Vähikonverents "Tervistumine" (29.11.2024 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

Aprill 2021

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Juhtkiri

Meditsiin ei ole matemaatika, meditsiinis tuleb otsustes olla leidlik ja loominguline

Ükskord ammu, kui maailm veel lahti oli (nii algavad paljud moodsa aja muinasjutud) ja toimusid rahvusvahelised konverentsid, peeti Baselis WONCA Euroopa aastakonverentsi, mille juhtlause oli „The Fascination of Complexity – Dealing with Individuals in a Field of Uncertainty“*.

Persoon

Marek Vahar: peremeditsiini residentuuris võiks õpetada ka ettevõtlust puudutavat osa

Perearst Marek Vahar leiab, et kuna paljud tulevased perearstid hakkavad lisaks ka väike-ettevõtjateks, siis võiks nimistuga kaasas käivat ettevõtlust puudutavat osa õpetada noortele arstidele juba residentuuri ajal veelgi enam.

Aktuaalne teema

Silmapaistva noore eestlase tiitli pälvis perearst Alina Terep

Jüri perearsti Alina Terepit tunnustati silmapaistva noore eestlase tiitliga. Eesti Ettevõtlike Noorte Koja algatusel tunnustatakse programmi „Silmapaistev noor eestlane“ raames noori inimesi vanuses 18–40 eluaastat, kes paistavad silma märkimisväärsete tulemustega oma tegevusalal ning algatavad positiivseid muutusi ühiskonnas.

Digilahendused Eesti Perearstide Seltsi tööplaanis

Selle aasta alguses viidi perearstide seas läbi Eesti Perearstide Seltsi (EPS) tagasisideküsimustik 2018.–2020. aasta kohta. Perearsti märtsinumbris tegime algust uuringu tulemustele tagasiside andmisega. Selles numbris keskendume digiteemasid puudutavatele uuringulõikudele.

Riskigruppide vaktsineerimine

Kuigi tundub võib-olla isegi naljakas kirjutada perearstidele sellest, mida me kõik iga päev teeme, annan väikse sissevaate sellesse, kus me praegu oleme.

Teadustöö ja koolitus

Äge haigus ja 2. tüüpi diabeet – praktilisi nõuandeid

2. tüüpi diabeedi ravi on nüansirohke. Juba diabeediravi määrates tuleb optimaalsete raviotsuste tegemiseks arvestada paljude teguritega, nagu südamepuudulikkuse, aterosklerootilise südame-veresoonkonnahaiguse ja neerupuudulikkuse esinemise, diabeedi kestuse, kehakaalu, patsiendi vanuse ja kognitiivsete võimetega ning palju muuga. Diabeedi progresseeruvat iseloomu teades üritame õigeaegselt ravi intensiivistada ja raviskeeme korrigeerida. Paratamatult tuleb ette ka ägedaid haigestumisi, mis saavutatud tasakaalu diabeediravis kõikuma löövad ning võivad tingida vajaduse kas või ajutiselt raviskeemis muutusi teha. Järgnevalt pööran tähelepanu mõnedele diabeediravi aspektidele, mis vajavad igapäevatöös nähtu põhjal aeg-ajalt meeldetuletamist.

Mitteallergiline riniit

Mõiste „riniit“ viitab nina põletikulistele muutustele, mis väljenduvad vesise ninavooluse, ninakinnisuse, ninasügeluse või ninaneelu nohuna. Allergiline riniit on kõige põhjalikumalt uuritud ja levinuim riniidi vorm. Mitteallergiline riniit ei ole üks konkreetne haigus, millel on üks alusmehhanism, vaid see on mitme erineva seisundi kogum, mis põhjustab sarnaseid ninasümptomeid (1) (vt joonis 1).

Väike arv ravimeid põhjustab suure enamuse olulistest koostoimetest

Farmakoteraapia on kõige sagedasem kliiniline sekkumine paljude ägedate ja krooniliste haiguste ravis. Ravimid võivad haiguste raviks ja ennetuseks olla väga tõhusad, kuid ravimite kasutamisega kaasnevad alati ka riskid. Kui patsient saab samaaegselt ravi mitme erineva ravimiga, on oht ravimite koostoimete tekkeks. Erinevalt näiteks ravimi kõrvaltoimetest on ravimite koostoimed enamasti ennetatavad. Koostoimete tekkimisega seotud riski saab seega oluliselt maandada.

Hüpogonadism

Hüpogonadismi all mõistetakse munandite vaegtalitust, mis väljendub meessuguhormooni testosterooni vaeguse ja/või pidurdunud spermatogeneesina. Hüpogonadismi levimus ulatub 40–80-aastaste meeste seas 2%-st kuni 49%-ni ja epidemioloogiliste uuringute kohaselt vanuse kasvades kaebustega seotud hüpogonadismi levimus suureneb.

Kinnitati uus taastusravi juhend kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega haigetele

  • Eduard Tsvetkov
  • Iisi Kriipsalu
  • Rain Jõgi
  • Aleksandra Butšelovskaja
  • Telli ajakiri
Eestis on kopsuhaigete taastusravi alakasutatud, puudub kopsuhaige jaoks kujundatud taastusravi logistika ning patsiendi käsitlus ei ole terviklik. See olukord tingis vajaduse koostada Eesti tingimustele kohandatud kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) taastusravi juhend. Juhend kinnitati detsembris 2020.

Astma bioloogilise ravi võimalused

Rohkem kui 80%-l astmahaigetest on haigus kas kerge või keskmise raskusastmega ning hea ravisoostumuse ja adekvaatse raviskeemiga on neil patsientidel astma kontroll hõlpsasti saavutatav (1–3). Raske astmaga on tegemist juhul, kui hea ravisoostumusega patsient vajab astma kontrolli alla saamiseks lisaks suures annuses inhaleeritavale glükokortikosteroidile (GKS) ka ühte või mitut muud astmat kontrollivat ravimit (pikatoimelist β2-agonisti, antileukotrieeni või tiotroopiumi) või suukaudset GKS-i, või juhul, kui astma ei ole kontrolli all ka eelnevalt nimetatud raviga (4). Kui ka täiendavate ravimite lisamisega ei õnnestu astma kontrolli saavutada ja patsient vajab astma ägenemiste tõttu korduvalt kuure suukaudse kortikosteroidiga, on patsiendile võimalik määrata astma bioloogiline ravi.

Kehaline aktiivsus südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktoritega patsiendil

Südame-veresoonkonnahaigusega (SVH) patsient on paraku igapäevane nähtus nii spordiarsti kui ka perearsti vastuvõtul. Patsiendi nõustamisel otsime kogu aeg tasakaalu – istuv eluviis on tõusutrendiga üle kogu maailma, hoolimata sellest, et ühiskonnas on laialdased teadmised kehalise aktiivsuse vajalikkusest ja selle positiivsest mõjust kõigile, sealjuures südame-veresoonkonnahaigustega patsienditele. SVH-ga patsientidel on kehalise aktiivsuse suurendamine enamikul juhtudel väga oluline kandev raviskeemi lüli.

Hüperlipideemia raviks kasutatavad toidulisandid

Verelipiidide taseme kõrgenemine on südame- ja veresoonkonnahaiguste tekkes kõige sagedamini esinev riskitegur. Lipiidide liig võib olla päriliku põhjusega, tekkida teise haiguse (nt diabeet, hüpotüreoidism, nefrootiline sündroom, maksahaigused) mõjul või ravimite (nt tiasiiddiureetikumid, beetablokaatorid, kortikosteroidid) toimel, aga enamasti on see rasvarohke toitumise tagajärg (1).

Vulvovaginiidid

Enamikel naistest esineb elu jooksul vähemalt üks vulvovaginiidi episood, mille tõttu on see kõige sagedasem günekoloogiline diagnoos esmatasandi arstiabis. Naistearsti vastuvõtul kaevatakse sageli rohkenenud tupevooluse ja vulvovaginaalsete ärritusnähtude üle. Kuna tupepõletikel on lai diferentsiaaldiagnostika, siis sõltub edukas ravi võimalikult täpsest diagnoosist.

Pindmiste naha mädapõletike käsitlus

Nahk on kompleksse ülesehitusega barjäär organismi ja väliskeskkonna vahel, mis toimib mitmekülgses sümbioosis seda asustava mikrobioomiga. Häired selle koosluse tasakaalus või nahabarjääri enese toimimises võivad viia nahahaiguste või infektsioonide kujunemiseni. Pindmised nahamädapõletikud on ühed sagedasemad nahaga seotud pöördumiste põhjused esmatasandil. Käesolevas artiklis käsitletakse pindmiste nahamädapõletikena peamiselt epidermise ja dermisega piirduvaid sagedasemaid bakteriaalseid infektsioone, nende esmast käsitlust ja ravi.

Uudised ja teated

Uudised

Haigusjuht

Alajäseme kriitilise isheemiaga patsiendi haigusjuht

Kardiovaskulaarsüsteemi haigused on jätkuvalt peamine surmapõhjus Eestis. Eelkõige surevad nende haigustega inimesed ateroskleroosi tüsistustesse. Enamasti peame silmas aterosklerootilisest koronaartõvest põhjustatud infarkti või siis ajuisheemiat põhjustanud insulti, kuid väga olulisele kohale on ateroskleroosi tüsistusena tõusmas alajäsemete kriitiline isheemia oma erinevate vormidega. Isegi kui see tüsistus ei põhjusta otseselt inimese surma, on jala kaotus nii emotsionaalne kui ka sotsiaalne probleem.

Haigusjuht: soole ärritussündroom

Kõhuvalu ja seedimisega seotud probleemid on põhjused, millega sageli pöördutakse perearsti vastuvõtule. Kuigi enamasti ei ole kõhuvalu ja kõhulahtisuse põhjus mõni raske patoloogia, on oluline need eeskätt välistada ja aidata inimesel leida viisid oma sümptomitega toimetulemiseks.

Haigusjuhud: mitteparanev pneumoonia

Praegusel ajal on pneumoonia ehk kopsupõletik muutunud maailmas üheks põletavaimaks terviseprobleemiks. Eelkõige on fookuses COVID-19 põhjustatud viiruspneumoonia, kuid selle foonil ei ole kuhugi kadunud ka bakteriaalne kopsupõletik. Kopsuarstina olen pidanud tõdema, et viimasel ajal viibib bakteriaalse pneumoonia diagnoosini jõudmine ja sellest tulenevalt alustatakse raviga hilinemisega. Respiratoorse infektsiooni sümptomitega patsiendid ei pääse COVID-19 analüüsita arsti vastuvõtule, COVID-19 analüüsi tegemine võtab omakorda aega. Kindlasti on probleemiks ka COVID-19 pandeemiast tulenev peremeditsiinisüsteemi ülekoormatus, mis omakorda põhjustab viivitusi haigete käsitlemisel.