Psühhiaatria
SUUR LUGU | Lastepsühhiaatrite kättesaadavus on üha tõsisem probleem Psühhiaatrid: e-konsultatsioonide põhjuseta tagasipõrgatamist ei ole
Psühhiaatria Perearstid kurdavad, et lastepsühhiaatrilist abi vajavaid patsiente pole kuhugi edasi saata ning e-konsultatsioonid põrgatatakse tagasi. Lastepsühhiaatrite sõnul ei ole neil võimekust kergemate tervisemuredega tegeleda, kuna pöördumiste arv on tohutu.
Eesti kooliõpilased väärtarvitavad järjest enam rahusteid ja uinuteid
Psühhiaatria Tartu Ülikooli ja Tervise Arengu Instituudi uuringust selgub, et Eesti noorte hulgas on suurenenud rahustite ja uinutite väärtarvitamine. Ligi pooled noortest, kes on neid ravimeid võtnud arsti korraldusel, on neid ka väärtarvitanud.
Mittesuitsidaalse enesevigastamise põhjuste mõistmine aitab tervishoiutöötajal paremini patsienti suunata
Psühhiaatria Enesevigastamine (ingl nonsuicidal self-injury, NSSI) on kehakoe tahtlik kahjustamine, mis ei ole sotsiaalselt vastuvõetav ja millega ei kaasne enesetapukavatsust. Ühiskonnas räägitakse enim lõikumisest, kuid NSSI avaldumisviisiks on ka enese kriimustamine, põletamine, löömine, pea tagumine või haavade paranemise takistamine.
Depressiooni geneetilised riskitegurid ja arengusuunad kliinilises praktikas
Psühhiaatria Depressiooni avaldumist mõjutab suur hulk geenivariante, millest igal üksikul eraldi on väga väike mõju. Psühhiaatrilise geneetika uue suunana arendatakse depressiooni geneetilisi riskiskoore, milles arvestatakse suure hulga geenivariantide kogumõju, et hinnata personaalsemalt depressiooni geneetilist eelsoodumust ja teha täpsemaid ravivalikuid.
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire – mida võiksime teada täiskasvanud patsientide kohta?
Psühhiaatria 9. aprillil toimus Eesti psühhiaatrite seltsi veebikoolitus, mis andis ülevaate aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) esinemisest täiskasvanud patsientidel. Kui veel mõnda aega tagasi oli arutlusel küsimus, kas ATH täiskasvanueas on üldse tõeline diagnoos, siis nüüd on spetsialistid pigem seisukohal, et täiskasvanuea ATH-ga inimestest on diagnoositud umbes 2%, seega on see oluliselt aladiagnoositud.