Mihkel Laidna: olen erakorralises meditsiinis töötanud pikka aega ja võiks arvata, et olen kõike näinud, aga...
Uudised Tartus sündinud, kasvanud ja ülikoolis käinud erakorralise meditsiini arst Mihkel Laidna jagab end tohtrina juba enam kui kümme aastat Tartu ja Kuressaare vahel, olles nii kiirabi- kui ka erakorralise meditsiini arst. Kuressaare haigla erakorralise meditsiini osakonnast on ta kujundanud koha, kus iga haigusjuhtu käsitletakse parimal võimalikul moel ning kuhu abiarstina tööle saamiseks tuleb tudengitel järjekorda võtta.
Tervisekassa kutsub 2‑aastaseid lapsi hambaarstile
Uudised Tervisekassa hakkab alates aprillist saatma lapse 2. sünnipäeval mõlemale lapsevanemale teavitust, et viia laps esimest korda hambaarsti juurde. Varakult alustatud regulaarne suutervisekontroll aitab kujundada õiged suuhoolduse harjumused ning märgata võimalikke probleeme enne, kui need muutuvad valulikuks või vajavad keerukamat ravi.
Narva haigla kehtestab uue EMO töökorralduse, Ida-Viru keskhaigla esialgu mitte
Uudised Selleks, et kiireloomulised patsiendid rutem abi saaksid, võimaldab sotsiaalministri määrus haiglatel 1. aprillist kehtestada uue korra, mille järgi kaob kohustus iga erakorralise meditsiini osakonda pöörduja tingimata arsti või eriõe juurde saata. Ida-Viru kahest haiglast kasutab võimalust vähendada EMO koormust üks.
Endoskoopiakeskus ühendab diagnostika ja ravi
Uudised Tartu Ülikooli Kliinikumi endoskoopiakeskus on kümne aastaga kujunenud Eesti üheks olulisemaks seedetrakti uuringuid ja raviprotseduure pakkuvaks keskuseks. Kui endoskoopia tähendas veel mõni aeg tagasi peamiselt diagnostikat, siis tänaseks on sama protseduuri käigus võimalik mitte ainult haigust tuvastada, vaid ka seda kohe ravida.
Terviseamet keskendub 2026. aastal järelevalves kuuele valdkonnale
Uudised Terviseamet on 2026. aastaks määranud järelevalves kuus peamist valdkonda, lähtudes ameti koostatud ohuprognoosist. Ohuprognoos on strateegiline tööriist, mille abil hinnatakse tervise- ja elukeskkonnaga seotud riske ning suunatakse järelevalvetegevus ja ressursid valdkondadesse, kus võimalik mõju inimeste tervisele on kõige suurem.
Südame-veresoonkonna haigused naistel. Mida viimase 20 aasta jooksul õppinud oleme ja kuhu liigume?
Uudised Südame-veresoonkonnahaigused (SVH) on jätkuvalt naiste peamine surmapõhjus nii Euroopas kui ka Eestis. Kuigi avalikkuses ja isegi meditsiinis on neid pikka aega käsitletud pigem meeste haigustena, on epidemioloogilised andmed juba aastakümneid näidanud vastupidist: naised surevad SVH-sse vähemalt sama sageli või isegi sagedamini kui mehed.
Kliinikum tähistab 60 aasta möödumist esimesest kehavälise vereringega tehtud operatsioonist Eestis
Uudised 17. märtsil tähistab Tartu Ülikooli Kliinikum 60 aasta möödumist esimesest kehavälise vereringega tehtud operatsioonist Eestis. Toona Tartusse jõudnud meetod pani aluse nii tänasele kardiokirurgiale kui hilisemalt ka EKMO kasutusele võtmisele Eestis.