Südamepuudulikkusest tingitud perifeersete tursete olemus, patsiendi käsitlus ja tursete ravi

Südamepuudulikkus (SP) on kliiniline sündroom, mille iseloomulikud sümptomid on õhupuudus, väsimus ja koormustaluvuse vähenemine. Kliinilise leiuna võib esineda jalgade turset, räginaid kopsude auskultatsioonil, promineeruvaid jugulaarveene või lisatoone südamel. Arenenud riikides on SP peamised riskitegurid aterosklerootiline kardiovaskulaarhaigus ja kõrgvererõhktõbi, mille tõttu tekivad südames strukturaalsed ja funktsionaalsed muutused, mis viivad südamesisese rõhu tõusuni ja/või südame väljutusvõime vähenemiseni. See omakorda põhjustab häireid kudede normaalses verevarustuses ehk perfusioonis (1).