Konverents "Lapse immuunsüsteem" koostöös Eesti Lastearstide Seltsiga (14.02.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!
Märts 2018

Märts 2018

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Uudised

Unemeditsiini suundumused maailma unemeditsiini kongressi põhjal: fookuses hüpersomnia

2017. a oktoobris Prahas toimunud maailma unemeditsiini kongress tõi esmakordselt ühele suurüritusele kokku Maailma Uneföderatsiooni (WSF) ja Maailma Unemeditsiini Seltsi (WASM). Muljet avaldav teaduslik programm sisaldas 16 kongressieelset intensiivkursust, 102 sümpoosiumit, postersessioone ja loenguid maailma unemeditsiini ja -teaduse suurkujudelt. Eesti arstide Heisl Vaheri ja Triin Jagomäe eestvedamisel toimus praktiline kursus müofunktsionaalse teraapia rakendamisest orofatsiaalsete funktsioonianomaaliate ravis.     

Naise tervise konverents: tulevikumeditsiini juhib patsient

Selle aasta 8. märtsil toimus Eesti Naistearstide Seltsi ja Eesti Naise Tervise Assotsiatsiooni eestvedamisel Naise tervise XII konverents nimetusega „Kokpitis on patsient“.    

Eesti Psühhiaatrite Selts: isegi kui residentuurikohad edaspidi täituvad, on ees ootamas senisest veel suurem psühhiaatrite puudujääk

Eesti psühhiaatrite selts asutati 1989. aastal ning praeguseks kuulub sinna enamik Eestis töötavaid psühhiaatreid. Oma tegevusega püüab selts lisaks eriala arengu toetamisele ka seda propageerida ning leida lahendusi kitsaskohtadele. See, et psühhiaatri vastuvõtule on inimestel keeruline pääseda ning vajadus psühhiaatrite järele suureneb aina enam, ei ole seltsi juhatuse liikme Mari-Liis Laanetu sõnul sugugi ainus valukoht.    

Generaliseerunud ärevushäire (F41.1) diagnoosimise ja ravi kooskõla ravijuhendiga täiskasvanutel Eesti perearstide näitel

2014. aastal ilmus Eestis ravijuhend, mis annab soovitusi generaliseerunud ärevushäire (F41.1) diagnoosimiseks ning raviks. Artikkel annab ülevaate Tartu Ülikooli psühholoogia bakalaureuseõppe uurimistööst „Generaliseerunud ärevushäire (F41.1) diagnoosimise ja ravi kooskõla ravijuhendiga täiskasvanutel Eesti perearstide näitel“, mis analüüsis generaliseerunud ärevushäire ravijuhendis olevate soovituste praktikas kasutamist perearstide seas.     

Krooniline trombembooliline pulmonaalhüpertensioon

Krooniline trombembooliline pulmonaal-hüpertensioon (KTPH) on kopsuarterite krooniline pöördumatu obstruktsioon organiseerunud trombimasside poolt, millega kaasneb pulmonaalhüpertensiooni kujunemine. KTPH on harva esinev haigus, mille esinemissagedus ei ole täpselt teada. Seda esineb võrdselt nii meestel kui ka naistel, keskmine vanus diagnoosimisel on 63 eluaastat.    

Andres Asser: kirurgiline ravi peab olema tehtud õigel kohal ja õigetel näidustustel

Tallinna Perearstide Seltsi hommikuseminaril peetud seljapatoloogiatega patsientide käsitlust tutvustavas ettekandes „Seljahaige ortopeedi vaates“ rääkis Ida-Tallinna Keskhaigla lülisambakirurgia keskuse juhataja dr Taavi Toomela, et seljavalu käsitlusest on eestikeelsetes meditsiiniajakirjades avaldatud küll ülevaateartikleid, kuid paraku puudub Eestis praeguseni seljavalu ravijuhend. Põhja-Eesti Regionaalhaigla neurokirurg dr Andres Asser märkis TPS-i õhtuseminari ettekandes „See tüütu äge seljavalu: millal võiks seljavalu kuuluda neurokirurgi huviorbiiti?“, et kindlasti tuleb seljavaluga patsiendi ravimisel esmalt kaaluda konservatiivse ravi võimalusi.    

Rahutute jalgade sündroom vajab senisest enam tähelepanu

Rahutute jalgade sündroomi on nimetatud üheks kõige levinumaks haiguseks, millest ometi õieti mitte midagi ei teata (1). Küll on teada, et seda on juba üsna kauges ajaloos, 1672. aastal Oxfordis, kirjeldanud inglise arst ja anatoom Thomas Willis. Haiguse täpne nimetus restless legs syndrome (RLS) pärineb Rootsi arstilt Karl-Axel Ekbomilt, kes publitseeris 1945. aastal esimesena haigusest põhjaliku teadusliku ülevaate. Seepärast kannab sündroom ka vähemtuntud Ekbomi sündroomi nimetust. RLS-i levimust hinnatakse keskmiselt umbes 10%-ni kogu populatsioonist (1,2,3,4).     

Sisuturundus: Antikoagulantravi – ravijuhised ja kliiniline kasutamine

Interdistsiplinaarsel konverentsil “Kõrge riski patsient – elustiil või haigus?“ rääkis TÜ Kliinikumi närvikliiniku neuroloog Janika Kõrv antikoagulantravi juhistest ning kliinilisest kasutamisest isheemilise insuldi ja kodade virvendusarütmia (KVA) kontekstis.     

Puukentsefaliidist neuroloogi pilguga: ülevaade ja haigusjuht

Puukentsefaliit on neuroinfektsioon, mille diagnostikas on olulised vereseerumi ja liikvori puukentsefaliidiviiruse seroloogilised markerid. Haigusel puudub spetsiifiline ravi, kuid on olemas tõhus ennetusvõimalus vaktsiini näol. Puukentsefaliidile peab mõtlema iga palaviku ja neuroloogilise sümptomaatikaga patsiendi puhul, sest haiguse neuroloogilised tagajärjed võivad olla invaliidistavad ja potentsiaalselt surmavad.    

Kokkuvõte kliinilisest auditist „2. tüüpi diabeedi käsitlus esmatasandil“

  • Anu Ambos
  • Ülle Jakovlev
  • Maire Lubi
  • Kaia Tammiksaar
  • Mari Verrev
  • Tiina Unukainen
  • Sirli Joona
  • Telli ajakiri
2011. a avaldati Eesti Haigekassa tellitud kliinilise auditi „2. tüüpi diabeedi diagnostika ja ravi“ (edaspidi auditi) aruanne (4). Auditi tulemusel selgus, et esines puudujääke tervisekaartide sisu kvaliteedis ning sageli ei andnud analüüsid ülevaadet patsiendi tervislikust seisundist. Lisaks eelnevale oli selgusetu, kes vastutas patsiendi ravi eest. Tuginedes eelnevale, otsustas Eesti Haigekassa korraldada järelauditi teemal „Teist tüüpi diabeedi käsitlus esmatasandil“. Kliinilise auditi viisid läbi Eesti Endokrinoloogia Seltsi esindajad. 

Diabeedi algoritm

Anu Ambos: 2. tüüpi diabeedi ravi paradigma on muutumas

Lege Artisele 2018. aastal diabeedi vallas toimuvast ülevaadet andes ütles endokrinoloog Anu Ambos, tuginedes Eestis tehtud kliinilisele auditile „2. tüüpi diabeedi käsitlus esmatasandil“, et üldiselt on diabeetikud perearstide hoole all üsna heas kompensatsioonis, kuid siiski ilmnes ka mõningaid kitsaskohtasid. Ambos märkis veel, et nagu mujal maailmas, nii tuleb ka Eestis diabeetikuid aina juurde. See tähendab, et (pere)arstidel on nendega aina rohkem tööd. Õnneks on ka ravivõimalused paranemas – seda nii efektiivsuse kui ka ohutuse mõttes.

HER2-positiivse rinnavähi ravi

Ligikaudu 20% kõikidest rinnavähkidest moodustab HER2 (inimese epidermaalse kasvufaktori 2. tüüpi retseptor) positiivne alatüüp. HER2-positiivse rinnavähi ravi on viimastel aastakümnetel muljetavaldavalt arenenud tänu uutele sihtmärkravimitele. Varasemalt oli HER2-positiivne rinnavähk agressiivse loomu ja halva prognoosiga haigus, mis on tänaseks muutunud oluliselt paremini ravitavaks ning pikaajaline elulemus on võimalik ka levinud haiguse korral. HER2-vastaste sihtmärkravimitena on kliinilises kasutuses trastusumaab, pertusumaab, lapatiniib ja trastusumaabemtansiin.     

Haigusjuht: rinnavähk

Rinnavähk ei ole teatavasti homogeenne haigus ning selle alatüüpide kulg võib üksteisest suuresti erineda. Artiklis on näitena välja toodud kaks äärmuslikku rinnavähi haigusjuhtu.     

HPV-vaktsiin: kellele, millal ja miks?

Vastupidiselt aastail 2007–2015 kehtinud riikliku vähistrateegia eesmärkidele on haigestumus emakakaelavähki suurenenud ning suremus püsinud samana. HPV-vaktsiin on ainuke meetod HPV-ga nakatumise ennetamiseks. Soovituslik vaktsineerimise vanus on 11.–12. eluaasta, kuid kui selles vanuses pole vaktsineerimist tehtud, on vaktsineerimine soovitatav ka vanematel, juba seksuaalelu alustanud või HPV-ga nakatunud naistel.    

Emakakaela düsplaasia

Emakakaelavähk saab alguse düsplaasiast. Kui naine käib regulaarselt günekoloogilises kontrollis, temalt võetakse tsütoloogilisi analüüse ja patoloogia korral teeb biopsiad kogenud kolposkopist, siis on vähieelne seisund diagnoositav ja ravitav ning emakakaelavähk välditav.     

Ülle Kadastik: günekoloogias on oluliseks märksõnaks endoskoopia

Kõige olulisemad teemad günekoloogias on praegu kuldseks standardiks peetava endoskoopia areng ning säästev kirurgia, rääkis veebruaris presidendilt teenetemärgi pälvinud Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku günekoloogia osakonna juhataja Ülle Kadastik.    

Emakakaelavähi sõeluuring vajab kiiresti uusi lahendusi

Vähiravi on Eestis jõudsalt arenenud ning meie vähihaigete elulemus on järjest parem, Euroopa keskmiste hulgas. Samas teeb murelikuks, et kasvab vähki haigestumus ning sõeluuringuga ennetatavaid või varakult avastatavaid kasvajaid diagnoositakse alles levinud staadiumis.