Tervishoiu arengukavadest

Lähenemas on 2022. aasta lõpp ning tehakse plaane uueks aastaks. Tervishoiuvaldkonna jaoks sisaldab sotsiaalministeeriumi kui tervishoiupoliitika eest vastutava riigiasutuse 2023. aasta tööplaan oluliste valdkondlike arengukavade koostamist.

Radioloog Julius Juurmaa: meditsiinisüsteemi peamiseks tugevuseks on meie inimesed

Ida-Tallinna Keskhaigla radioloogiakeskuse juhataja Julius Juurmaa tõdeb, et radioloogia on üks väheseid erialasid, mis annab võimaluse vaadata inimest tervikuna, samuti pakub see päevast päeva erinevaid ülesandeid ja väljakutseid. Haiglasisese õpetava arstina peab ta aga oluliseks, et õppeprogramm liidab kolleege ning suurendab nende ühisosa.

Ehhokardiograafia tänapäevased võimalused

Ehhokardiograafia ehk südame ultraheliuuring, lühendina EHHOKG, on südame piltdiagnostika, mis annab teavet südame suuruse, ehituse ja pumbafunktsiooni kohta. Ehhokardiograafiale pandi alus 1955. aastal, kui rootsi teadlane Inge Edler kasutas esmakordselt ultraheli südamehaige uuringul. Tänapäevaks on aparatuur ja meetodid läbi teinud tohutu arengu ja hea kvaliteediga uuring ei jää informatiivsuse poolest palju maha kompuuteruuringust.

Müokardiit

Müokardiit on südamelihast kahjustav omandatud haigus, mille kliiniline kulg varieerub kergetest sümptomitest kuni raske südamepuudulikkuse ja surmani. Kõige sagedamini on haigus põhjustatud viirustest, kuid esineb ka teisi etioloogilisi tegureid, mille tõttu võib müokardiidi kulg ja ravi erineda.

Rauavaegusaneemia meestel

Rauavaegusaneemia on sagedasim toitumuslik aneemia, mis esineb 2–5 protsendil täiskasvanud meestest (1). Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kriteeriumite alusel defineeritakse aneemiat meestel kui hemoglobiini väärtust alla 130 g/l. Meestel soovitatakse rauadefitsiitset aneemiat uurida kiireloomuliselt, kuivõrd selle sagedasim põhjus on veritsus seedetraktist, mis võib viidata pahaloomulisele protsessile.

Eesti migreeni ravijuhendi soovitused igapäevases praktikas

Migreeni ravijuhendi teemaalgatuse esitas haigekassale 2020. aastal Eesti Peavalu ja Migreeni Patsientide Ühing ning juhend võeti töösse 2021. aastal. Ravijuhendi ülesehitus järgib Eesti ravijuhendite koostamise käsiraamatu põhimõtet. Juhendi töörühma juhiks oli neuroloog dr Mark Braschinsky.

Sagedasemate diabeedivormide geneetika

Diabeeti mainis kirjanduses esmakordselt Egiptuse arst Hesy-Ra, kes kirjeldas 1552. aastal eKr haigust, mille sümptomiteks olid sagedane urineerimine, kaalukaotus ning kurnatus (1). Tuhatkond aastat hiljem kirjeldas India arst Sushruta diabeeti kui kaasasündinud või ebamõistliku toitumise tagajärjel tekkinud kuse­teede haigust, mida tuli ravida õige toitumise ning treeninguga, mis sisaldas pikki jalutuskäike, maadlust ning hobuse ja elevandi seljas ratsutamist (2).

GINA 2022. aasta astma ravisoovitused

Igal aastal ilmub GINA (The Global Initiative for Asthma) astma ravijuhendi (1) uus versioon koos kaasajastatud tõenduspõhise infoga astma tänapäevaseima käsitluse ja uute ravisoovituste kohta. Selles artiklis võtan lühidalt kokku 2022. aasta juhendis avaldatud peamised muudatused astma käsitluse ja ravi kohta ning need soovitused ja tähelepanekud, mille olulisust on sel aastal eriti rõhutatud.

Kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega patsientide elumust mõjutavad tegurid

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) on sageli esinev, välditav ja osaliselt ravitav haigus. Selle haiguse korral esinevad püsivad hingamisteede sümptomid (hingeldus, köha, rögaeritus, vilistav hingamine) ja obstruktsioon hingamisteedes, mille teke on tingitud muutustest juhtehingamisteedes ja/või alveoolides, mis omakorda on tekkinud vastusena sissehingatud kahjulikele osakestele või gaasidele (1, 2).

Õhusaaste ja astma

Halb õhukvaliteet muudab paljude astmahaigete seisundi halvemaks ja võib esile kutsuda astmahoo, samuti võib õhusaaste muuta hingamisteed tundlikuks ja põhjustada astma sümptomeid. Õhus leiduvad peenosakesed on piisavalt väikesed, et jõuda sügavale hingamisteedesse, ka ärritab hingamisteid maapinnalähedane osoon, mis on reaktiivne gaas, ning õhus leiduvad teada-tuntud allergeenid, bioaerosoolid nagu hallitus ja õietolm.

Perioraalne dermatiit

Perioraalne dermatiit (POD) on sage, ebaselge etioloogiaga näonaha dermatoos, millele on iseloomulikud väiksed paapulid või papulovesiikulid suu, harvem silmade ja nina ümbruses. POD-i kirjeldatakse 16–45-aastastel naistel, vahel ka lastel, mehed haigestuvad harva. (1)

Õlapatoloogiad*

Jätkame ülevaadet õlapatoloogiatest. Seekord saab täpsema ülevaate SLAP-ist, kontraktuurist ja külmunud õlast, glenohumeraalliigese artoosist, õlavarreluu proksimaalse otsa murrust, rangluu ja glenoid’i murdudest.

Psühholoogilised sekkumised unetuse korral

Unetus ehk insomnia on levinud unehäire, mis põhjustab inimestele raskusi uinumisel või une säilitamisel ning mõjutab oluliselt päevast enesetunnet (1). Levimust käsitlevad uuringud viitavad, et hinnanguliselt kolmandikul lääneriikide täiskasvanutest on vähemalt kord nädalas uinumine häiritud või esineb raskusi une säilitamisega (2), mis annab alust arvata, et diagnostilistele kriteeriumitele vastava unetuse levimus üldrahvastikus on 6–18% (3).

Ülevaade hüpofüüsihaiguste rahvusvahelisest kursusest

Eesti Endokrinoloogia Seltsi, Euroopa Endokrinoloogia Seltsi ja haruldaste endokriinhaiguste tugivõrgustiku Endo-ERN ühistööna toimus 12.–14. oktoobril Tallinnas hüpofüüsihaigustele keskenduv rahvusvaheline kursus. Hüpofüüsihaigustega seotud probleemidest ja nende tänapäevasest käsitlusest olid kutsutud rääkima oma ala parimad professorid Euroopast.

Uudiseid Euroopa Meditsiinilise Onkoloogia Seltsi kongressilt

Euroopa Meditsiinilise Onkoloogia Seltsi (European Society for Medical Oncology, ESMO) 2022. aasta kongress toimus seekord 9.–13. septembril Pariisis. Pärast mitut COVIDi-aastat oli konverents taas korraldatud hübriidkonverentsina. Osavõtjate arv oli erakordselt suur, mis omakorda näitab, kui väga oleme tundnud puudust kohtumistest kolleegidega ja silmast silma toimuvatest aruteludest.

Konverents „Mehed ja vähk“

27. oktoobril toimus Eesti Kliiniliste Onkoloogide Seltsi (EKOS) ja Tartu Ülikooli hematoloogia-onkoloogia kliiniku konverents „Mehed ja vähk“. Konverentsil vaadeldi Eesti meeste terviseriske ja vähihaigestumise suundumusi, anti ülevaade erinevate kasvajate ravist, arutleti vähiennetuse võimalikkuse üle ja pakuti välja mõtteid, kuidas meespatsienti kõige paremini aidata.

Haigusjuht: ravile raskesti alluv ninaverejooks

Tegemist on 72-aastase naispatsiendiga, kes sattus kõrva-nina-kurguhaiguste arsti vaatevälja detsembris 2021. Põhiline kaebus oli pöördumisel aastaid kestnud ninahingamistakistus. Viimaste aastate jooksul on tasapisi lisandunud järjest süvenev lõhnatunde vähenemine ja aeg-ajalt survetunne otsmiku piirkonnas. On esinenud ka ninaverejookse.

Uudised


Soovite tellida ajakirja Lege Artis?

Lege Artis – artiklid arstilt arstile. Lege Artise mitmekülgse teemavaliku hulgast leiab praktilise väärtusega ja huvitavaid artikleid iga meditsiinivaldkonna esindaja.