TPS kevadkonverents „Rasvumine – mis toimub tegelikult? Meie roll muutuste loomisel“ (24.04.2026) REGISTREERI SIIN!

Oktoober 2023

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond peab olema tugev mõjutaja tõenduspõhiste otsuste tegemisel Eesti tervishoius

Juhtida Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonda on väga suur au, kuid samal ajal ka väga suur vastutus. Dekaanina soovin oma ametiajal pöörata tähelepanu kõrghariduse rahastamisele, koostöö suurendamisele välispartneritega ning suurema ühtsustunde loomisele valdkonna tasandil.

Janika Kõrv: insuldiravi on paarikümne aastaga läbi teinud väga suure arengu

Tartu Ülikooli Kliinikum pälvis selle aasta augustis ESO (European Stroke Organisation) insuldikeskuse sertifikaadi, mis on Euroopa Insuldiorganisatsiooni kõrgeim tunnustus insuldiravile, seega saavad Lõuna-Eesti elanikud parimat insuldiravi. Sellest, millise arengu on insuldiravi paarikümne aastaga läbi teinud ning milline on inimeste teadlikkus, räägib Tartu Ülikooli professor ja Tartu Ülikooli Kliinikumi neuroloog Janika Kõrv.

Tervishoiuteenuse osutaja vastutus praegu ja peagi jõustuva vastutuskindlustuse seaduse kontekstis

Tervishoid on äärmiselt suure riskitasemega valdkond, mistõttu käivad hästi korraldatud tervishoiusüsteemis tervishoiutöötajate tööga paratamatult kaasas ka soovimatud tulemused patsiendi ravimisel, mis võivad olla põhjustatud nii patsiendi taastumisprotsessi ennustamatusest kui ka diagnoosimise või ravi käigus tehtud välditavast või vältimatust veast.

Töö ja vaba aja tasakaal – kuidas seda saavutada?

Arstiamet on stressirohkeimate tööde edetabelites esirinnas. Tööjõupuudus, pikad tööpäevad, ebaregulaarsed unetunnid ning otsene suhtlus patsientide ja nende pereliikmetega on võtmesõnad, mis selle töö stressirohkeks muudavad.

Laste väärkohtlemine – kuidas märgata ja käsitleda?

Arstid ja õed puutuvad igapäevaselt kokku hooletussejäetud või väärkoheldud lastega. Need lapsed vajavad märkamist ja abistamist. Meedikud aga vajavad oskusi, kuidas sellel delikaatsel teemal lastega rääkida.

Perevägivalla eitamine

Perevägivald on teema, mis on nii tipp-poliitikute kui ka meediaväljaannete poolt sedavõrd palju jutuks olnud, et võib tekkida tunne: me teame sellest küllalt. Teame, et tuleb märgata ja mitte sallida, et tuleb olla toetav ohvri suhtes ja panna vastutus toimepanijale. Teame, et perevägivald ei küsi rahakoti paksust ega pereliikmete vanust ning et lapsed on ohvrid ka tunnistajana – ka siis, kui nad ise peksa või mõnitatud ei saagi.

Tervishoiutöötajate sekkumisvõimalused lähisuhtevägivalla korral

Meditsiinis on primaarne ravimine. Sekundaarne on see, mis toimub ohvri kodus või mis võib tulevikus kriminaalmenetlusest saada korralikult dokumenteerimata meditsiiniandmete puudumisel. Artikli autorite hinnangul on tervishoiutöötajate rolli kaua alahinnatud ning seepärast keskendume siinses artiklis sellele, kuidas saavad meditsiinitöötajad abistada lähisuhte vägivalla (ka perevägivalla) ohvritest täiskasvanud patsiente.

Esteetilisest meditsiinist erialaspetsialistide pilgu läbi

Esteetilise meditsiini valdkonnas on viimastel aastatel olnud areng väga kiire ning pidevalt tuleb juurde uusi ravitehnoloogiaid ja -võimalusi. Küsisime valdkonna ekspertidelt, millised on nende hinnangul praegused esteetilises meditsiinis pakutavad ravivõimalused Eestis ja kuidas suudetakse sammu pidada mujal maailmas levivate uuendustega.

Lühidalt rasvkoe siirdamisest

Kuigi inimkonna ajaloos on tüsedus ning rasvkoe rohkus tähistanud rikkust ja õitsengut, seostuvad selle sõnaga pigem ülekaaluga kaasnevad haigused ja hädad (südame-veresoonkonnahaigused, suhkurdiabeet, liigeste kulumine jne). Tänapäeva teadmiste põhjal on rasvkude muutunud passiivsest energiadepoost endokriinseks organiks, mis suudab mõjutada nii metabolismi kui ka immuunsust, soodustada angiogeneesi ja kudede remodelleerumisvõimet.

Verelipiidid kardiovaskulaarhaiguse riskitegurina

Aterosklerootilised südame-veresoonkonnahaigused (SVH) on jätkuvalt Euroopas, sealhulgas Eestis, oluliseks surma põhjuseks. Aterosklerootilise kardiovaskulaarhaiguse riski vähendamine on oluline nii individuaalsel, patsiendi kui ka populatsiooni tasandil. Primaarse preventsiooni korral on eesmärk kardiovaskulaarhaiguse vältimine; sekundaarse preventsiooni eesmärk on juba olemasoleva kardiovaskulaarhaigusega patsiendil haiguse progressiooni pidurdamine, haigusest tuleneva mõju kõrvaldamine või minimeerimine (1).

Kaalu langetavate ravimite kasutamine – millal ja kui kaua?

Esmane kaalu alandav meetod on igapäevane tervislike toitumisharjumuste ja füüsilise koormuse korrigeerimine ning kindlasti ka dieedi järjekindel järgimine. Kui sellega tulemust ei saavutata, siis on võimalik kasutada lisaks medikamentoosseid vahendeid ja bariaatrilist kirurgiat.

Migreeni farmakoloogiline profülaktiline ravi

Artikkel keskendub eeskätt täiskasvanute migreeni farmakoloogilisele profülaktilisele ravile eesmärgiga anda võimalikult praktiline ülevaade nende patsientide käsitluse võimalustest esmatasandil. 2022. aastal on avaldatud ka ravijuhend „Migreeni esmane diagnostika ja farmakoteraapia täiskasvanutel“ (1). Lisaks sellele on olemas vastavasisuline patsiendijuhend (2). Mõlemad dokumendid on leitavad ravijuhend.ee kodulehelt.

Ravimrefraktaarse epilepsia käsitlus

Epilepsia on krooniline, potentsiaalselt elu lühendav kesknärvisüsteemi haigus, mille väljenduseks on korduvad epileptilised hood ja nende hoogudega seotud neurobioloogilised, psühholoogilised, kognitiivsed ja sotsiaalsed tagajärjed (1).

Näopiirkonna murdude käsitlus

Näo-lõualuumurrud moodustavad väikese osa erakorralise meditsiini osakonna tööst. Näokoljuluudest enim esineb ninaluude murde ja alalõualuumurde. Vaatamata sellele on oluline näo-lõualuumurdude õige ja asjakohane ravi, sest tegemist on esteetilise ning olulist funktsiooni täitva piirkonnaga. Artiklis tutvustan näo-lõualuukirurgi käsitletavaid sagedasemaid murde, nende tekkepõhjusi, diagnoosimismeetodeid ja ravi.

Milliseid patsiente uurida uneapnoe suhtes?

Artikkel tutvustab uneaegseid hingamishäireid ja nende seoseid mitmete haigustega. Uneapnoe on sagedasim uneaegne hingamishäire, mille äratundmine ja diagnostika efektiivse ravitulemuse saavutamiseks eeldab teadmisi ja kogemust.

Preeklampsia skriining ja ennetus

Preeklampsia on tüüpiliselt pärast 20. rasedusnädalat tekkiv multisüsteemne progresseeruv haigus, mille iseloomulikud tunnused on vererõhutõus koos neerude funktsioonihäirest tingitud proteinuuriaga või viimase puudumisel vähemalt ühe lõpporganpuudulikkusele viitava tunnusega emal.

Kroonilise valu mittefarmakoloogilised sekkumised

  • Nele Jõks
  • Geia Ristimets
  • Sandra Loo
  • Triinu Niiberg-Pikksööt
  • Telli ajakiri
Krooniline valu on vaimset ja füüsilist tervist tõsiselt häiriv seisund, mis mõjutab miljoneid inimesi üle maailma. Nüüdisaegne kroonilise valu käsitlus on kompleksne, interdistsiplinaarne ja tugineb biopsühhosotsiaalsele mudelile.

Uudiseid Euroopa Kardioloogide Seltsi kongressilt

Euroopa Kardioloogide Seltsi (European Society of Cardiology, ESC) 2023. aasta kongress toimus 25.–29. augustil veebis ja Amsterdamis. Kongress pidi toimuma Madalmaade pealinnas juba 2020. aastal, kuid toona korraldati COVID-19 pandeemia tõttu üritus vaid veebipõhiselt.

Eesti Kiirabi Liidu aastakonverents

15. septembril toimus Tartus Eesti Kiirabi Liidu (EKL) konverents „Kiirabi 2023“. Ürituse kava oli tihe ja mitmekülgne – käsitletud teemad varieerusid kiirabi hetkeseisu puudutavatest näitajatest tulevikuvisioonideni, lisaks räägiti kiirabitöötaja rollidest väljaspool operatiivtööd ning esitusele tuli ka mitu põnevat haigusjuhtu.

Soovite tellida ajakirja Lege Artis?

Lege Artis – artiklid arstilt arstile. Lege Artise mitmekülgse teemavaliku hulgast leiab praktilise väärtusega ja huvitavaid artikleid iga meditsiinivaldkonna esindaja.