Konverents "Lapse immuunsüsteem" koostöös Eesti Lastearstide Seltsiga (14.02.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

Märts 2023

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Kas Eesti tervishoiusüsteem on valmis sõjaks?

Kas Eesti tervishoiusüsteem on valmis sõjaks ja sellega kaasnevate kannatanute raviks? Sellist küsimust olen kuulnud tihti ja eriti sageli küsitakse seda arusaadavatel põhjustel nüüd, mil Ukraina sõda on eskaleerunud alates eelmise aasta 24. veebruarist. See küsimus on nii üldine, et võiks vastata samuti üldiselt, aga enne peaks teadma, millist vastust soovitakse: kas positiivset, negatiivset või neutraalset?

Infektsioonhaiguste arst Pilleriin Soodla: infektsioonhaigused on vaieldamatult kõige põnevam eriala

Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonhaiguste arsti Pilleriin Soodla sõnul on infektsioonhaigused palju väljakutseid pakkuv valdkond, sest viirused ja bakterid on meist alati sammukese ees. Viimase aja suurim proovikivi oli koroonapandeemia, millega tuli Eesti tema hinnangul edukalt toime.

Toksiline töökultuur kui tervishoiutöötajate põua mahavaikitud põhjus

Kellelegi ei tule üllatuseks, et tervishoiusüsteem on kriisis. Ravijärjekorrad on pikad, tervishoiuspetsialiste on puudu pea igal erialal, olemasolevad põlevad kiiresti läbi või põgenevad paremate tingimuste otsinguil välismaale. Rahvastik vananeb, tervishoiusüsteemi ülalpidajate hulk väheneb, elatakse kauem ja haigena, koormus suureneb veelgi. Ei ole ühtki võluvitsa, mida riik saaks viibutada, et probleemid üleöö kaoksid. Ometi on pea täielikult tähelepanuta jäänud üks teema, mis aitaks hoida vähemalt olemasolevaid töötajaid ja pidurdaks kriisi süvenemist – tervishoiuasutuste töökultuur.

Uuring: Eestis töötavate arstide arvamus ja hoiakud eutanaasia ning abistatud enesetapu seadustamise kohta

Eesti ühiskonnas kerkib aktiivse surmaabi seadustamise küsimus esile siis, kui rasket haigust põdev inimene oma kannatusi avalikult jagab ja tõstatab küsimuse, kas kannatuste pikendamine on eetiline. Uurisime läbiviidud küsitlusega Eesti meedikute arvamust eutanaasia ja abistatud enesetapu legaliseerimise kohta ja nende valmisolekut protseduuri läbi viia.

Lagle Suurorg – 57 aastat arsti, juhi ja teadlasena

Lapsevanemad kaebavad praegu sagedasti eriarstide, eriti silmaarstide ja psühhiaatrite pikkade ooteaegade pärast, märkis Tallinna Lastehaigla kvaliteediteenistuse juhataja Lagle Suurorg, kellel täitus 57 aastat arsti, juhi ja teadlasena.

Kõhuvalu radioloogi vaate­punktist – milliseid kujund­uuringuid ja millal eelistada?

Kõhuvalu on kliinilises praktikas väga sage kaebus, mille taga võib olla suur hulk erinevaid põhjuseid. Kõhuvalu põhjuste selgitamiseks on valikus mitu radioloogilist uuringut.

Kõhuvalu gastroenteroloogi vaatepunktist

Krooniline kõhuvalu on ilmselt üks sagedasemaid sümptomeid, millega patsiendid gastroenteroloogi poole pöörduvad. Kroonilisel kõhuvalul ei ole kindlat definitsiooni, seda kirjeldatakse kui pidevat või vahelduva iseloomuga kõhupiirkonna ebamugavustunnet, mis kestab vähemalt kuus kuud ning mis ei allu tavapärastele leevendusmeetoditele.

Mesenteriaalisheemia

Verevarustushäirest tingitud kõhuvalu nimetatakse mesenteriaalisheemiaks. Mesenteriaalisheemia diagnoosiga seostub arstidel enamasti järgnev kujutluspilt patsiendist: tegemist on vanema, mitmete kardiovaskulaarsete riskifaktoritega inimesega, kellel on äkiliselt tekkinud ebaproportsionaalselt tugev kõhuvalu, arvestades üsna tagasihoidlikku leidu läbivaatusel.

Kroonilise kõhukinnisuse põhjused ja esmane käsitlus

Krooniline kõhukinnisus on multifaktoriaalne sooletegevuse häire, mis võib põhjustada olulist elukvaliteedi halvenemist ja viia erinevate, sealhulgas ka eluohtlike seisunditeni. Täiuslik definitsioon kroonilisele kõhukinnisusele puudub, ent mõistet „kõhukinnisus“ kasutatakse sümptomite kirjeldamiseks, mis on seotud defekatsiooniraskustega. Nende hulka kuuluvad vähenenud roojamissagedus (vähem kui kolm korda nädalas), kõva või tükiline väljaheide, liigne punnestamine ning soole mittetäieliku tühjenemise tunne. Kõhukinnisus loetakse krooniliseks, kui kaebused on kestnud rohkem kui kolm kuud.

Krooniline haigus rasvumine

On kujunemas normaalsuseks, et enamikus lääneriikides on inimesed kehakaalult raskemad kui veel mõnikümmend aastat tagasi – rääkimata poole sajandi tagustest andmetest. Nii ka Eestis. Teame tänapäeval päris palju rasvumise tervisemõjudest. Samas puudub meil hästitöötav strateegia, mis võimaldaks panna piiri ja anda vähikäigu kehakaalu üldisele tõusutrendile.

Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse taastusravi

Pulmonaalset taastusravi (rahvusvahelise terminiga pulmonaalne rehabilitatsioon) peetakse tõhusaimaks ravistrateegiaks, mis parandab kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega patsiendi füüsilist võimekust ja elukvaliteeti. Selle alustamisel on oluline vahetu kontakt spetsialistiga.

Bakteriofaagid ja nende kasutamine kliinilises praktikas

Bakteriofaagid ehk faagid on viirused, mis suudavad nakatada ja paljuneda ainult bakterites. Bakteriofaagid on keskkonnas laialt levinud ja kuuluvad inimese viroomi hulka. Inimene koosneb hinnanguliselt 1013 rakust ja umbes samas suurusjärgus peitub organismis ka baktereid. Vähem on teada, et vähemalt sama palju on organismis ka viiruseid, mis moodustavad omaette koosluse – viroomi (1).

A-tüüpi botuliintoksiini kasutamine esteetilises meditsiinis

A-tüüpi botuliintoksiini ehk botulinum’i toksiini, botulismitoksiini või Botoxi protseduur on maailmas kõige levinum ja populaarsem mittekirurgiline esteetiline protseduur. Mitmed küsitlused esteetilises valdkonnas paigutavad selle protseduuri mittekirurgiliste esteetiliste protseduuride seas esikohale. (1)

Sihtmärkravi kilpnäärmekasvajate ravis

Kilpnäärmevähki haigestub Eestis igal aastal ligikaudu 85 inimest (1). See on kõige sagedasem pahaloomuline endokriinsüsteemi kasvaja, millesse haigestumine on sarnaselt globaalse trendiga viimastel aastakümnetel kasvanud ka Eestis (1, 2) (vt joonis 1). Sealjuures esineb naistel kilpnäärmevähki 2–3 korda sagedamini kui meestel (1, 3).

Parodondiit

Parodontiit on täiskasvanute seas väga sage haigus, mis haarab lõualuu luulist osa ja halvendab oluliselt suutervist. Haiguse tagajärjel halveneb ka mälumisfunktsioon.

Patsientide kardio­vaskulaarne käsitlus seoses mittekardiaalsete kirurgiliste operatsioonidega

2022. aastal uuendas Euroopa Kardioloogide Selts ravijuhendit, mille eesmärk on anda juhiseid südamehaigete käsitlemiseks seoses neile tehtavate mittekardiaalsete operatsioonidega. Ravijuhendi on heaks kiitnud ka Euroopa Anestesioloogia ja Intensiivravi Selts.

Tõenduspõhine töökeskkonna riskidest tulenev töötaja tervisekontroll

Töötervishoiuarstide ja töötervishoiuteenust kasutavate ettevõtete soov on juba pikka aega olnud töötervishoiuteenuse kvaliteedi ühtlustamine, et pakkuda tervisekontrolli käigus tõenduspõhiseid töökeskkonna ohuteguritest lähtuvaid meditsiinilisi uuringuid töökeskkonna tervisemõjude hindamiseks. Lisaks peaksid sekkumised, mida soovitatakse tööga seotud terviseprobleemide ennetamiseks ja vähendamiseks, põhinema tõenduspõhistel uuringutel. Nendest vajadustest lähtuvalt koostas Eesti Töötervishoiuarstide Selts (ETTAS) 2022. aastal juhendi „Käsitlusjuhend töötervishoiuarstidele“ (1), mis avaldati 2023. aasta alguses ETTAS-e kodulehel.

Polütsüstiliste munasarjade sündroomi mõju viljakusele

Polütsüstiliste munasarjade sündroom (PCOS, polycystic ovary syndrome) on naistel üks olulisim üld- ja reproduktiivtervist mõjutav krooniline endokriinne seisund. PCOS mõjutab naise tervist läbi kogu elukaare, mistõttu on diagnoosimisel oluline põhjalik ennetustegevus ja nõustamine lähtuvalt naise vanusest ning rasestumissoovist. PCOS-i tunnuste märkamine ja haiguse varajane diagnoosimine on oluline, et ennetada elu jooksul erinevate tüsistuste teket, mille lahendamisse panustavad sageli lisaks günekoloogile nii perearst, endokrinoloog, kardioloog kui ka psühhiaater.

Teadveloleku tehnika ja selle kasulikud mõjud

Teadveloleku ja enesekaastundlikkuse praktiseerimine on muutumas aina populaarsemaks mitte ainult enesearenguäppides või -kursustel, vaid ka erineval moel integreerituna tõenduspõhisesse psüühikahäirete ravisse. Budistlikes ning teistes religioossetes traditsioonides aastatuhandeid lihvitud mõtluspraktikad ja meeletreening on viimase neljakümne aasta jooksul jõudnud nüüdisaegsesse lääne meditsiini ning moodsatesse aju-uuringulaboritesse.

Kliinik 2023: sõeluuringud ja nende tulevik, pärilikud kasvajariskid ning äge allergoloogia

31. jaanuaril ja 1. veebruaril Tartus toimunud konverentsi Kliinik 2023 avasessioonis räägiti rahvatervishoiust ehk riigimeditsiinist, lisaks diskuteeriti väga aktuaalsel vähisõeluuringute teemal – täpsemalt arutleti selle üle, kuidas leida riskipõhiste vähisõeluuringute jaoks täpsemat sihtgruppi. Sessiooni juhataja oli epidemioloogia teadur, Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja Kaja-Triin Laisaar.

Uudised

Haiglate meditsiinitöötajate e-maili aadresssid vajavad vahetamist

Head haiglate meditsiinitöötajad! Selleks, et kõik meie pakutav vajalik info jõuaks teieni, on vajalik muuta konto seadetest töine e-maili aadress isikliku vastu.

Soovite tellida ajakirja Lege Artis?

Lege Artis – artiklid arstilt arstile. Lege Artise mitmekülgse teemavaliku hulgast leiab praktilise väärtusega ja huvitavaid artikleid iga meditsiinivaldkonna esindaja.