Skip to main content
Med24
Perearst
Apteeker
Pereõde
Eesti Arst
Lege Artis
Tellimine
Otsi lehelt
Enter your keywords
Uudised
Erialad
Dermatoloogia
Endokrinoloogia
Erakorraline meditsiin
Farmaatsia
Gastroenteroloogia
Günekoloogia
Kardioloogia
Kirurgia
Neuroloogia
Oftalmoloogia
Onkoloogia
Ortopeedia
Otorinolarüngoloogia
Pediaatria
Peremeditsiin
Psühhiaatria
Pulmonoloogia
Reumatoloogia
Uroloogia
Vaktsineerimine
Andmebaasid
RHK-10
Ravimite andmebaasid
ATC Puu
Meditsiinisõnastik
Koolituskalender
E-koolitused
Tööpakkumised
Registreeru
Logi sisse
Väljaanded
Med24
Perearst
Apteeker
Pereõde
Eesti Arst
Lege Artis
Tellimine
Konverents „Lapse süda“ koostöös Eesti Lastearstide Seltsiga (13.02.2026) REGISTREERI SIIN!
August 2023
Arhiiv
Telli ajakiri koju
Vigadest, õppimisest ja haiglatest
Julius Juurmaa
Telli ajakiri
Kiirabi toob haiglasse eaka haige, kes kaebab õhupuudust, ebamäärast valu rindkeres ja kõhus. Haige vaevused on tasahaaval süvenenud paari nädala jooksul, aga viimastel päevadel tunneb ta end iseäranis halvasti. Tema kopsudes on kuulatlusel paisule iseloomulikud räginad, jalad on turses ning uriini tuleb vähe – aga ega ta viimastel päevadel suurt ei joo ega söö ka.
Heleia Nestal Zibo: kraniosünostoosi tuntakse Eestis ära järjest paremini
Mirjam Esperk
Telli ajakiri
Brasiiliast pärit näo- ja lõualuukirurg Heleia Nestal Zibo ja tema meeskond ravivad ainsana Eestis lastel kraniosünostoosi (ühe või mitme koljuluuõmbluse enneaegset luustumist). Teadlikkus sellest seisundist on Zibo sõnul aina parem ning abivajajad jõuavad üha sagedamini tema meeskonna vaatevälja.
Rasvumisest ja ülekaalust mitme eriala vaates
Eeva-Liisa Piibeman
Josefina Marii Sink
Telli ajakiri
Ülekaal ja rasvumine on maailmas ja ka Eestis suur rahvaterviseprobleem. Küsisime ekspertidelt, millised on nende eriala peamised proovikivid ja uued võimalused seoses ülekaalu- ja rasvumisepideemiaga. Kõik nad rõhutasid, et ülekaalulisus ei ole ainult vähese tahtejõu küsimus, vaid tegemist on haigusega, mille ravimisel on vaja meditsiinitöötajate sekkumist. Suuri lootusi pannakse ka uutele medikamentoosse ravi võimalustele.
Tervishoiu personalinappuse leevendamine nõuab järjepidevat tööd
Heli Paluste
Telli ajakiri
Personalinappus tervishoius on teemana olnud mureks pikemalt. Tähelepanu oleme sellele pööranud juba oma esimeses rahvastiku tervise arengukavas (RTA 2009–2020). Praeguses valdkonna kõige olulisemas strateegias RTA 2020–2030 oleme seadnud uued sihid ning eesmärk on jõuda aastaks 2030 Euroopa Liidu keskmise tasemeni.
Koera- ja kassihammustused ning nende käsitlus
Katrin Siirak
Telli ajakiri
Erinevate loomade hammustushaavad on sage probleem kogu maailmas. Umbes 60–80% hammustustest moodustavad koerahammustused ja 20–30% kassihammustused ja/või -kriimustused. Teiste loomade (küülikud, merisead, hamstrid, hiired, rotid jms) hammustused on märksa harvemad (1). Artikli eesmärk on anda ülevaade koera- ja kassihammustuste epidemioloogiast ja sagedamatest haigustekitajatest, hammustushaavade käsitlusest ja ravitaktikast.
Kassi- ja koeraallergia
Triine Annus
Telli ajakiri
Koduloomad on tolmulestade järel kõige sagedamad sisekeskkonna allergeenide allikad. Loomaallergeenid levivad kiirelt ja neid on raske vältida. Kassi- ja/või koeraallergiat põeb 10–20% inimkonnast.
Hepatotsellulaarne kartsinoom ehk HCC
Airi Tark
Telli ajakiri
80% primaarsetest maksavähkidest on hepatotsellulaarne vähk (HCC). Maksarakust arenev HCC on maailma vähistatistikas esinemissageduselt kuuendal kohal, kuid vähisurmades neljandal kohal. Enim esineb haigust Aasias ning Aafrikas. Eestis diagnoositi Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel 2020. aastal 119 maksavähi esmasjuhtu (naistel 49 ja meestel 70) (1).
Kuidas toetada vähidiagnoosiga patsiendi südametervist?
Tuuli Joonsalu
Telli ajakiri
2022. aastal ilmus Euroopa Kardioloogide Seltsi (EKS) onkokardioloogia käsitlusjuhend, mille muudab tähelepanuväärseks see, et tegemist on esimese omataolisega Euroopas. Juhendi eesmärk on toetada vähidiagnoosiga patsientide südametervist kogu raviteekonna vältel. Artikkel annab juhendist põgusa ülevaate.
Kiiritusravitekkeline dermatiit
Teele Kalamees
Telli ajakiri
Kiiritusravitekkeline dermatiit ehk kiiritusdermatiit on ioniseeriva kiirguse tagajärjel tekkiv nahakahjustus, mis on peamiselt põhjustatud pahaloomuliste kasvajate ravis kasutatavast väliskiiritusravist, kuid harvem võib seda tekitada ka muu kiirgusekspositsioon, näiteks interventsionaalsetelt protseduuridelt või õnnetuse käigus keskkonnast saadud ioniseeriv kiirgus (1).
Astma fenotüpiseerimine ja ravi kohandamine
Veronika Iljina
Telli ajakiri
Eestis põeb astmat ligi 5–8% täiskasvanutest ehk 70 000 – 112 000 inimest, kuid arvatakse, et paljudel astmat põdevatel inimestel on haigus diagnoosimata ja seetõttu õige ravi saamata.
Pankrease siirdamine – üks võimalustest tüsistunud diabeedi ravis
Marko Murruste
Karri Kase
Tatjana Veršinina
Telli ajakiri
Pankrease siirdamise peamine näidustus on tüsistunud 1. tüüpi diabeet patsientidel, kellel on tekkinud raske neerupuudulikkus. Pankrease siirdamisi tehakse maailmas igal aastal 1500–2000, neist umbes kolmandik Euroopas. Eestis tehti esimene pankrease siirdamine Tartu Ülikooli Kliinikumis 27. märtsil 2015. aastal simultaanselt neeru siirdamisega. Praeguseks on Eestis kokku tehtud 24 pankrease siirdamist, neist 23 simultaanselt neeruga.
Spinaalse lihasatroofia tänapäevane ravi
Eve Õiglane-Šlik
Telli ajakiri
Viimased aastad on toonud revolutsiooni spinaalse lihasatroofia (spinal muscular atrophy, SMA) ravis tänu kolmele turule jõudnud ravimile, mis on selle haiguse ravi ajaloos esmakordselt muutnud oluliselt haigust põdevate inimeste elulemust, elukvaliteeti ja modifitseerinud ka haigust ennast.
Pärilikud ainevahetushaigused
Elis Tiivoja
Karit Reinson
Telli ajakiri
Pärilike ainevahetushaiguste (AVH) korral on tegemist häirega biokeemilises rajas, mis on põhjustatud patogeense(te)st varianti(de)st ühes geenis. Defekti tõttu on häiritud metaboliitide lagunemine, süntees, transport või kasutamine. Kokku on erinevaid AVH-sid kirjeldatud umbes 1500 (1). Kuigi individuaalselt on iga AVH haruldane, siis kõigi AVH-de hinnanguline esinemissagedus kokku on 50,9 juhtu 100 000 elussünni kohta (2) ning Eestis 41,5 juhtu 100 000 elussünni kohta (3).
COVID-19 mõju rasedusele ja lootele
Katre Tennisberg
Telli ajakiri
Koroonaviiruse haigus (COVID-19) on koroonaviiruse (SARS-CoV-2) põhjustatud ägeda raskekujulise respiratoorse sündroomiga nakkushaigus, mis kuulutati globaalseks pandeemiaks 2020. aasta märtsis. On leitud, et rasedusaegsed füsioloogilised kardiorespiratoorsed muutused (suurenenud hapnikutarbimine, diafragma kõrgseis, vähenenud kopsumaht, hingamisteede limaskesta turse) ja immuunsüsteemi muutused võivad mõjutada reaktsiooni SARS-CoV-2 nakkusele ning rasedad võivad seetõttu olla haigusele enam vastuvõtlikud ning hüpoksiat halvemini taluvad. (1, 2)
Raseduse ja sünnituse võimalikud tüsistused seoses raseduseelse kehakaalu kõrvalekalletega Ukraina Mariupoli piirkonna näitel
Larysa Shelestova
Telli ajakiri
Günekoloogide jaoks on olulised teadmised raseduseelse normaalse kehakaalu kõrvalekallete mõjust rasedusele, sünnitusele ja vastsündinute seisundile. Ala- ja ülekaaluliste naiste sünnitusabi ja perinataalsete näitajate uurimiseks analüüsiti 2020–2021. aastal Mariupoli piirkonnas raseduse ja sünnituse kulgu 194 rasvunud ning 127 alakaalulisel rasedal võrreldes 150 normaalkaalus rasedaga.
Alopeetsia
Ingel Soop
Telli ajakiri
Alopeetsia on üldine termin, mis tähendab juuste kadu, ning seda esineb nii meestel kui ka naistel igas vanusegrupis. Juuste väljalangemise põhjuseid on erinevaid – mõned neist on pöörduvad, teised mitte. Kiilanemine mõjutab sageli tugevalt inimeste elukvaliteeti.
Transkraniaalne magnetstimulatsioon depressiooni ravis
René Randver
Telli ajakiri
Transkraniaalsel magnetstimulatsioonil (ingl transcranial magnetic stimulation, TMS) on mitmeid kasutusvaldkondi, teadusuuringutest kliinilise rakendamiseni.
Transplantatsioonikonverents 2023: siirdamise valdkonnas on töö muutunud rahvusvahelisemaks
Piret Rospu
Telli ajakiri
Tallinnas mai keskel toimunud Eesti transplantatsioonikonverentsi sisse juhatades tuletas Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuht dr Andres Kotsar meelde, et siirdamisi alustati Eestis juba 55 aastat tagasi. Viimastel aastatel on siirdamise valdkonnas toimunud mitmeid arenguid, töö on muutunud rahvusvahelisemaks ja Eesti on teist aastat Scandiatransplanti täieõiguslik liige. Ometi on siirdamiste tuleviku pärast mure – ja seda eeskätt personaliküsimuste tõttu. Siirdamine on paljuski erakorraline töö, mida tuleb teha väljaspool tavalist tööaega, ning sedasi on meditsiinitöötajaid raske leida ja motiveerida.
ADA aastakohtumisel oli suurim rõhk rasvumise ravi tulevikul
Piret Rospu
Telli ajakiri
22.–26. juunil toimunud Ameerika Diabeediassotsiatsiooni (American Diabetes Association – ADA) aastakonverentsil esitleti uusi, tõenäoliselt tulevikus praktikat muutvaid töid ravimite kohta. Senisest rohkem räägiti rasvumise ravi uutest võimalustest.
Uudised
Piret Rospu
Telli ajakiri
Soovite tellida ajakirja Lege Artis?
Lege Artis – artiklid arstilt arstile. Lege Artise mitmekülgse teemavaliku hulgast leiab praktilise väärtusega ja huvitavaid artikleid iga meditsiinivaldkonna esindaja.
November 2025
Oktoober 2025
September 2025
Mai 2025
Aprill 2025
Märts 2025
Veebruar 2025
November 2024
Oktoober 2024
September 2024
August 2024
Mai 2024
Aprill 2024
Märts 2024
Veebruar 2024
November 2023
Oktoober 2023
September 2023
August 2023
Mai 2023
Aprill 2023
Märts 2023
Veebruar 2023
November 2022
Oktoober 2022
September 2022
August 2022
Mai 2022
Aprill 2022
Märts 2022
Veebruar 2022
November 2021
Oktoober 2021
September 2021
August 2021
Mai 2021
Aprill 2021
Märts 2021
Veebruar 2021
November 2020
Oktoober 2020
September 2020
August 2020
Mai 2020
Aprill 2020
Märts 2020
Veebruar 2020
November 2019
Oktoober 2019
September 2019
August 2019
Mai 2019
Aprill 2019
Märts 2019
Veebruar 2019
November 2018
Oktoober 2018
September 2018
August 2018
Mai 2018
Aprill 2018
Märts 2018
Veebruar 2018
November 2017
September 2017
Aprill 2017
Veebruar 2017
Ajakiri
Vali