Konverents "Lapse immuunsüsteem" koostöös Eesti Lastearstide Seltsiga (14.02.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

November 2019

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Mart Roosimaa: kõigil patsientidel ei pea enam tingimata alustama ravi metformiiniga

Selle aasta augusti lõpus toimunud Euroopa Kardioloogide Seltsi konverentsil tutvustati Euroopa Kardioloogide Seltsi ja Euroopa Diabeediuuringute Assotsiatsiooni koostöös valminud uut ravijuhendit. Diabeedikonverentsil “Ravi ja ravimid” juhendist ülevaate teinud endokrinoloog Mart Roosimaa märkis, et uut juhendit vaadates ei pea kõigil patsientidel enam tingimata alustama ravi metformiiniga.

Diabeedikonverents 2019: Ravi ja ravimid

3. oktoobril 2019 toimus Tallinnas diabeedikonverents „Ravi ja ravimid“, mis käsitles peamiselt diabeedi­ravimite valikut, gestatsioonidiabeeti, diabeediravimite valikut rasedal, spordi ning diabeedi omavahelisi mõjusid ja tehnilisi lahendusi diabeedi kontrollis.

Uudiseid kopsuvähi maailmakonverentsilt IASLC 2019 WCLC

7.−10. septembril toimus Barcelonas rahvusvahelise kopsuvähiuuringute assotsiatsiooni (IASLC – International Association for the Study of Lung Cancer) 19. kopsu­vähi maailmakonverents (WCLC – World Conference on Lung Cancer).

Bensodiasepiinide kasutamine, sõltuvus, võõrutusravi

Bensodiasepiinid (BD) on ravimid, mis kesknärvisüsteemi pärssides mõjuvad psüühikale rahustavalt, st vähendavad negatiivseid emotsioone. Pärast esimese BD kloordiasepoksiidi avastamist USA-s hakati ravimit 1960. aastatel laialdaselt kasutama, kuna võrreldes eelkäijate opiaatide ja barbituraatidega on BD-l vähem eluohtlikke kõrvaltoimeid (nagu hingamise pärssumine). Lisaks alahinnati sõltuvuse tekkimise riski ning 1970. aastatel levis BD kasutamine üle maailma.

Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse kolmikravi

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) on hingamisteede progresseeruva kuluga haigus, millest on hakatud järjest rohkem rääkima. Rahvusvahelist KOK-i päeva tähistatakse sel aastal 21. novembril 17. korda. KOK kuulub olulisemate haigestumis- ja surmapõhjuste hulka kogu maailmas, põhjustades töövõimetust ja suurt kulu tervishoiusüsteemile. Viimaste aastate jooksul on KOK-i ravivõimalused laienenud ja lisandunud on uued inhaleeritavad kombinatsioonravimid: kombineeritud pikatoimelised bronhodilataatorid ja inhaleeritav glükokortikosteroid ühes inhalaatoris ehk kolmikravi (triple therapy).

Kõrgvererõhktõve ravi eripära eakatel

Hüpertensioon on kõige sagedasem haigus maailmas. Seda põeb üle miljardi inimese ning haigus põhjustab ka kõige enam surmajuhte ja puuet. Kõrgvererõhktõve esinemine sageneb vanusega. Multimorbiidsetel vanema­ealistel peaks kõrgenenud vererõhu ravimise vajalikkuse otsustama raviarst vastavalt kaasuvatele haigustele, eelnenud ravile ja patsiendi kliinilisele seisundile.

SGLT-2 inhibiitorid: kardioloogi või endokrinoloogi ravimid?

Enamik diabeetikutest on suure või väga suure kardiovaskulaarhaiguste riskiga. Lähtudes nõudest, et diabeediravim ei tohi suurendada kardiovaskulaarhaiguste riski, hakati põhjalikumalt uurima diabeediravimite kardiovaskulaarset ohutust. Nii on uute uuringute valguses hakatud tähtsustama kardiovaskulaarhaiguste riski hindamist diabeetikutel ning sellega seoses riski vähendavate ravimite kasutamist. Uutest seisukohtades diabeedi ravis, lähtudes kardiovaskulaarsest riskist, rääkis Tartu ülikooli kliinikumi kardioloog dr Priit Pauklin.

Kasvaja ja tromboos

Venoosne trombemboolia (VTE) on laialt levinud ja potentsiaalselt eluohtlik haigus, mis sageli kaasneb kasvajalise protsessiga, ning see on ka põhjus, miks järjest enam on hakatud tähelepanu pöörama kasvajaga assotsieeruva tromboosi (KAT) tekkemehhanismidele, riskifaktoritele, ennetamisele ja ravile.

Suuhaigused ja südametervis

Parodondi haigused on kroonilised põletikulised bakteriaalse etioloogiaga haigused, mis mõjutavad hammaskonda toetavaid pehmeid ja kõvakudesid. Erinevate seisundite seas, mis kuuluvad parodondi haiguste alla, on parodondi ja üldise tervise seisukohast eriti olulise tähtsusega biokile tekitatud gingiviit ja parodontiit.

Kroonilised koronaarsündroomid: antitrombootilise ravi uued põhimõtted

Euroopa Kardioloogide Selts (ESC) avaldas 2019. aasta augusti lõpus uuendatud juhendi krooniliste koronaarsündroomide diagnoosimiseks ja käsitlemiseks. Juhendis on võrreldes 2013. aasta stabiilse koronaarhaiguse juhistega mitmeid uusi ja täiendatud soovitusi. Artikkel keskendub krooniliste koronaarsündroomide antitrombootilise ravi uute soovituste ja põhimõtete tutvustamisele.

Täiskasvanute kõrgvererõhktõve käsitlus esmatasandil: kesksel kohal on ravisoostumus

2019. aastal uuendati Eesti ravijuhendit „Täiskasvanute kõrgvererõhktõve käsitlus esmatasandil“. Intervjuus toob Põhja-Eesti Regionaalhaigla südametervise kabineti ülemarst ja kardioloogiakeskuse teadusjuht prof Margus Viigimaa välja põhilised haiguse käsitlemise soovitused.

Primaarsest südame- ja veresoonkonnahaiguste preventsioonist

Eesti südame- ja veresoonkonnahaiguste preventsiooni käsitlus põhineb Euroopa Kardioloogide Seltsi (ESC) südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise juhendil ja düslipideemia käsitluse juhendil. Uusim juhend avaldati selle aasta augustis Euroopa Kardioloogide kongressil Pariisis.

DNA – molekulaargeneetikast kunstini

Desoksüribonukleiinhape (DNA) on nukleotiididest koosnev polümeer, mis vastutab geneetilise informatsiooni säilitamise, edasikandumise ning avaldumise eest (1). Alates DNA avastamisest Friedrich Miescheri poolt 1869. aastal (2) on DNA molekuli ning sellega seonduvat palju uuritud ning valdkondi, kus need teadmised rakendust saavad, leidub nanotehnoloogiast kunstini.

Infektsioonhaiguste laboratoorne diagnostika

Infektsioonhaigused on maailmas üheks suurimaks töövõimetuse ja surma põhjustajaks. Korrektne ja õigeaegne diagnoosimine on esimene ravi samm ning vajalik ka haiguse kontrolliks ja ennetuseks. Diagnoosimistehnikad peavad olema täpsed haiguse identifitseerimisel, õige ravi valikul ja haiguspuhangute takistamisel (1).

Vea teinud arst: võiks olla süsteem juhtumite arutamiseks

Lege Artises alustab ilmumist artiklisari “Tegin vea”. Sarja iga osa jaoks on tehtud intervjuu ühe Eesti arstiga, kes räägib karjääri jooksul ette tulnud vigadest. Suurem osa artikleist on anonüümsed. Sarjaga loodab autor edendada vigadest rääkimise kultuuri kogu Eestis ning julgustada kolleege ennast rohkem avama. Targad õpivad teiste vigadest ja väärtuslikku ressurssi ei tasu raisku lasta – kellegi teise veast lugedes jääb meil endil loodetavasti nii mõnigi viga tegemata. Süsteemsest ja jätku­suutlikust vigade tunnistamisest ning nendest õppimisest võidavad aga nii arst, meeskond kui ka patsient. Lege Artise esimese artikli jaoks andis intervjuu noor arst, kes lõpetas paar aastat tagasi residentuuri.

Martin Reim: ainult see arst ei eksi, kes mitte midagi ei tee

Eesti Radioloogia Ühingu asepresident, Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-õppejõud radioloog Martin Reim ütles intervjuus Lege Artisele, et eksimine on inimlik – ainult see arst ei eksi, kes midagi ei tee. Eksimusi tuleks aga alati analüüsida ja neist järeldusi teha ning vajadusel muuta praktikat. Eksimustest rääkimine on osa organisatsioonikultuurist ja see saab edukalt toimida ainult siis, kui valitseb konstruktiivne ja toetav õhkkond. Reim nentis arsti vastutusest kõneldes, et süülise vastutuse kaotamine on üks eeldus kõnealuse süsteemi toimimiseks.

Laborimeditsiini ühingu eesmärk on teha üha enam koostööd teiste erialadega

Laborimeditsiini hetkeseisu üle ei saa kurta: meie laboritest Eesti Haigekassa finantseerimisel tellitavate analüüside spekter on väga lai: alates suhteliselt lihtsast glükoosi määramisest või uriini ribaanalüüsist kuni komplitseeritud geneetiliste uuringuteni, nagu eksoomi sekveneerimine. Loomulikult ei võimalda vaid 1,3 miljoni suurune rahvaarv teha paljusid analüüse nende vähese vajaduse tõttu, kuid oleme loonud toimiva logistikasüsteemi saatmaks proovimaterjale maailma teistesse laboritesse.