Tallinna Perearstide Seltsi sügiskonverents (18.10.2024 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

Mai 2020

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Koroonaviirushaiguse 2019 (COVID-19) laboratoorne diagnostika

COVID-19 on haigus, mida põhjustab viirus nimega SARS-CoV-2. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) jt dokumentides kasutatakse selle haigustekitaja nimetusena ka terminit COVID-19 viirus. Kuna tegemist on nakkushaigusega, mida põhjustab kindel tekitaja, siis on haiguse diagnoosimisel oluline haigustekitaja laboratoorne tuvastamine. Samas tuleb meeles pidada, et haigustekitaja tuvastamine patsiendi bioloogilises materjalis ei võrdu alati haigusega, haiguse diagnoosimiseks on vajalik nii positiivne haigustekitaja leid kui ka haiguse kliiniline avaldumine. Sama põhimõte kehtib kõikide nakkushaiguste laboratoorsete uuringute tulemuste interpreteerimisel. Millise laboritestiga saab diagnoosida SARS-CoV-2 viirust?

Kerstin Kase: loodan, et kriis oli hea õppetund, mis jääb kauaks meelde

Igapäevaselt Lääne-Tallinna Keskhaiglas infektsioonhaiguste arstina tegutsev Kerstin Kase käis eriolukorra ajal abiks kriisi keskmes: ta aitas Kuressaare haiglas luua toimivat infektsioonikontrolli süsteemi, et piirata nakkuste levikut haiglas. Kase ütleb, et kindlasti oli eriolukorras arstkonnale palju õppetunde, millele vastavalt edaspidist tegevust korrigeerida.

Kiire levikuga ja äärmiselt agressiivne väikerakuline kopsuvähk

Kopsuvähk jagatakse sõltuvalt histoloogilisest leiust ja ravikäsitlusest väikerakuliseks ja mitteväike­rakuliseks kopsuvähiks. Viimane esineb sagedamini, 85% juhtudest. Käesolevas artiklis on ülevaade väikerakulisest kopsuvähist, mis moodustab umbes 15% kopsuvähkidest.

Haigusjuht: endomeetriumivähi konservatiivne ravi noorel naisel

Endomeetriumivähk on kõige sagedasem günekoloogiline kasvaja arenenud riikides. Ainuüksi Euroopas on aastas ligi 100 000 juhtu, mis teeb sellest sageduselt neljanda vähi naiste seas (1). Emakakehavähk oli aastal 2016 kõige sagedasem günekoloogiline kasvaja Eestis (2).

Neuroendokriinsed kasvajad

Neuroendokriinsed tuumorid (NET) on heterogeenne pahaloomuliste kasvajate rühm, kus maliigsed rakud on lähtunud üle kogu keha paiknevast neuroendokriinkoest. Enamasti on levinud seedetraktist ning kopsust lähtunud NET-id. Varem nimetati seda tüüpi tuumorit kartsinoidiks, mis tähendas, et tegemist on küll maliigse haigusega, kuid klassikalisest vähist ehk kartsinoomist eristas seda healoomulisem kulg ja parem prognoos. WHO uue klassifikatsiooni järgi tulebki neuroendokriintuumoreid eristada neuro­endokriinsetest kartsinoomidest, mis on palju agressiivsema käitumise ning halvema prognoosiga. Nende kasvajate kohta kasutatakse uut nimetust neuroendokriinsed neoplasmad ehk NEN. Artiklis on keskendutud hästi ja keskmiselt diferentseerunud GEP-NEN-idele (GEP-NET-id), kuna kõrgmaliigsete ja madalalt diferentseerunud neuroendokriintuumorite kulg, diagnostika ning käsitlus sarnaneb teiste kartsinoomide käsitlusega.

Haigusjuht: sidekoe nõrkuse sündroomid ja aordi aneurüsm/dissekatsioon

Sidekoe nõrkuse pärilike sündroomide mõne haigusvormi väga tõsine tüsistus on aordi aneurüsm, ruptuur/dissekatsioon. Päriliku aneurüsmi sündroomid on võimalik jagada erinevatel alustel – näiteks sündroomseks ja mittesündroomseks (10). Sündroomne aordi aneurüsmi osakaal on selles haiguste grupis 10–15% (10). Selle hulka kuuluvad Marfani sündroom ja Marfani-laadsed sündroomid, samuti Ehlers-Danlosi sündroomi vaskulaarne haigusvorm, mille puhul kollageeni kodeerivate geenide haigusseoseliste mutatsioonide puhul toodetakse defektne kollageen (6).

Stenokardia medikamentoosne ravi

Perearstide saadetud e-konsultatsioonisaatekirjadel on rindkerevalu saatediagnoosina üks sagedasemaid. Nii erakorralise meditsiini osakonna (EMO) arstide kui ka kardioloogide igapäevatöös on rindkerevaluga patsient väga sage, mistõttu on esmaoluline eristada müokardi isheemiast tingitud valu muudest valuaistingutest rindkeres. Järgnev lühiülevaade heidab pilgu stenokardia medikamentoosse raviga seotud olukordadele.

Pneumoonia – mitmepalgeline haigus

Seoses elanikkonna vananemisega tekib üha rohkem krooniliste haigustega patsiente, kes haigestuvad sagedamini kopsuinfektsioonidesse ja põevad neid raskemalt (1). Pneumoonia ehk kopsupõletik oli seetõttu juba enne „koroonaajastut“ maailma üks põletavamaid probleeme ning selge on, et selle tähtsus kasvab aina enam.

Muudatused kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ravijuhendis

Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) uus ravijuhend valmis 2020. aasta alguses. Juhendis käsitletakse KOK-i diagnostikat ja ravi, patsiendi jälgimist ja liikumist tervishoiusüsteemis ning KOK-i ägenemise käsitlust. Ravijuhend annab suunised, kellel KOK-i kahtlustada, milliseid uuringuid diagnoosi kinnitamiseks teha, millised on medikamentoosse ravi ja taastusravi põhimõtted, kuidas patsienti jälgida ja KOK-i ägenemise korral ravida ning millal on vaja patsient suunata edasi kopsuarsti vastuvõtule. Ravijuhend ei käsitle KOK-i primaarset ennetust, KOK-iga kaasnevate haiguste ravi, kodust hapnik- ja ventilaatorravi ning kopsude transplantatsiooniga seotud küsimusi. Ravijuhend ei käsitle KOK-i ravi statsionaaris, sh statsionaarset ravi vajavat KOK-i ägenemist.

Astma ja füüsiline koormus

Koormusastma diagnoos oli kasutusel aastaid tagasi. Juba mitmeid aastaid ei ole terminid „koormusastma“ või „koormusest indutseeritud astma“ (ingliskeelses kirjanduses exercise induced asthma) leidnud äramärkimist rahvusvahelistes astma ravijuhistes (Global Inititive for Asthma). Tänapäeval on kasutusel termin „koormusest indutseeritud bronhikonstriktsioon“ (exercise-induced bronchoconstriction (EIB), mis kirjeldab füüsilisel koormusel vallanduvat hingamisteede ahenemist nii tervetel kui ka astmat põdevatel inimestel.

Läbimurre onkoloogias: ravim inhibeerib vähki põhjustava geeni toime

Meditsiini jätkuva arengu tulemusel suudab juba praegu kolmest vähidiagnoosi saanud inimesest pea kaks (1) tänu ravile vähi tinglikult seljatada. Siiski avastatakse Eestis igal aastal ligikaudu 9000 pahaloomulise kasvaja esmajuhtumit (2) ja nii mõjutab see haigus mingil moel kõiki Eesti peresid. Õnneks on teadus­töö vähiravi efektiivsemaks muutmisel olnud edukas ning uued võimalused tõotavad tuua kasu vähkkasvajast puudutatud inimestele ja ühiskonnale tervikuna.

Hüperglükeemia olemasolu arvestamine SGLT2 inhibiitorite ja GLP-1 agonistide raviskeemi lisamisel

Hüperglükeemia ohjamine on aastaid olnud diabeediravi üks peamisi eesmärke ja on ka praegu. Viimaste aastate uuringute valguses on selgunud, et ainult hüperglükeemia lahendamine ei vii patsienti kvaliteetse eluni, vaid lisaks peab hoolt kandma ka teiste organsüsteemide eest. SGLT2 inhibiitorid ja GLP-1 retseptori agonistid on olnud pikka aega peamiselt veresuhkrut kontrollivad ravimid. Uute teadusuuringute ja rahvusvaheliste ravijuhendite valguses on mõlemad ravimiklassid nüüd oluline osa laiemast diabeedi ravikäsitlusest, aidates veresuhkru ohjamise kõrval diabeetikutel ära hoida ja ravida ka raskeid kardiovaskulaarhaiguse ja neeruhaigusega seotud tüsistusi.

Podagra käsitlus

Podagra on kõige sagedasem põletikuline liigesehaigus meestel, mis seostub tihedalt insuliini­resistentsuse, metaboolse sündoomi, rasvumise ja hüpertensiooniga. Podagra levimus Põhjamaades ja Suurbritannias on suurenenud 30% võrreldes 1990. aastaga (1, 2).

Ebatüüpilise lokalisatsiooniga venoosne trombembolism

Venoosne trombembolism (VTE) oma kahe kõige tuntuma avaldumisvormi – alajäsemete süvaveeni tromboosi (SVT) ja kopsuarteri trombembooliaga (KATE) – on suhteliselt hästi uuritud haigus. Tüüpilistel juhtudel ei ole patsiendi käsitlus keeruline. Kuid venoosne tromboos võib kujuneda venoosse vereringe mistahes osas ning sellisel juhul räägitakse nn atüüpilise lokalisatsiooniga VTE-st. Hinnanguliselt moodustab atüüpiline VTE u 10% kõigist VTE juhtudest. Artiklis on ülevaatlikult kirjeldatud portaalsüsteemi ja maksaveenide tromboosi käsitlust.

Patsiendikindlustuse seaduse eelnõuga kavandatav kriminaalmenetluslik muudatus – kas arsti karistusõigusliku vastutuse kauaoodatud leevendaja?

Meditsiinitöötaja tööd peetakse väga pingeliseks, sest otsuste tegemisest või tegemata jätmisest võib tihti sõltuda patsiendi elu ja tervis. Tehtud vigadele võidakse reageerida kahjunõuete või raskematel juhtudel ka riigi karistusõigusliku sekkumisega. Sellest murest ajendatuna on sotsiaalministeerium saatnud 2019. a suvel esimesele kooskõlastusringile patsiendikindlustuse seaduse eelnõu (1), millega on plaanitud reguleerida Eestis tervishoiuteenuse osutajate kohustuslikku vastutuskindlustust (edaspidi ka kui patsiendikindlustus) eesmärgiga luua konkreetsemad ja selgemad alused patsientide kahjuhüvitise nõuetele ning tagada ravivigade ja ohujuhtumite parem dokumenteerimine tervishoiuteenuse kvaliteedi parandamiseks. Kavandatava eelnõuga tehakse muudatusi ka teistes seadustes, sh nt kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS), milles loodaks uus alus kriminaalmenetluse lõpetamiseks ravivea korral. Kas tegemist on kaua­oodatud ja paljuräägitud arsti karistusõigusliku vastutuse leevendajaga või oleks sama tulemus saavutatav mõnel muul samaväärsel viisil?

Mõeldes naiste depressioonile

Unipolaarne depressioon (edaspidi depressioon) on levinud haigus, mis võib raskendada inimese psühhosotsiaalset toimetulekut, põhjustada töövõime kaotust ja halvendada elukvaliteeti (5, 8). 2017. aastal oli maailmas üle 264 miljoni erinevas vanuses inimese, kes kannatasid depressiooni all (11). WHO andmete põhjal oli depressioon 2004. aastal maailmas haiguskoormuselt kolmandal kohal ning prognooside kohaselt on see 2030. aastaks juhtival kohal (5, 8).