Konverents "Lapse immuunsüsteem" koostöös Eesti Lastearstide Seltsiga (14.02.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

Mai 2019

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Uudised

Premenstruaalsündroomi mõju naiste elukvaliteedile

Premenstruaalne sündroom (PMS) on kompleksne sündroom, mida iseloomustab psühholoogiliste, käitumuslike ja/või somaatiliste sümptomite korduv esinemine menstruaaltsükli teises pooles ning sageli ka menstruatsiooni esimestel päevadel. Et seda saaks pidada haigusseisundiks, peavad kaebused häirima naise igapäeva­elu. Haiguse tekkepõhjused pole väga selged ning vajavad edasisi uuringuid. Diagnoosimine pole keeruline, kui osata haigust kahtlustada. Naisel tuleb üles märkida sümptomid kahe menstruaaltsükli jooksul. Ravivõimalusi on palju ning ravi määramisel tuleb läheneda astmeliselt.

Haigusjuht: melanoomi areng gigantse kongenitaalse neevuse foonil

Melanoomijuhud on kogu maailmas üha sagedamad. Haiguse tekkepõhjused on multifaktoriaalsed, kuid lähtepunkt on tavaliselt üks: pigmentrakud, kus iganes nad asetsevad (epidermises, dermas või karvanääpsus, küpsed või varasematest arenguetappidest pärinevad rakud), mis alluvad tumoritsidaalsele transformatsioonile. Melanoom võib tekkida nii-öelda täiesti tühjalt kohalt ehk de novo, kuid ka prekursor-lesioonist, näiteks omandatud neevustest, lentiigodest, kongenitaalsetest neevustest. Viimati mainitut käsitleb ka artiklis toodud haigusjuhu kirjeldus.

2. tüüpi diabeedi preventsioon

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 2014. aasta andmete kohaselt on maailmas diabeeti haigestunud 422 miljonit inimest (1). Rahvusvahelise Diabeediliidu (IDF) ülevaate kohaselt on aastaks 2040 maailmas umbes 642 miljonit diabeedi all kannatavat täiskasvanud inimest (Euroopas on see arv kasvanud 70 miljonini). Kui praegu on ülemaailmseks diabeedi levimuseks täiskasvanud elanikkonna hulgas ligikaudu 8,8%, siis 2040. aastaks prognoositakse levimuseks 10,4% (2).

Idiopaatilise kopsufibroosi ühisseminar: koostöö on edu alus

Idiopaatiline kopsufibroos (IPF) on suur proovikivi mitte ainult radioloogidele, vaid ka kopsuarstidele ja patoloogidele. Aprilli lõpus Tallinnas toimunud ühisel koostööseminaril keskenduti interstitsiaalsetele kopsuhaigustele, eeskätt idiopaatilise kopsufibroosi leidudele kõrglahutuskompuutertomograafial (HRCT).

Inhalaatori ebaõige kasutamine mõjutab ravitulemust

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ehk KOK on progresseeruv kopsuhaigus, mida iseloomustab väikeste hingamisteede ahenemine. KOK-i ravis on kesksel kohal inhaleeritavad bronhilõõgastid. Regulaarse tarvitamise korral vähendavad need KOK-i ägenemiste hulka ja hospitaliseerimiste arvu, sümptomeid ning hüperinflatsiooni, parandavad koormustaluvust, suurendavad kopsumahtu ja tõstavad pulmonaalse rehabilitatsiooni efektiivsust. Lisaks kergeneb röga väljutamine ja väheneb rögaproduktsioon.

Perearsti ja kardioloogi vaade südamepuudulikkusega ja kodade virvendusarütmiaga patsiendi käsitlusele

Viimase kümne aasta jooksul on Euroopas suremus südame-veresoonkonnahaigustesse (SVH) vähenenud 30%, aga selgelt tõusutrendis on südamepuudulikkus (SP) ja kodade virvendusarütmia (KVA). Nendest kahest haigusest räägiti 3. mail toimunud seminaril.

HFpEF – säilinud väljutusfraktsiooniga südamepuudulikkus

HFpEF patsientidel on normaalne vasaku vatsakese väljutusfraktsioon, kuid esinevad muud struktuursed muutused, sh vasaku koja suurenemine või vasaku vatsakese mahu ja massi suurenemine ning funktsionaalselt südamesiseste täitumis­rõhkude tõus. HFpEF-i tuleb lisaks eristada teistest SP põhjustest, mille korral võib LVEF samuti olla ≥ 50% (sh südame klapihaigused, perikardi haigused, südame amüloidoos jt), kuna nende käsitlus on oluliselt erinev (2).

2. tüüpi diabeedi seos südame- ja neerukahjustusega

5. aprillil toimus Riias 9. Baltimaade endokrinoloogia­konverents. Teist tüüpi diabeedist ja selle seostest südame- ja neerukahjustusega rääkisid professorid Zydrune Visockiene ja Jelena Celutkiene Leedust. Professor Visockiene alustas niisugustest tõsiasjadest, mis on teaduslikult väga hästi tõendatud ja mida ei pea täna enam küsimärgi alla seadma.

Jämesoolevähi diagnoosimine ja ravivõimalused

Jämesoolevähk moodustab 10,8% kõigist maailmas diagnoositud vähijuhtudest (1 849 516 esmasjuhtu 2018. aastal) ja põhjustab 9,2% kõigist vähisurma­juhtudest (880 792 surmajuhtu). Eeltoodu asetab jämesoolevähi maailmas 3. kohale uute vähijuhtude algpaikmete hulgas ja 2. kohale vähisurmade põhjustajana.

Vähiuudised

Kopsuvähk on endiselt oluline tervishoiuprobleem

Kopsuvähk on maailmas peamine vähisurmade põhjus meestel ja sageduselt teine vähisurmade põhjus naistel, moodustades vastavalt 22% ja 14% kõigist vähi­surmadest (1). Eestis suri 2017. aastal kopsuvähi tagajärjel 474 meest ja 165 naist, mis moodustas vastavalt 23% ja 9% kõigist vähisurmadest (2). Euroopas tervikuna on täheldatud kopsuvähisuremuse vähenemist meestel ja suurenemist naistel (3).

IV rahvusvaheline levinud rinnavähi konsensusjuhend

IV ESO-ESMO rahvusvaheline levinud rinnavähi konsensusjuhend publitseeriti 2018. aasta suvel. Juhend puudutab nii lokaalselt levinud kui ka metastaatilist rinna­vähki. Olulisemad uuendused toimusid hormoontundliku HER2-negatiivse kasvajaga patsientide käsitluses. Artiklis on välja toodud ravijuhendi tähtsaimad uuendused, mis võivad mõjutada igapäevapraktikat.

Anu Ambos: patsientide logistika ja arstide residentuuriõpe vajavad parandamist

Põhja-Eesti regionaalhaigla endokrinoloog dr Anu Ambose sõnul tuleb veel palju vaeva näha, et haige jõuaks ruttu ja lühimat teed mööda õigesse kohta. Ning ka residentuuriõpe vajab muutusi. Endokrinoloogia pärast üldiselt aga Ambose süda ei valuta, sest noored on tublid ja tulevikutähti on mitmeid.

Vähiga toimetulemiseks vajame kõigi panust

Vähihaigestumus kasvab ja igal aastal diagnoositakse maailmas ligikaudu 18 miljonit uut vähijuhtumit. Ka Eestis märkame samasugust suundumust ja Eesti Vähiregistri andmetel on iga-aastaste esmaste vähijuhtude koguarv juba ületamas 9000 piiri. Seega on vähihaigus maailmas tervikuna ja ka Eestis tõusnud väga oluliseks meditsiiniliseks ja sotsiaalseks probleemiks. Sellega edukaks toimetulemiseks vajame kompleksset lähenemist ja meie kõigi panustamist.