliste kasvajatega patsientide elumust kasvajate varajane avastamine ja uued efektiivsemad ravimeetodid.
Kuiva silma haigus
Kaija-Liis Lattik
Telli ajakiri
Kuiv silm on multifaktoriaalne haigus, mis haarab nii silmapinda kui ka pisarakilet, tuues kaasa ebamugavustunde silmades. Selle aluseks on pisarakile ebastabiilsus ja hüperosmolaarsus koos sellega kaasneva potentsiaalse silmapinna kahjustuse ning neurosensoorsete häiretega.
Kuulmislanguse ja kognitiivse võimekuse seosed
Sandra Vill
Telli ajakiri
Nii kuulmislangust kui dementsust esineb vanematel inimestel väga sagedasti. Viimastel aastatel on nende seost järjest rohkem uuritud, eriti seda, milline mõju võib kuulmislangusel olla kognitiivsele võimekusele. Võib öelda, et kuulmislanguse ennetamine ja sümptomaatika vähendamine mõjub positiivselt kuulmisprobleemidele ning vähendab ka dementsuse tekke tõenäosust.
Meditsiiniterminoloogia tänapäev
Ruth Mägi
Telli ajakiri
Meditsiiniterminoloogia all mõistetakse üldjuhul tervishoius kasutatavat oskuskeelt, mille abil kirjeldatakse inimkeha keerukust, terviseseisundit, vigastusi, haigusi jmt. Selle oskuskeelega tehakse tutvust anatoomiaõpikutes, sõna- ja käsiraamatutes, haiguste klassifikatsioonides, ravijuhendites, teadusartiklites jm, seda keelt omandatakse kutse- ja kõrgharidusõppes, arendatakse koostöös erialaasjatundjate ja keeleinimestega.
Uudised ja teated
Uudised
Piret Rospu
Telli ajakiri
Soovite tellida ajakirja Perearst?
Perearst – eelistatuim meditsiiniväljaanne perearstide seas.
Haigusjuht
Kortikosteroid-indutseeritud okulaarne hüpertensioon ja steroidglaukoom – haigusjuht
Maris Rebane
Telli ajakiri
Kortikosteroidid silmatilkadena on silmahaiguste ravis olnud kasutusel juba 1950. aastatest. Praegu on lokaalseks kasutamiseks silmas saadaval deksametasoon, hüdrokortisoon, triamtsinoloon, fluotsinoloonatsetoniid. Neist enim kasutatav on deksametasoon, seda nii silmatilga kui ka silmasalvina.
September 2024
August 2024
Juuni 2024
Mai 2024
Aprill 2024
Märts 2024
Veebruar 2024
Jaanuar 2024
Detsember 2023
November 2023
Oktoober 2023
September 2023
August 2023
Juuni 2023
Mai 2023
Aprill 2023
Märts 2023
Veebruar 2023
Jaanuar 2023
Detsember 2022
November 2022
Oktoober 2022
September 2022
August 2022
Juuni 2022
Mai 2022
Aprill 2022
Märts 2022
Veebruar 2022
Jaanuar 2022
Detsember 2021
November 2021
Oktoober 2021
September 2021
August 2021
Juuni 2021
Mai 2021
Aprill 2021
Märts 2021
Veebruar 2021
COVID-19 vastu vaktsineerimine praktikas
Вакцинация от COVID-19 на практике
Jaanuar 2021
Detsember 2020
November 2020
Oktoober 2020
September 2020
August 2020
Juuni 2020
Mai 2020
Aprill 2020
Märts 2020
Veebruar 2020
Jaanuar 2020
Detsember 2019
November 2019
Oktoober 2019
September 2019
Juuni 2019
Mai 2019
Aprill 2019
Märts 2019
Veebruar 2019
Jaanuar 2019
Detsember 2018
November 2018
Oktoober 2018
September 2018
August 2018
Juuni 2018
Mai 2018
Aprill 2018
Märts 2018
Veebruar 2018
Jaanuar 2018
Detsember 2017
November 2017
Oktoober 2017
September 2017
August 2017
Juuni 2017
Mai 2017
Aprill 2017
Märts 2017
Veebruar 2017
Jaanuar 2017
Detsember 2016
November 2016
Oktoober 2016
September 2016
August 2016
Juuni 2016
Mai 2016
Aprill 2016
Märts 2016
Veebruar 2016
Jaanuar 2016
Detsember 2015
November 2015
Oktoober 2015
September 2015
August 2015
Juuni 2015
Mai 2015
Aprill 2015
Märts 2015
Veebruar 2015
Jaanuar 2015
Detsember 2014
November 2014
Oktoober 2014
September 2014
August 2014
Juuni 2014
Mai 2014
Aprill 2014
Märts 2014
Veebruar 2014
Jaanuar 2014
Detsember 2013
November 2013
Oktoober 2013
September 2013
August 2013
Juuni 2013
Mai 2013
Aprill 2013
Märts 2013
Veebruar 2013
Jaanuar 2013
Detsember 2012
November 2012
Oktoober 2012
September 2012
August 2012
Juuni 2012
Mai 2012
Aprill 2012
Märts 2012
Veebruar 2012
Jaanuar 2012
Detsember 2011
November 2011
Oktoober 2011
September 2011
August 2011
Juuni 2011
Mai 2011
Aprill 2011
Märts 2011
Veebruar 2011
Jaanuar 2011
Detsember 2010
November 2010
Oktoober 2010
September 2010
August 2010
Juuni 2010
Mai 2010
Aprill 2010
Märts 2010
Veebruar 2010
Jaanuar 2010
Detsember 2009
November 2009
Oktoober 2009
September 2009
Juuni 2009
Aprill 2009
Märts 2009
Veebruar 2009
Jaanuar 2009
Detsember 2008
November 2008
Oktoober 2008
September 2008
Juuni 2008
Aprill 2008
Märts 2008
Veebruar 2008
Jaanuar 2008
Ajakiri
Vali