Konverents "Lapse immuunsüsteem" koostöös Eesti Lastearstide Seltsiga (14.02.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

Veebruar 2023

Arhiiv

Telli ajakiri koju

EMO ja kevad

Mida on sarnast kevadel ja erakorralise meditsiini osakonnal (EMO)? Õige vastus on voogude juhtimine. Nii nagu kevadel lume ja jää sulamisel tekkivat suurvett on vaja juhtida, et see ei lõhuks oma teel väärtuslikke struktuure, peab samamoodi juhtima (erakorraliste) patsientide voogu. Ja voo juhtimine pole ainult meditsiiniline ülesanne – peamiselt on see logistiline.

Kaitseväe peaarst Targo Lusti: Ukraina abivajadus püsib endiselt väga suur

Oma vabaduse eest võitlevat Ukrainat on Eesti Kaitsevägi saanud aidata esmaabivahenditega, erinevate koolituste ja väljaõppega, samuti välihaiglatega, rääkis kaitseväe peaarst Targo Lusti. Lisaks on 96 Ukraina sõdurit olnud kaitseväele kuuluvas Seli taastusravikeskuses rehabilitatsiooniseanssidel. Eesti meditsiinisüsteemile pakub Ukrainas toimuv aga mõtlemisainet sõjaaegse meditsiinikorralduse teemal.

Asekantsler Heidi Alasepp: esimesed kaks Ukraina sõdurit on jõudnud Eestisse ravile

Eesti on Ukraina sõdurite raviks eraldanud kolm miljonit eurot. Selle summa eest saab aidata umbes 20 võitlejat. Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleri dr Heidi Alasepa sõnul on sõjavigastatute ravi maksumust tegelikult väga keeruline määrata, sest ravi vajavaid terviseprobleeme võib neil ilmneda ka alles Eestisse jõudes. Esimesed kaks sõdurit on juba Eestis ravi saamas.

Tänavune gripihooaeg algas tavatult vara

Kui koroonapandeemia aastatel langes gripiviirusesse haigestumise tase peaaegu olematuks, siis sellel hooajal on tagasi gripp ja samuti haigestutakse ka COVID-19-sse. Küsisime kolmest suuremast haiglast, milline on olnud tänavune viirushaiguste hooaeg ning milliseid ümberkorraldusi on tehtud haigla töös seoses gripi- ja COVIDi-haigetega?

Vitamiiniteraapiast holistilise hambaravini – kuidas saab arst kummutada väärinfot?

Kui patsient teeb raviotsuse väärinfo põhjal, võib see põhjustada tervise halvenemist ja isegi surma, märkis Tartu Ülikooli meditsiinieetika õppejõud Aime Keis, kelle sõnul levib praegu Eestis jõudsalt petlik info veenisisese vitamiiniteraapia kohta.

Eesnäärmevähk, migreen, psoriaas – ülikoolihaigla teadustöö tulemusi on rakendatud kümnete haiguste ravis

Kliinikumi teadus- ja arendusprojektide tulemusi rakendatakse juba paljude haiguste ravis ja diagnostikas. Mõni projekt, näiteks EuroHeart, on ka rahvusvahelise haardega. Tartu Ülikooli Kliinikumi teadus- ja arendustegevuse juht prof Joel Starkopf rääkis, et kliinikumis on kahe aasta jooksul 1,5 miljoni euro eest rahastatud kokku 17 teadus- ja arendusprojekti.

Kirurg Jaak Lehtsaar: püüan anda igale patsiendile endast maksimumi

Möödunud aastal Tartu Ülikooli Kliinikumi patsientidelt enim tänu pälvinud rinnavähikirurg Jaak Lehtsaar sõnab, et on püüdnud igale patsiendile anda oma teadmistest, käelistest oskustest ja positiivsest energiast maksimumi.

Lapsed spordis – pikaajaline sportlik areng

Elukestvale liikumisharjumusele alustatakse vundamendi ladumist esimestest eluaastatest alates. See, mida me mõistame laste treeningu all, sõltub treeningu mõiste defineerimisest: kas treening kui sihteesmärgipärane struktureeritud tegevus treeneri juhendamisel või liikumine kui igapäevase kehalise arengu normaalne osa. Siinses artiklis on juttu treeningust ning fookus on lastel kuni vanuseni 12 (k.a) eluaastat.

Ülevaade spordimeditsiiniliste terviseuuringute korraldusest Eestis

Kehaline aktiivsus ja sportimine on üks oluline tervise edendamise ja haiguste ennetamise meede. Kehalisele võimekusele mittevastava koormusega või ilma oluliste sümptomiteta kulgevate terviseprobleemidega treenimisel võivad tekkida tõsised tervisekahjustused. Seetõttu soovitatakse regulaarselt treenivatel isikutel perioodiliselt tervist kontrollida. Spordimeditsiiniliste terviseuuringute (SMTU) kõige laiem eesmärk on kaitsta sportlase tervist ja tagada seeläbi tervisele ohutu treenimine.

Kehalise aktiivsuse roll luukvaliteedi tagamisel ja osteoporoosi ennetamisel

Kiire elurütmiga ja mugavusele orienteeritud maailmas on inimeste liikumisaktiivsus oluliselt vähenenud, ohustades juba ka tervist. Kodumasinad on üle võtnud argipäevase käsitsi tehtava töö; kiired autod, liftid, elektrilised tõukerattad liigutavad meid ühest kohast teise, ilma et tuleks oma keha kasutada. Passiivne elustiil mõjutab negatiivselt südame-veresoonkonda, luu-lihaskonda ja vaimset tervist. Luuhaiguste seas on eeskätt osteoproos haigus, mille kujunemisel ja ka ennetamisel mängib väga olulist rolli kehaline aktiivsus.

Fabry tõbi – kuidas märgata?

8. novembril toimus teist korda veebikonverents „Fabry tõbi – kameeleon haruldaste haiguste seas – kuidas märgata?“, mis oli üle-eelmise aasta Fabry tõve konverentsi jätk. Seekordsel konverentsil keskenduti haiguse pärandumisele, sümptomitele, diagnoosimisele ja patsiendi teekonnale, mida illustreeris haigusjuhu kirjeldus. Konverentsi lõpetas arutelu.

Personaalmeditsiin uroloogias

Geneetika kiire areng on kaasa toonud võimaluse selekteerida suurema haigusriskiga patsiente. Saadud informatsiooni on võimalik kasutada nii tervete inimeste jälgimisel haiguse ennetamise eesmärgil kui ka ravimeetodi valikul ja prognoosi hindamisel patsientidel, kellel haigus on juba diagnoositud. Mitme eriala tihe koostöö annab võimaluse ravitulemuste parandamiseks. Selles artiklis anname ülevaate eesnäärmevähi geneetilise testimise näidustustest ja võimalustest ning erialadevahelise koostöö võimalustest.

EASD/ADA uus konsensusdokument 2. tüüpi diabeedi ravist

EASD 58. aastakoosolekul Stockholmis eelmise aasta septembris avalikustati EASD/ADA uus 2. tüüpi diabeedi ravi puudutav konsensusdokument. Paralleelselt ilmusid vastavad publikatsioonid EASD ajakirjas Diabetologia ja ADA ajakirjas Diabetes Care. Eelmine, 2018. aasta konsensusdokument ja selle täiendus aastal 2019 olid uue informatsiooni lisandudes ajale jalgu jäänud ning ravisoovituste uuendamine oli seega igati ootuspärane.

Kõrgenenud arteriaalne vererõhk on seotud hilisemas eas tekkiva dementsusega

Arteriaalne hüpertensioon on insuldi ja vaskulaarse dementsuse teadaolev riskitegur. Hiljutised suured vaatlusuuringud on aga näidanud, et kõrge vererõhk võib mängida rolli ka Alzheimeri tõve tekkes (1). Mehhanismid, mis seovad hüpertensiooni Alzheimeri tõvega, on veel selgitamata, kuid aju magnetresonantstomograafial nähtavad valgeaine kahjustused näivad olevat selle seose hea marker. On vastuolulisi andmeid, mis selgitaks, kas vererõhu alandamine vähendab valgeaine kahjustuste ja dementsuse riski.

Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse rahvusvahelise ravijuhendi GOLD 2023. aasta uuendused

Global Initiative for Chronic Obstructive Lung Disease (GOLD), mis annab tõenduspõhiseid strateegilisi soovitusi kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) diagnoosimiseks, käsitluseks ja ennetuseks, avaldas esimese ravijuhendi 2001. aastal. Selle soovitusi on regulaarselt uuendatud ning juhendi viies, oluliste täiendustega versioon „GOLD report 2023“, avaldati 14. novembril 2022. aastal (1). Siinne artikkel tutvustab olulisemaid muudatusi ja täiendusi GOLD-i 2023. aasta juhendis.

Südamepuudulikkusest tingitud perifeersete tursete olemus, patsiendi käsitlus ja tursete ravi

Südamepuudulikkus (SP) on kliiniline sündroom, mille iseloomulikud sümptomid on õhupuudus, väsimus ja koormustaluvuse vähenemine. Kliinilise leiuna võib esineda jalgade turset, räginaid kopsude auskultatsioonil, promineeruvaid jugulaarveene või lisatoone südamel. Arenenud riikides on SP peamised riskitegurid aterosklerootiline kardiovaskulaarhaigus ja kõrgvererõhktõbi, mille tõttu tekivad südames strukturaalsed ja funktsionaalsed muutused, mis viivad südamesisese rõhu tõusuni ja/või südame väljutusvõime vähenemiseni. See omakorda põhjustab häireid kudede normaalses verevarustuses ehk perfusioonis (1).

Psoriaasi ravivõimalused EuroGuiDermi juhendi põhjal Eesti oludele kohandatuna

Psoriaas on krooniline põletikuline haigus, mis avaldub ketendavate naastudena nahal ja mille avaldumist mõjutavad nii pärilikkus kui ka keskkonnategurid. Haigus kulgeb ägenemiste ja remissioonidega. Euroopa rahvastikust põeb psoriaasi 2–3%, mehed ja naised võrdse sagedusega.

Seedetrakti endoskoopia areng

Seedetrakti endoskoopia on diagnostiline ja raviprotseduur, mis võimaldab visualiseerida, hinnata ja ravida seedetrakti haigusi endoskoopia abil. Kõige sagedamini tehtavad endoskoopilised protseduurid on ösofagogastroduodenoskoopia ja koloskoopia. Igapäevases praktikas on kasutatavad ka endoskoopiline retrograadne kolangiopankreatograafia, endoskoopiline ultraheli, balloonenteroskoopia ja kapselendoskoopia. Artikli eesmärk on anda lühiülevaade seedetrakti endoskoopia ajaloost, praegustest võimalustest ja viimase aja arengusuundadest.

Rasvumine, metaboolne sündroom ja kardiovaskulaarne risk

Rasvumise levimus on enamikus riikides alates 1980. aastast oluliselt suurenenud. Rasvumisel on nii bioloogilised, psühhosotsiaalsed, sotsiaalmajanduslikud kui ka keskkonnast tingitud tekkemehhanismid. Kehamassiindeks (KMI) on suurus, mis väljendab inimese kehakaalu ja pikkuse suhet. Kehamassiindeksi leidmiseks jagatakse kehakaal kilogrammides pikkuse ruuduga meetrites. Kui kehamassiindeks on 25 ja 29,9 vahel, siis nimetatakse seda ülekaalulisuseks, kui 30 või üle selle, siis rasvumiseks.

Ülevaatlikult tuulerõugetest

Tuulerõuged (lad Varicella, ingl chickenpox) on ammu tuntud nakkushaigus. Vanasti aeti seda segamini rõugetega kuni 1767. aastani, mil William Heberden need haigused kliiniliselt eristas (1). Tuulerõugete tekitaja on Varicella zoster’i viirus (VZV), mille isoleerisid esmakordselt 1952. aastal Thomas H. Weller ja Marguerite B. Stoddard (2).

Sarvkesta sagedasemad vigastused ja nende ravi

Artikli eesmärk on kirjeldada lühidalt peamisi sarvkesta vigastusi, nende põhjuseid ja ravi. Kuigi siin leiavad käsitlust ainult sarvkesta vigastused, siis nagu ka teiste vigastuste korral, tasub alati meeles pidada, et sarvkest ei pruugi olla ainus vigastada saanud struktuur, ning silma terviklikkust tuleb kompleksselt hinnata, seda eriti raskemate vigastuste puhul.

Äge kõhulahtisus lastel

Äge kõhulahtisus on lapseeas tihti esinev, kuid enamasti iselimiteeruv haigusseisund, mis ei vaja täiendavaid uuringuid ega sekkumisi. Vaatamata adekvaatsele hügieenile ning immuniseerimisprogrammidele on kõige sagedasemaks põhjuseks ägedad viirusinfektsioonid. Lastel on äge kõhulahtisus jätkuvalt oluline hospitaliseerimise ja suremuse põhjus.

Neuroblastoomide diagnostika Eestis

Neuroblastoom on embrüonaalne neuroendokriintuumor (1), mis pärineb neuraalharja eellasrakkudest (1–4, 6). Tegemist on kõige sagedamini esineva ekstrakraniaalse soliidtuumoriga lapseeas (2, 6) ning kõige sagedasema kasvajaga imikutel (1, 4). Neuroblastoom moodustab umbes 8% kõikidest lapseea pahaloomulistest kasvajatest (3, 5) ning 15% kogu lapseea kasvajatesse suremusest (1, 3, 5). Esinemissagedus on umbes 1 juht 7000 elussünni kohta (4, 6).

Soovite tellida ajakirja Lege Artis?

Lege Artis – artiklid arstilt arstile. Lege Artise mitmekülgse teemavaliku hulgast leiab praktilise väärtusega ja huvitavaid artikleid iga meditsiinivaldkonna esindaja.