Uudised


Haigusjuht: okulaarne toksoplasmoos

Toxoplasma gondii on sagedasim tagumise uveiidi põhjustaja inimesel (1, 2). Enamik toksoplasma korioretiniitide ägenemisi esineb 20–30aastastel immuunkompetentsetel indiviididel, seda võivad soodustada trauma, rasedus, silmaoperatsioon või hormonaalsed muutused (2).

Traumajärgne stressihäire ja depressioon pärast sünnitust: esinemissagedus ja riskitegurid

Kuna nii sünnitusjärgse depressiooni kui ka traumajärgse stressihäire riskitegurid on eelkõige just psühhopatoloogia esinemine raseduse ajal ja/või enne seda, siis on oluline võimalikke probleeme märgata ja vajadusel otsida võimalikult varakult abi.

Südame tervis: perearsti ja pereõe roll südamehaiguste ennetamisel ja patsiendi kaasamisel

Kliinilises praktikas peaks ennetustegevus olema kohandatud isiku individuaalsele riskile: mida suurem on patsiendi individuaalne risk haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse, seda intensiivsem sekkumine peaks olema rakendatud.

Konverents: suure riskiga KOK-i, diabeedi ja kodade virvendusarütmiaga patsiendi käsitlus

Tänavu räägiti suure riskiga patsiendi käsitlust kajastaval konverentsil kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ja kodade virvendusarütmiaga patsientide käsitluses toimunud muutustest ning uute diabeediravimite võidukäigust. Juba 10. korda toimunud konverentsil tutvustati uute ravijuhendite soovitusi ja uuringute läbimurdelisi tulemusi.

Läkaköha epidemioloogia ja sümptomid Eestis

  • Piia Jõgi
  • Marje Oona
  • Tanel Kaart
  • Karolin Toompere
  • Irja Lutsar
  • Telli ajakiri
Suur vahe seroepidemioloogilistel uuringutel põhineva hinnangulise läkaköha avaldumuse ja riiklikult registreeritud avaldumuse vahel näitab, et B. pertussis ringleb, kuid kõrge vaktsineerimistasemega riikides on läkaköha on enamasti asümptomaatiline või kerge kuluga haigus. Praegu kasutuses olevate vaktsiinidega on võimalik vähendada läkaköha levikut, kuid haiguse täielik likvideerimine pole tõenäoliselt võimalik.

Ülevaade spirograafiast – kellele, kuidas ja milleks

Moodsa meditsiini keerukuses pöörame sageli vanadele, lihtsatele ja suhteliselt odavatele diagnostikavõtetele põhjendamatult vähe tähelepanu. Siinne artikkel annab põhjaliku ülevaate spirograafiast, mida on kopsufunktsiooni määramiseks kasutatud juba enam kui poolsada aastat.

Liiteline soolesulgus

Soolesulgus on üks sagedasematest ägeda kõhu põhjustest, millega inimesed pöörduvad erakorralise meditsiini osakonda. Kõige sagedasemaks soolesulguse põhjuseks arenenud riikides on kõhuõõne liited. Kuigi liiteline soolesulgus laheneb enamasti konservatiivse raviga, on oluline haigus diagnoosida ja tunda ära haiged, kes vajaksid kirurgilist ravi.

Valminud on Alzheimeri tõve ravijuhend

Alzheimeri tõbi on neuroloogilistest haigustest peavalu järel sagedasim haigus, kuid on võimalik, et teadlikkus sellest tõvest on Eesti arstkonnas veel ebapiisav. See peegeldub diagnoositud juhtude arvus.

Diabeedijuhendite võrgustik

Eelmise aasta viimastel kuudel ilmus mitu uut juhendit, mis puudutavad 2. tüüpi diabeeti (T2DM): ADA (Ameerika Diabeediassotsiatsiooni) ja EASD (Euroopa Diabeediuuringute Assotsiatsiooni) konsensusraport hüperglükeemia käsitlemiseks 2. tüüpi diabeediga patsientidel, ADA juhend 1. ja 2. tüüpi diabeediga laste ja noorte käsitlemiseks, detsembris ilmus ADA uus diabeedi käsitluse standard. Lisaks avaldas Ameerika Kardioloogide Kolleegium (ACC) kardioloogidele suunatud juhendi diabeediravimite kasutamise kohta kardiovaskulaarse riski vähendamisel. Juhendid on kõik tihedalt üksteisega läbi põimunud ja neis on üllatavalt palju ühesugust infot. Käsitleme siin neist kolme olulisemat.

Uuendatud juhend ühtlustab kodade virvendusarütmia käsitlussoovitused

Kodade virvendusarütmia uuendatud ravi- ja käsitlusjuhendist andis Lege Artisele ülevaate töörühma juht Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog dr Jüri Voitk.

Uut hüpertensiooni käsitluses

Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogiakeskuse teadusjuht professor Margus Viigimaa andis intervjuus Lege Artisele aimu uue kõrgvererõhktõve Eesti käsitlusjuhendi valmimise kavast. Samuti tõi ta välja olulisemad muudatused läinud aastal vastu võetud Euroopa uues hüpertensiooni ravijuhendis.

Helle Karro: suures kritiseerimistuhinas jääb sageli märkamata, et meie tervishoiukorralduses on palju asju ka väga hästi

Äsja Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi pälvinud sünnitusabi ja günekoloogia professor ning Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku juhataja Helle Karro kinnitas, et Eesti on naiseks ja emaks olemiseks igati turvaline koht. Muidugi on meiegi tervishoiukorralduses murekohti. Kuid sageli kipume liialt kritiseerima ega märka, et tegelikult on palju asju hästi.

Ravijuhendite koostamine Eestis

Inimesekeskne tervishoid eeldab erialadevahelist koostööd. Tulemuslik koostöö aga nõuab ühiste mängureeglite kokkuleppimist.