Konverents "Lapse immuunsüsteem" koostöös Eesti Lastearstide Seltsiga (14.02.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

Oktoober 2021

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Koos pingutades jõuame veel kaugele

Tänan südamest teid kõiki katkematu kannatlikkuse ja visaduse eest! Sellega olete inimestele mõista andnud, et hoolime kõik koos nende tervisest.

Kristiina Ojamaa: soovin kliinikumi avatumaks muuta

Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliinik võiks olla senisest enam avatud ning esimene partner vähihaigete diagnostika- ja raviküsimuste lahendamisel nii perearstidele kui ka teistele haiglatele, leiab kliiniku juht Kristiina Ojamaa.

Millal kahtlustada geneetilist silmahaigust?

Geneetiliste silmahaigustega patsiendid võivad sattuda iga eriarsti vastuvõtule. Kuidas ära tunda, millal võiks kahtlustada geneetilist silmahaigust, ning milline võiks olla geneetilise silmahaigusega patsiendi teekond Eesti tervishoiu­süsteemis?

Diabeediga kaasnevad silmatüsistused

Diabeet ja selle ravi on tänapäeval proovikivi mitme eriala arstidele, aga ka patsientidele. Krooniline hüperglükeemia põhjustab pikema aja jooksul silmade, neerude, südame ja närvisüsteemi kahjustusi ning düsfunktsiooni. Diabeediga kaasnevad silmatüsistused progresseeruvad, muutuvad maailmas üheks oluliseks haigestumuse põhjuseks ning koormavad majanduslikult ühiskonda.

Reetina arteri sulgus – mitte ainult silmahaigus

Reetina äge arteriaalne isheemia on erakorraline oftalmoloogiline ja üldmeditsiiniline olukord, mis viib enamasti olulise nägemislanguseni haaratud silmast. Samal ajal viitab reetina arteri sulgus ka patsiendi haprale üldtervisele. Reetina arteri sulguse esinemist seostatakse suurenenud kardiovaskulaarse ja tserebrovaskulaarse haigestumuse ja suremusega (1–3). Seetõttu vajavad need patsiendid üldtervise ja selle riskide hindamist ning interdistsiplinaarst käsitlust.

Raviresistentse depressiooni levimus ja majanduslik kulu

Depressioon on levinud haigus, mis võib kujuneda tõsiste tagajärgedega tervise­seisundiks, eriti kui tegemist on pikaajalise, raskekujulise või raviresistentse vormiga. Depressiooni loetakse raviresistentseks, kui seda on püütud ravida kahe erineva järjestikuse raviskeemiga, mille korral saadakse ravi piisavas doosis ja piisava aja vältel, kuid mis ei anna soovitud tulemust.

Vertebrobasilaarne puudulikkus – mitme näoga seisund

Vertebrobasilaarse süsteemi puudulikkus, insult või hoopis healoomuline asendi­vertiigo? Selle küsimuse lahendamisel on võtmetähtsusega vertiigo, mis on kõigi nende kolme haiguse korral peamine ja sagedasim sümptom.

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ja antibiootikumide liigkasutus

Antibiootikumide kasutamisnäidustused erinevad kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega (KOK) patsientide puhul tavapopulatsioonist kahes olulises aspektis. Esiteks on antibakteriaalne ravi näidustatud KOK-i ägenemise korral ja teiseks on makroliidantibiootikumid harva näidustatud pikaajalise kuurina ägenemiste ennetamiseks (1).

Haavandiline koliit ja Crohni tõbi

Gastrointestinaalse trakti autoimmuunsed põletikulised haigused (ingl inflammatory bowel disease(s), IBD) on teada aastatuhandeid. Ehkki 19.–20. sajandil selgitati välja nende mõned spetsiifilised bakteriaalsed või viiruslikud põhjused, on neist kahe haiguse etioloogia jäänud tänapäevani teadmatuks. Haavandiline koliit ja Crohni tõbi on epidemioloogiliselt üllatavalt sarnased, olles samas erinevad histopatoloogiliselt ja organspetsiifiliselt.

Kuidas muuta podagra ravi tulemuslikuks?

Podagrajuhtude sagenemist põhjustab rahvastiku vananemine, mis toob kaasa südame-veresoonkonnahaiguste, aga ka onkoloogiliste haiguste kasvu. Nende haiguste korral kasutatavad ravimid võivad olla sekundaarse podagra tekke põhjuseks. Kuidas ravida ja toetada podagrahaiget patsienti?

Diabeetiku toitumise põhitõed

Diabeetik ei vaja eritoitu, kuid talle nagu ka teistele, kes oma tervisest hoolivad, tasub soovitada kergemaid ja väiksema rasvasisaldusega toiduvalikuid. Millist toitumisnõu veel diabeetikule anda?

Miks lapse kõne areng hilistub?

Erinevate uuringute järgi esineb kõne arengu hilistumist 2,5–27%-l lastest vanuses 1–12 eluaastat. Kas, millal ja millises mahus sekkuda?

Haigusjuht: herpesentsefaliit vastsündinul ja varases imikueas

Väga enneaegsena 30 + 4 rasedusnädalal sünnib perre laps, kelle sünnikaal on 1490 g. Tema esmane sünnijärge abistamine ja edasine hingamistoetuse vajadus ei erine teistest samal rasedusnädalal sündinud lastest. Lapse kehale tekivad 14. elupäeval üksikud villilised lööbeelemendid, kuigi tema üldseisund püsib suuremate muutusteta.

Depressiooni geneetilised riskitegurid ja arengusuunad kliinilises praktikas

Depressiooni avaldumist mõjutab suur hulk geenivariante, millest igal üksikul eraldi on väga väike mõju. Psühhiaatrilise geneetika uue suunana arendatakse depressiooni geneetilisi riskiskoore, milles arvestatakse suure hulga geeni­variantide kogumõju, et hinnata personaalsemalt depressiooni geneetilist eelsoodumust ja teha täpsemaid ravivalikuid.

Euroopa Kardioloogide Seltsi kongressil esitleti uusi juhiseid ja oluliste uuringute tulemusi

Euroopa Kardioloogide Seltsi (EKS) aastakongressil augustis käsitleti nelja päeva jooksul eri valdkondade teemasid, nagu arütmiad, koronaararterite haigus, baasteadused ja teadusuudised. Nn kuumal liinil esitleti mõjukamaid värskeid uuringutulemusi, millest tulebki selles artiklis juttu.

Uudised