Konverents "Lapse immuunsüsteem" koostöös Eesti Lastearstide Seltsiga (14.02.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

Aprill 2021

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Reumatoloogia areng on olnud hoogne, kuid minna on veel pikk tee

Reumatoloogia on erialana hoogsalt arenenud ning tänu täienenud teadmistele haiguste patogeneesist ja biotehnoloogia arengule on meie käsutuses üha täpsemalt toimivad ravimid. Lisandunud biosimilarid on toonud kaasa ravimite hinna­languse ja parema kättesaadavuse. Bioloogilise raviga alustasime 2000. aastate alguses üksikute patsientidega, 2020. aastal oli Eesti Reumatoloogia Seltsi bioloogilise ravi registris (ERSBRR) 1442 patsienti.

Kristo Erikson: suuremad õppetunnid tulevad alles pärast kriisi

Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) intensiivravikeskuse juht Kristo Erikson, kel on selja taga arstiõpingud ja -töö Soomes, ütleb, et Eesti võiks naaberriikide meditsiinist üht-teist üle võtta, kuid mõndagi on meil ka paremini kui põhjanaabrite juures. Erikson avaldab ka arvamust, et pandeemia suuremad õppetunnid ootavad meid ees ilmselt alles pärast kriisist väljumist.

Krooniline mittebakteriaalne osteomüeliit

Krooniline mittebakteriaalne osteomüeliit (CNO) on krooniline autoinflammatoorne luuhaigus, mis võib avalduda erinevas vanuses ning mitmesuguse kliinilise pildiga. Sagedasim esmaskaebus on valu ning turse haaratud luu piirkonnas. Siiani on CNO nn välistamisdiagnoos. Kõik CNO kahtlusega lapsed tuleb suunata täiendavateks uuringuteks ning raviks lastereumatoloogi vastuvõtule.

Kardiometaboolse riski hindamine reumatoidartriidihaigetel

Reumatoidartriidi (RA) ravis on toimunud kiire areng: haiguse kulgu modifitseeriva raviga alustatakse võimalikult varakult, eesmärgiks on põletiku kiire pärssimine ja remissiooni saavutamine. Tänapäevase agressiivse raviga on võimalik takistada tagasipöördumatu liigesekahjustuse ja RA klassikaliste liigeseväliste nähtude kujunemist. Vaatamata arenenud ravile ei ole aga saavutatud läbimurret reumatoidartriidiga patsientide elulemuses ning sageli on patsientide surma põhjuseks kardiovaskulaarsüsteemi haigus.

Uuendatud Ameerika ravijuhend postmenopausiaegse osteoporoosi diagnoosimiseks ning raviks

Artikkel põhineb Ameerika Kliiniliste Endokrinoloogide Assotsiatsiooni (AACE, American Association of Clinical Endocrinologists) ja Ameerika Endokrinoloogide Kolleegiumi (ACE, American College of Endocrinology) uuendatud ravijuhendil, mis avaldati 2020. aasta mais.

Asümptomaatiline kusihappetaseme tõus ja metaboolne sündroom – kas ja kuidas sekkuda?

Kliinilises arstitöös on hüperurikeemia suhteliselt levinud nähtus ja kuigi sümptomaatilise hüpeurikeemia ravi osas on jõutud konsensusele, jääb asümptomaatiline hüperurikeemia väljakutseks vastukäivate uuringutulemuste ning arstide erineva kliinilise kogemuse tõttu. Tihti ordineeritakse asümptomaatilise hüperurikeemia raviks ksantiini oksüdaasi inhibiitorit allopurinooli, kuigi seda ei ole soovitatud ravijuhendites ja sellel pole leitud ka teaduslikku alust (1). Selles artiklis peatutakse asümptomaatilise kusihappetaseme tõusuga patsiendi mõistuspärasel käsitlusel ning täpsustatakse, kellel peaks praeguste parimate teadmiste kohaselt alustama (medikamentoosset) ravi.

Uus kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ravim – Trixeo Aerosphere® (formoterool/glükopürroonium/budesoniid)

Selle aasta aprillist on Eestis kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) raviks saadaval uus inhalaator Trixeo Aerosphere (formoterool/glükopürroonium/budesoniid). Ravim on näidustatud säilitusraviks keskmise raskusega kuni raske KOKiga täiskasvanud patsientidele, kellel inhaleeritava kortikosteroidi ja pikatoimelise beeta-2-agonisti või pikatoimelise beeta-2-agonisti ja pikatoimelise muskariini­retseptorite agonisti kombinatsioon ei anna piisavat ravitulemust.

Haigusjuht: kontrollimata astma

Astma on levinud haigus ning sellesse haigestumus sageneb kogu maailmas. Astma põdejaid on maailmas üle 358 miljoni, kellest 24% vajab sümptomite kontrolli all hoidmiseks 4.–5. astme ravi – neist suurem osa põeb ravile raskesti alluvat astmat (palju sümptomeid, probleem ravisoostumuse ja inhalaatori kasutamisega) ja väiksem protsent (~4%) tõelist rasket astmat (palju sümptomeid, ravisoostumus korras ja inhalaatorikasutus õige) (1, 2). Artiklis on kirjeldatud kontrollimata astmaga patsiendi haiguslugu ja antud võimalikud soovitused kontrollimata astma uurimiseks ja raviedukuse parandamiseks.

Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ägenemine

Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) ägenemist ei ole alati võimalik vältida. Iga ägenemise järel võib patsiendi üldseisund halveneda ja kaasuva probleemina võib ilmneda kopsufunktsiooni langus (1). Hospitaliseerimist vajavad ägenemised on seotud viie aasta suurenenud surmariskiga (2), seetõttu on väga tähtis ägenemisi aegsasti ja tõhusalt ravida, et patsient saaks võimalikult vähest kahju.

Allergiline riniit

Allergiline riniit (AR) on IgE vahendatud nina limaskesta põletikuline seisund, mis tekib allergeeniga kokkupuutumise järgselt eelnevalt sensibiliseeritud patsientidel (1, 2). Tegemist on väga levinud haigusega (esineb kuni 40%-l täiskasvanutest). Artikli eesmärk on optimeerida AR-i diagnoosimine ja ravi kliinilises praktikas. Välja toodud ravisoovitused põhinevad International Consensus statement on Allergy and Rhinology (ICAR) konsensusdokumendil (1), American Academy of Otolaryngology – Head and Neck Surgery (AAO-HNS) ravijuhendil (2) ning European Position Paper on Rhinosinusitis and Nasal Polyps (EPOS) konsensus­dokumendil (3).

Kopsuvähi sõeluuringu võimalikkusest Eestis

Vaatamata medikamentoossete ravivõimaluste arengule on kopsuvähi parimaks ravimeetodiks seniajani kirurgiline ravi. Kirurgilise ravi rakendamise eeltingimuseks on aga lokaalne kasvaja, mistõttu on väga oluline kopsuvähi varajane avastamine. Hiljutiste uuringute kohaselt on Eestis kopsuvähi tõttu kirurgiliselt ravitud patsientide arv ja osakaal aasta-aastalt suurenenud, kuid kopsuvähi sõeluuring võimaldaks avastada veelgi rohkem kopsuvähijuhtusid varases staadiumis ning seeläbi suurendada ka kirurgiliselt ravitud patsientide hulka.

Hemofiilia tänapäevase ravi võimalused

Hemofiilia A ja B on harvikhaiguste gruppi kuuluvad koagulatsioonikaskaadi häired, mille puhul on defitsiitne vastavalt VIII ja IX hüübimisfaktori hulk kehas. Olenevalt raskusastmest (raske, mõõdukas, kerge) on vajalik erinevate piltdiagnostiliste ning farmakoloogiliste võimaluste kasutamine. Hemofiiliaravi on viimastel aastakümnetel läbinud tohutu arengu.

Madal veritsuste ja venoosse trombemboolia (VTE) esinemissagedus 12 kuu pikkuse edoksabaanravi järgselt reaalelu jälgimisuuringus ETNA-VTE

Keskmise kuni raske haavandilise koliidi käsitlussoovitused

Haavandiline koliit on põletikuliste soolehaiguste hulka kuuluv krooniline haigus, mida iseloomustab ägenemiste ja remissioonidega kulgev jäme- ja pärasoole limaskesta põletik. Haigus algab enamasti varases täiskasvanueas ning põhjustab märkimisväärset elukvaliteedi langust. Eestikeelset ravijuhendit, mis aitaks kaasa haavandilise koliidi käsitluse ühtlustamisele kohalikke olusid ja võimalusi arvestades, seni valminud ei ole, mistõttu tuleb vajadusel kasutada mujal välja töötatud juhendeid. Neist uusimaks on eelmise aasta alguses ilmunud Ameerika Gastroenteroloogia Assotsiatsiooni (AGA) ravijuhend, mis annab soovitusi mõõduka kuni keskmise raskusega haavandilise koliidi medikamentoosseks raviks täiskasvanud patsientidel.

Fabry tõve käsitlussoovitused

Fabry tõbi (tuntud ka Andersoni-Fabry tõvena) on lüsosomaalne ladestushaigus, mis pärandub X-liiteliselt. Haiguse tekke aluseks on geenidefekt, mis põhjustab teatud ensüümi toime vähenemise või kadumise. Selle tagajärjel võivad kahjustuda erinevad organid ja tekib kas klassikalise või atüüpilise kliinilise pildiga Fabry tõbi. Teatud juhtudel saab haigust ravida ensüümasendusteraapiaga, lisaks on vastavalt organite haaratusele näidustatud sümptomaatiline ravi. Artikkel on koostatud videoloengute sarja põhjal, milles Tartu Ülikooli Kliinikumi südamekliiniku kardioloog dr Priit Pauklin tutvustas Fabry tõve teket, diagnostikat ja ravi, keskendudes eeskätt südamehaaratusega Fabry tõvele.

Miks jõutakse südamepuudulikkuse optimaalse raviskeemini sageli liiga hilja?

Kroonilise südamepuudulikkusega (SP) patsientide raviskeemi kuuluvad angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid, angiotensiini retseptori blokaatorid, beetablokaatorid ja mineralokortikoidi retseptori antagonistid, mis tõestatult vähendavad patsientide suremust ja hospitaliseerimiste sagedust. Vaatamata tõestatud kasule ja ravijuhendites toodud soovitustele on nende kasutamine ja doseerimine rutiinses kliinilises praktikas väiksem SP-patsientidega tehtud kliinilistes uuringutes saavutatud tasemest ega ole viimase 20 aasta jooksul suurenenud. Kuna suremus ja korduvate hospitaliseerimiste sagedus on SP-patsientidel endiselt suur, on nende ravimite kasutamise parandamine kriitilise tähtsusega.

Krooniline südamepuudulikkus ja elustiil – mida saab patsient enda tervise heaks teha?

Südamepuudulikkus (SP) on vananevas ühiskonnas järjest levinum ning põhjustab olulisele hulgale inimestest elukvaliteedi halvenemist ja eluea lühenemist. Üldiselt peetakse Euroopas südamepuudulikkuse levimuseks 1–2% populatsioonist ning arvatakse, et see järjest suureneb. Kuigi SP diagnostikas ja ravis on olnud edusamme, on SP-ga patsientide pikaajaline prognoos halb: 50% raske SP-ga patsientidest sureb ühe aasta jooksul. SP-ga patsientide prognoos halveneb iga korduva haiglaraviepisoodiga. Seetõttu on väga oluline ennetada südamepuudulikkuse teket ning selle olemasolul hospitaliseerimisi. Käesolevas ülevaates käsitletakse eelkõige vähenenud väljutusfraktsiooniga kroonilise südamepuudulikkusega patsiente ning võimalusi selle haiguse teket ja dekompensatsiooni ennetada.

Metaboolsest sündroomist tüsistusteni

Metaboolne sündroom on haiguste kogum, mida iseloomustab ülekaal, hüpertensioon, vererasvade ainevahetuse häire ja kõrge veresuhkrutase. See haigustekompleks suurendab diabeedi ja südamehaiguste tekkimise riski ning mõjutab reproduktiivhaiguste kujunemist. Agressiivne elustiilimuutus võib edasi lükata või ära hoida metaboolsest sündroomist tingitud tõsiste terviseprobleemide tekkimise.

Mõõduka ja raske psoriaasi ravi

Psoriaas on krooniline põletikuline nahahaigus, mida põeb olenevalt regioonist 1,5–3% rahvastikust ja mille kliiniline pilt on mitmekesine (1). Patogeneetiliselt on tegemist immuunvahendatud kroonilise põletikuga, milles on oluline roll Th1 ja Th17 tsütokiinidel. See viib omakorda keratinotsüütide kiirenenud jagunemisele ja diferentseerumishäirele ning teiste põletikku soodustavate tsütokiinide vabanemisele. Psoriaasi ravis on kasutusel nii toopilised, klassikalised süsteemsed kui ka bioloogilised ravimid (2).

Naise tervise XV konverents: „Õnne valem“

Naise tervise tänavune konverents, mis kandis nimetust „Õnne valem“, toimus 5. märtsil 2021. aastal veebi vahendusel ning oli järjekorras juba 15. Arutleti teemadel, millest sõltub naise õnnetunne ning mis teeb õnnelikuks. Konverentsi rõhk oli vaimse tervise teemadel. Räägiti tööõnnest, emotsionaalsest traumast, vaimsest tervisest koroonakriisi ajal, äreva südame sündroomist ja mikrobioomi mõjust tervisele.

Uudised