Infoküllus – kuidas praegusel ajal meditsiinis uue tõendus­põhise teabega „ree peal“ püsida?

Arstid ja teadlased peavad oma valdkonna kirjandusega kursis olema, see on aga publikatsioonide ja veebiajakirjade hulga eksponentsiaalse kasvu tingimustes üha keerulisem ülesanne (1). Valikute tegemine on oluline, sest halva kvaliteediga väheväärtusliku info tarbimine kulutab ära aja, mida saaks kasutada parema kvaliteediga materjaliga tutvumiseks või hoopis pere ja hobidega tegelemiseks.

Sander Poks: erakorralise meditsiini töötajaid iseloomustab rutiinitalumatus ja adrenaliiniarmastus

Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna arst-õppejõud ja juht Sander Poks sõnab, et üldiselt ei talu erakorralise meditsiini osakonna töötajad rutiini, on kergelt püsimatu loomuga ning nende silmad löövad särama keerulisemate haigusjuhtude peale. Samas peavad nad oskama ennast väga hoida, et mitte läbi põleda.

Allergoloog Kaja Julge: patsiendid on kordades tähtsamad kui hukka läinud analüüsid

Tänavuse Tartu Ülikooli Kliinikumi preemia pälvinud doktor Kaja Julge usub, et tema loomuses on päris palju uurijat ja see on andnud talle oskuse kliinilisi tulemusi testitulemustega kokku panna ning eristada teadusuuringutes olulist vähem olulisest.

Euroopa Nooremarstide Ühendus – nooremarstide katusorganisatsioon ja eestkõneleja Euroopas

Euroopa Nooremarstide Ühendus on 1976. aastal loodud üleeuroopaline katusorganisatsioon nooremarste esindavatele ühendustele. Kokku kuulub EJD-sse liikmesorganisatsioonide kaudu üle 300 000 nooremarsti 26 riigist, sealhulgas Türgist, mis on ühingu assotsieerunud liige.

Maria Mikkal: allergoloogia-immunoloogia eriala toetub suurele entusiasmile ning tahtmisele valdkonda arendada

Eesti Immunoloogide ja Allergoloogide Seltsi president Maria Mikkal sõnab, et allergoloogia ja immunoloogia on ülikiirelt arenev valdkond ning pidevalt uuenevad ravi- ja diagnostikavõimalused tagavad inimestele parema elukvaliteedi. Tõrvatilgaks on aga teenuste rahastamismudel, mis on ajale jalgu jäänud.

Kristel Ehala-Aleksejev: ükski toiduaine ega toitaine ei toimi kehas eraldiseisvalt

Toitumisarst dr Kristel Ehala-Aleksejev rääkis toitumisega seotud suurematest muutustest viimaste aastakümnete jooksul, tervist toetavast söömisest ja söömisega seotud müütidest. Muuhulgas rõhutas ta, et tervist toetavat söömist ei saavuta pelgalt mingi toiduaine või toiduainete grupi välistamisega. Kui millestki loobutakse, tuleb mõelda, kas kõik vajalik, nii makro- kui mikrotoitainete poolest, on toiduga jätkuvalt kättesaadav. Kui ei, tuleb leida sobiv alternatiiv. Võtmesõna on tasakaal.

Toitumine lapseeas ning selle seos toitumisharjumuste ja terviseprobleemidega edaspidises elus

Esimesed tuhat päeva, alates rasestumisest kuni lapse teise sünnipäevani, mõjutavad inimese tulevast tervist ja arengut rohkem kui ükski teine eluperiood. Toitumine mängib nende 1000 päeva jooksul lapse arengus võtmerolli. Kehv toitumine võib põhjustada lapse arenevale ajule pöördumatut kahju ning suurendada rasvumise, diabeedi ja muude krooniliste haiguste riski täiskasvanueas. (1, 2)

Kes ja kuidas peaks mõjutama-kujundama toidukeskkondi, et oleks kergem teha paremaid toiduvalikuid?

Seda, mida, kui palju ja kuidas inimesed söövad, mõjutavad väga paljud tegurid. Üks olulisim neist, mis inimeste otsuseid väga palju mõjutab, on toidukeskkond. Ja mitte ainult see toidukeskkond, kuhu satume poes toitu ostes, vaid ka toidukeskkond tänavatel, meie kodudes, lasteaias, koolis, haiglas, hooldekodus, töökohal, süües väljaspool kodu jne. Täiskasvanutena teeme oma toiduvalikuid ilmselt peamiselt kolmest tegurist lähtuvalt: hind, mugavus ning teadmised, mõnevõrra harvem on selleks mõjutajaks tervis. Laste toiduvalik sõltub paraku suuresti täiskasvanute otsustest.

Psühhiaatriliste haiguste ja kardiovaskulaarsüsteemi haiguste seosed

Hinnanguliselt kogeb aastas vaimse tervise probleemi iga viies, kuid kogu elu jooksul lausa iga teine inimene maailmas (1). Uuringutes on leitud mitmeid ühiseid etioloogilisi tegureid, mis ühendavad psühhiaatrilisi ja südame-veresoonkonnahaiguseid, sh bioloogilisi, geneetilisi ning käitumuslikke mehhanisme. Artikkel keskendub raskete psühhiaatriliste ning südame-veresoonkonnahaiguste seostele ning võimalike riskitegurite mõjutamisele ja maandamisvõimalustele.

Müasteenia – kas lihtsalt jõuetus või raske haigus?

Juuni esimeses pooles toimunud veebiseminaril rääkis Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi närvikliiniku neuroloogia kaasprofessor ja Tartu Ülikooli Kliinikumi neuroloogia eriala vanemarst Liis Väli müasteeniast ning perearsti ja neuroloogi koostööst müasteeniaga patsiendi käsitlemisel.

Naissportlane spordiarstil

Tüdrukud ja naised ei räägi sageli avameelselt oma kehalistest muutustest, mis on seotud naiseks olemisega, eriti spordis. Nad võivad püüda kontrollida ja ignoreerida menstruatsiooni ja sellega seotud ebamugavusi. Spordis on naiste keha sageli kujutatud kui nõrgemat või vähem sobivat võrreldes meeste kehaga.

Suukaudse semaglutiidi kättesaadavuse parandamine annab patsientidele paremad ravivõimalused

Viimase kümne aasta jooksul on 2. tüüpi diabeedi (DM2) ravivõimalused oluliselt täienenud. Muutunud on ka haiguse üldine käsitlus. Tähtis ei ole enam ainult veresuhkru näit, vaid patsienti vaadatakse tervikuna, lähtudes muudest, eelkõige kardiovaskulaarhaiguste (KVH) riskiteguritest.

Praktiliselt reaktiivsest artriidist

Reaktiivse artriidi (ReA) näol on tegu infektsioonile järgneva artriidiga. Oluline on seda eristada septilisest artriidist, sest reaktiivse artriidi korral on infektsioon üksnes liigesepõletiku vallandaja ning patogeene pole liigesevedelikust võimalik välja külvata. Reaktiivne artriit kuulub koos psoriaatilise artriidi (PsA), anküloseeriva spondüliidi (AS), mittediferentseerunud spondüloartriidi ja põletikulise soolehaigusega seotud artriidiga spondüloartriitide (SpA) gruppi.

Väsimusmurrud

Väsimusmurd on luu tugevuspiirist väiksemate, aga tsükliliselt korduvate koormuste tulemusel tekkiv lokaalne luu purunemine.

Täiskasvanute ortodontiline ravi ja ravitulemuse stabiilsus

Tänapäeval otsib üha rohkem täiskasvanuid võimalusi oma hammaste ja hambumuse korrigeerimiseks. Täiskasvanute ortodontiline ravi erineb noorukite ravist mitmel viisil, alates vajadusest interdistsiplinaarse koostöö järele kuni spetsiifiliste seadmete ja biomehaanika tehnikate kasutamiseni.

Tähelepanekuid Euroopa rasvumise kongressilt

12.–15. mail toimus Veneetsias ligi 3000 delegaadiga 31. Euroopa rasvumise kongress (European Congress on Obesity, ECO 2024), mida korraldas Euroopa Rasvumise Uuringute Ühing (European Association for the Study of Obesity, EASO). Kongressil rõhutati, et rasvumine on krooniline retsidiveeruv haigus, mis on 2. tüüpi diabeedi, rasvmaksa, südame-veresoonkonnahaiguste ja vähi üks olulisemaid riskifaktoreid.

Peavalust äkkpimeduseni – mitmepalgeline temporaalarteriit

Temporaalarteriit ehk hiidrakuline arteriit on autoimmuunse geneesiga krooniline suuri ja keskmisi artereid haarav veresoonte põletik. Kõige sagedamini on granulomatoossest põletikust haaratud temporaalarter, silmaarter, näoarter, keelearter ja oktsipitaalarter, kuid krooniline veresoone põletik võib esineda ka suuremates arterites, nagu aort ja selle harud. (1)

Noppeid NOPHO 41. aastakoosolekult

Mai alguses kogunesid Kultuurikatlas laste hematoonkoloogid ja tippteadlased Põhja- ja Baltimaade laste hematoloogide-onkoloogide ning teadlaste ühenduse ehk NOPHO (The Nordic Society of Paediatric Haematology and Oncology) 41. aastakoosolekule, et jagada omavahel kõige uuemaid teadmisi ja uurimissuundi laste pahaloomuliste kasvajate ravis. Ehkki nelja päeva jooksul ette kantud teemad käsitlesid suures osas onkoloogia peennüansse, pälvisid lisaks tähelepanu mitmed teemad, mis suudavad huvi pakkuda ka neile, kes onkoloogiamaailmaga nõnda hästi kursis pole.

Uudised


Soovite tellida ajakirja Lege Artis?

Lege Artis – artiklid arstilt arstile. Lege Artise mitmekülgse teemavaliku hulgast leiab praktilise väärtusega ja huvitavaid artikleid iga meditsiinivaldkonna esindaja.