Pereõdede sügiskonverents (21.11.2024 Tartus) REGISTREERI SIIN!

Märts 2024

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Hull lugu oleks see, kui kaoksid pereõed

Tänavune kevad saabub kirgi kütvate teemadega, mis ei jäta külmaks ka meid, pereõdesid. Olgu teemaks magusjookide maksud või alkoholi reklaamimise reeglid.

Gerda Joa: pereõed on võimelised veel palju enamaks

Laagri Perearstikeskuse pereõde Gerda Joa ütleb, et pereõed on tugevad spetsialistid, kes on võimelised palju enamaks, kui neilt praegu oodatakse.

Hea tahte koostööleppe tagasiside

Eesti Pereõdede Ühing, Eesti Perearstide Selts ja Eesti Õdede Liit sõlmisid 2022. aasta novembris koostööleppe, mille eesmärk oli tagada pereõdede ja perearstide kestlik koostöö kõigis Eesti piirkondades. Artikkel annab ülevaate uuringust, kus küsiti pereõdede tagasisidet koostööleppe mõju kohta.

Perearstid ja -õed teevad keerulisel ajal suurepärast tööd

Möödunud aastal tegid perearstid ja -õed üle 8 miljoni vastuvõtu ehk keskmiselt osutati ühele inimesele perearstiabi ligi kuus korda aastas. See tulemus näitab, et meie perearstid ja -õed teevad vaatamata keerulisele ajale head tööd ning suuri jõupingutusi, et aidata võimalikult paljusid.

Nõustamine telefoni teel

Esmatasandi tervishoid ehk Eesti kontekstis perearstikeskus või tervisekeskus on esimene asutus, kuhu inimene tervisemure tekkides pöördub. Esmane kontakt on üldjuhul telefoni teel.

Ülevaade ja mõtted vaimse tervise õe tööst

Minu esimene kokkupuude vaimse tervise õendusega oli Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis. Lektor, kes rääkis meile väga põnevalt vaimsest tervisest ja selle hoidmise ning toetamise olulisusest, tutvustas ennast vaimse tervise õena. Vaimse tervise õeks otsustasin õppida, et mõista, kuidas ma saan vaimse tervise toetamisega hoida inimesi ja nende vaimset tervist. Inimesed meie ümber on õrnad.

Isiksus ja krooniline haigus – mida peab teadma tervishoiutöötaja

Krooniliste haiguste levik maailmas on süvenev probleem, mis avaldab sügavat mõju inimeste elukvaliteedile. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on kroonilised haigused peamine surma ja invaliidsuse põhjus üle kogu maailma, moodustades enam kui 60% kõigist surmajuhtumitest.

Atoopilise dermatiidi käsitlus ja ravieesmärgid

Atoopiline dermatiit (AD) on põletikuline nahahaigus, mis kulgeb ägenemiste ja vaibeperioodidena ning saab alguse sageli varajases lapseeas. AD diagnoos on kliiniline, kuna puuduvad biomarkerid, mis kinnitavad diagnoosi. Kliiniliselt iseloomustavad AD-d naha kuivus, punetus, leemendus ja koorikud ning nahajoonise tugevnemine ehk lihhenisatsioon. Sügelemine on AD diagnoosimisel väga oluline, kusjuures patsiendile kõige raskemini talutav sümptom (1).

Pika COVID-iga patsiendid pereõe vastuvõtul

Pika COVID-i käsitlusjuhend arstidele ja patsiendijuhend ilmusid 2022. aasta kevadel ja väga palju igapäevase töö mõttes praeguseks muutunud ei ole. Teadusuuringutes käib praegu kõige aktiivsem töö pika COVID-i bioloogiliste mehhanismide mõistmisega ja kõrvalekaldeid leitakse praktiliselt kõikjalt, kust otsida osatakse.

Vähidiagnoosi saanud patsiendi toetamine perearstikeskuses

Patsiendi krooniliste haiguste jälgimine ja ravi, regulaarselt tarvitatavate ravimite koos- ja kõrvaltoimed ning ka ravieesmärkidest kinnipidamine on perearstikeskustes tõenäoliselt päevakajaline teema ka onkoloogliste haigetega seoses. Artikkel keskendub erinevatele vähivastastele tegevustele perearstikeskuses.

Insuldi tuvastamise ja ravimise ABC

Insult on järsult tekkinud neuroloogiline häire, mille põhjus on kas ajupiirkonna verevarustuse häire (peaajuinfarkt) või ajusisene verejooks (ajuhemorraagia).

Lõhna- ja maitsetaju häired

Selleks, et aru saada lõhnatundehäire tekkimise mehhanismidest, tuleb ennekõike teada, kuidas kujuneb lõhnataju. Inimeste ja teiste imetajate lõhnataju süsteemid on fundamentaalselt erinevad: hiirtel töötab lõhnatajuks 1000 retseptorgeeni vs. inimesel 340–400 retseptorgeeni.

Kõnnime Koos?

Eestis alustas 2022. aastal tegevust ühiskondlik algatus Kõnnime Koos (www.konnimekoos.ee), mis pakub üle kogu riigi võimalust jalutada koos grupijuhiga korra nädalas kuni ühe tunni vältel. Kõik grupijuhid on läbinud koolituse ja pakuvad vajadusel tuge ka tervisenõustamisel. Jalutuskäigu tempo on rahulik, keskmiselt läbitakse 3–5 km. Osalema on oodatud kõik huvilised sõltumata east, osalemine on tasuta.

Pereõe nõustamine koloskoopiaks ettevalmistamisel

Koloskoopia on alumise seedetrakti endoskoopiline uuring, mis võimaldab diagnoosida ja ka välistada erinevaid soolehaiguseid ja soolevähki terminaaliileumist kuni pärasooleni. Vaatlusuuringu käigus visualiseeritakse soole limaskest endoskoobi protsessoriga ühenduses olevale monitorile mitmekordse suurendusena. (1)

Lühidalt tüdrukute intiimhügieenist

Lapseea peenise- ja eesnahaprobleemidest pereõele

Miks ei käi minu pojal veel eesnahk üle peenise pea? Mis vanuses peab eesnahk üle käima? Miks tekib eesnahale punetus? Ilmselt on enamus pereõdesid sarnaseid küsimusi oma praktika jooksul korduvalt kuulnud. Artikli eesmärk on tutvustada pereõdedele sagedasemaid eesnaha ja peenise probleeme lapseeas ning anda juhiseid, millal piisab nõustamisest ja millal vajab patsient perearsti või juba kirurgi konsultatsiooni.

Tervislik kehakaalu langetamine

Ülekaal ja rasvumine on ülemaailmne terviseprobleem. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel oli 2016. aastal ülekaalus või rasvunud umbes 39% maailma täiskasvanutest (1). Ka Eestis on ülekaal ja rasvumine tõsine probleem, mis mõjutab üha rohkem inimeste tervist.

Konverents „Lapse nahk“

Veebruari alguses toimus Tallinnas Viru konverentsikeskuses laste nahaprobleemide teemaline konverents pealkirjaga „Lapse nahk“. Konverentsil käsitleti erinevaid dermatiidi vorme ja nahalööbega haigusi, sünnimärkidega seotud probleeme, süsteemseid haigusi ning erinevaid nahahaiguste ravivõimalusi. Artikkel toob lugejani noppeid konverentsil käsitletud teemadest.

Pereõdede sügiskonverents 2023: laste ja noorukite toitumine

Novembris 2023 toimunud pereõdede sügiskonverentsil käsitleti muu hulgas teemasid laste ja noorukite toitumisest, toiduohtudest ja häiritud toitumisest.