Liigu edasi põhisisu juurde
Med24
Perearst
Apteeker
Pereõde
Eesti Arst
Lege Artis
Tellimine
Otsi lehelt
Sisesta otsingusõnad
Uudised
Erialad
Dermatoloogia
Endokrinoloogia
Erakorraline meditsiin
Farmaatsia
Gastroenteroloogia
Günekoloogia
Kardioloogia
Kirurgia
Neuroloogia
Oftalmoloogia
Onkoloogia
Ortopeedia
Otorinolarüngoloogia
Pediaatria
Peremeditsiin
Psühhiaatria
Pulmonoloogia
Reumatoloogia
Uroloogia
Vaktsineerimine
Andmebaasid
RHK-10
Ravimite andmebaasid
ATC Puu
Koolituskalender
E-koolitused
Tööpakkumised
Registreeru
Logi sisse
Väljaanded
Med24
Perearst
Apteeker
Pereõde
Eesti Arst
Lege Artis
Tellimine
Tallinna Perearstide Seltsi sügiskonverents (18.10.2024 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!
November 2022
Arhiiv
Telli ajakiri koju
Tervishoiu arengukavadest
Heli Paluste
Telli ajakiri
Lähenemas on 2022. aasta lõpp ning tehakse plaane uueks aastaks. Tervishoiuvaldkonna jaoks sisaldab sotsiaalministeeriumi kui tervishoiupoliitika eest vastutava riigiasutuse 2023. aasta tööplaan oluliste valdkondlike arengukavade koostamist.
Radioloog Julius Juurmaa: meditsiinisüsteemi peamiseks tugevuseks on meie inimesed
Mirjam Esperk
Telli ajakiri
Ida-Tallinna Keskhaigla radioloogiakeskuse juhataja Julius Juurmaa tõdeb, et radioloogia on üks väheseid erialasid, mis annab võimaluse vaadata inimest tervikuna, samuti pakub see päevast päeva erinevaid ülesandeid ja väljakutseid. Haiglasisese õpetava arstina peab ta aga oluliseks, et õppeprogramm liidab kolleege ning suurendab nende ühisosa.
Ehhokardiograafia tänapäevased võimalused
Merle Starkopf
Telli ajakiri
Ehhokardiograafia ehk südame ultraheliuuring, lühendina EHHOKG, on südame piltdiagnostika, mis annab teavet südame suuruse, ehituse ja pumbafunktsiooni kohta. Ehhokardiograafiale pandi alus 1955. aastal, kui rootsi teadlane Inge Edler kasutas esmakordselt ultraheli südamehaige uuringul. Tänapäevaks on aparatuur ja meetodid läbi teinud tohutu arengu ja hea kvaliteediga uuring ei jää informatiivsuse poolest palju maha kompuuteruuringust.
Müokardiit
Teele Kasepalu
Telli ajakiri
Müokardiit on südamelihast kahjustav omandatud haigus, mille kliiniline kulg varieerub kergetest sümptomitest kuni raske südamepuudulikkuse ja surmani. Kõige sagedamini on haigus põhjustatud viirustest, kuid esineb ka teisi etioloogilisi tegureid, mille tõttu võib müokardiidi kulg ja ravi erineda.
Rauavaegusaneemia meestel
Susan Sündema
Telli ajakiri
Rauavaegusaneemia on sagedasim toitumuslik aneemia, mis esineb 2–5 protsendil täiskasvanud meestest (1). Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kriteeriumite alusel defineeritakse aneemiat meestel kui hemoglobiini väärtust alla 130 g/l. Meestel soovitatakse rauadefitsiitset aneemiat uurida kiireloomuliselt, kuivõrd selle sagedasim põhjus on veritsus seedetraktist, mis võib viidata pahaloomulisele protsessile.
Eesti migreeni ravijuhendi soovitused igapäevases praktikas
Katrin Põld
Telli ajakiri
Migreeni ravijuhendi teemaalgatuse esitas haigekassale 2020. aastal Eesti Peavalu ja Migreeni Patsientide Ühing ning juhend võeti töösse 2021. aastal. Ravijuhendi ülesehitus järgib Eesti ravijuhendite koostamise käsiraamatu põhimõtet. Juhendi töörühma juhiks oli neuroloog dr Mark Braschinsky.
Raske atoopilise dermatiidi ravivõimalused EuroGuiDermi juhendi põhjal kohandatuna Eesti oludele
Maigi Eisen
Telli ajakiri
Atoopiline dermatiit (AD) on krooniline põletikuline nahahaigus, mis esineb eelkõige lastel, aga ka täiskasvanutel (1). Raske AD korral on nahk laiaulatuslikult haaratud, esineb naha kuivus ja punetus ekskoriatsioonidega, naha väljendunud paksenemine, veritsemine, märgumine ja koorikud, lõhenemine, pigmentatsioon ning lööbega kaasneb lakkamatu naha sügelemine. Igapäevane tegevus ja psühhosotsiaalne heaolu on tugevalt halvenenud ning uni häiritud.
Sagedasemate diabeedivormide geneetika
Reedik Mägi
Telli ajakiri
Diabeeti mainis kirjanduses esmakordselt Egiptuse arst Hesy-Ra, kes kirjeldas 1552. aastal eKr haigust, mille sümptomiteks olid sagedane urineerimine, kaalukaotus ning kurnatus (1). Tuhatkond aastat hiljem kirjeldas India arst Sushruta diabeeti kui kaasasündinud või ebamõistliku toitumise tagajärjel tekkinud kuseteede haigust, mida tuli ravida õige toitumise ning treeninguga, mis sisaldas pikki jalutuskäike, maadlust ning hobuse ja elevandi seljas ratsutamist (2).
GINA 2022. aasta astma ravisoovitused
Liisi Luht
Telli ajakiri
Igal aastal ilmub GINA (The Global Initiative for Asthma) astma ravijuhendi (1) uus versioon koos kaasajastatud tõenduspõhise infoga astma tänapäevaseima käsitluse ja uute ravisoovituste kohta. Selles artiklis võtan lühidalt kokku 2022. aasta juhendis avaldatud peamised muudatused astma käsitluse ja ravi kohta ning need soovitused ja tähelepanekud, mille olulisust on sel aastal eriti rõhutatud.
Kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega patsientide elumust mõjutavad tegurid
Viktoria Ivanova
Telli ajakiri
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) on sageli esinev, välditav ja osaliselt ravitav haigus. Selle haiguse korral esinevad püsivad hingamisteede sümptomid (hingeldus, köha, rögaeritus, vilistav hingamine) ja obstruktsioon hingamisteedes, mille teke on tingitud muutustest juhtehingamisteedes ja/või alveoolides, mis omakorda on tekkinud vastusena sissehingatud kahjulikele osakestele või gaasidele (1, 2).
Õhusaaste ja astma
Hans Orru
Telli ajakiri
Halb õhukvaliteet muudab paljude astmahaigete seisundi halvemaks ja võib esile kutsuda astmahoo, samuti võib õhusaaste muuta hingamisteed tundlikuks ja põhjustada astma sümptomeid. Õhus leiduvad peenosakesed on piisavalt väikesed, et jõuda sügavale hingamisteedesse, ka ärritab hingamisteid maapinnalähedane osoon, mis on reaktiivne gaas, ning õhus leiduvad teada-tuntud allergeenid, bioaerosoolid nagu hallitus ja õietolm.
Perioraalne dermatiit
Kristi Tiimann
Telli ajakiri
Perioraalne dermatiit (POD) on sage, ebaselge etioloogiaga näonaha dermatoos, millele on iseloomulikud väiksed paapulid või papulovesiikulid suu, harvem silmade ja nina ümbruses. POD-i kirjeldatakse 16–45-aastastel naistel, vahel ka lastel, mehed haigestuvad harva. (1)
Õlapatoloogiad*
Reedik Pääsuke
Telli ajakiri
Jätkame ülevaadet õlapatoloogiatest. Seekord saab täpsema ülevaate SLAP-ist, kontraktuurist ja külmunud õlast, glenohumeraalliigese artoosist, õlavarreluu proksimaalse otsa murrust, rangluu ja glenoid’i murdudest.
Psühholoogilised sekkumised unetuse korral
Marii Haak
Telli ajakiri
Unetus ehk insomnia on levinud unehäire, mis põhjustab inimestele raskusi uinumisel või une säilitamisel ning mõjutab oluliselt päevast enesetunnet (1). Levimust käsitlevad uuringud viitavad, et hinnanguliselt kolmandikul lääneriikide täiskasvanutest on vähemalt kord nädalas uinumine häiritud või esineb raskusi une säilitamisega (2), mis annab alust arvata, et diagnostilistele kriteeriumitele vastava unetuse levimus üldrahvastikus on 6–18% (3).
Ülevaade hüpofüüsihaiguste rahvusvahelisest kursusest
Jane Liis Kaasik
Kristina Isand
Telli ajakiri
Eesti Endokrinoloogia Seltsi, Euroopa Endokrinoloogia Seltsi ja haruldaste endokriinhaiguste tugivõrgustiku Endo-ERN ühistööna toimus 12.–14. oktoobril Tallinnas hüpofüüsihaigustele keskenduv rahvusvaheline kursus. Hüpofüüsihaigustega seotud probleemidest ja nende tänapäevasest käsitlusest olid kutsutud rääkima oma ala parimad professorid Euroopast.
Uudiseid Euroopa Meditsiinilise Onkoloogia Seltsi kongressilt
Helis Pokker
Telli ajakiri
Euroopa Meditsiinilise Onkoloogia Seltsi (European Society for Medical Oncology, ESMO) 2022. aasta kongress toimus seekord 9.–13. septembril Pariisis. Pärast mitut COVIDi-aastat oli konverents taas korraldatud hübriidkonverentsina. Osavõtjate arv oli erakordselt suur, mis omakorda näitab, kui väga oleme tundnud puudust kohtumistest kolleegidega ja silmast silma toimuvatest aruteludest.
Konverents „Mehed ja vähk“
Kadi Lehtmets
Telli ajakiri
27. oktoobril toimus Eesti Kliiniliste Onkoloogide Seltsi (EKOS) ja Tartu Ülikooli hematoloogia-onkoloogia kliiniku konverents „Mehed ja vähk“. Konverentsil vaadeldi Eesti meeste terviseriske ja vähihaigestumise suundumusi, anti ülevaade erinevate kasvajate ravist, arutleti vähiennetuse võimalikkuse üle ja pakuti välja mõtteid, kuidas meespatsienti kõige paremini aidata.
Haigusjuht: ravile raskesti alluv ninaverejooks
Neve Lieberg
Telli ajakiri
Tegemist on 72-aastase naispatsiendiga, kes sattus kõrva-nina-kurguhaiguste arsti vaatevälja detsembris 2021. Põhiline kaebus oli pöördumisel aastaid kestnud ninahingamistakistus. Viimaste aastate jooksul on tasapisi lisandunud järjest süvenev lõhnatunde vähenemine ja aeg-ajalt survetunne otsmiku piirkonnas. On esinenud ka ninaverejookse.
Uudised
Piret Rospu
Telli ajakiri
Soovite tellida ajakirja Lege Artis?
Lege Artis – artiklid arstilt arstile. Lege Artise mitmekülgse teemavaliku hulgast leiab praktilise väärtusega ja huvitavaid artikleid iga meditsiinivaldkonna esindaja.
September 2024
August 2024
Mai 2024
Aprill 2024
Märts 2024
Veebruar 2024
November 2023
Oktoober 2023
September 2023
August 2023
Mai 2023
Aprill 2023
Märts 2023
Veebruar 2023
November 2022
Oktoober 2022
September 2022
August 2022
Mai 2022
Aprill 2022
Märts 2022
Veebruar 2022
November 2021
Oktoober 2021
September 2021
August 2021
Mai 2021
Aprill 2021
Märts 2021
Veebruar 2021
November 2020
Oktoober 2020
September 2020
August 2020
Mai 2020
Aprill 2020
Märts 2020
Veebruar 2020
November 2019
Oktoober 2019
September 2019
August 2019
Mai 2019
Aprill 2019
Märts 2019
Veebruar 2019
November 2018
Oktoober 2018
September 2018
August 2018
Mai 2018
Aprill 2018
Märts 2018
Veebruar 2018
November 2017
September 2017
Aprill 2017
Veebruar 2017
Ajakiri
Vali