Neerukonverents "Nefroloogia kaleidoskoop" (12.09.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

August 2021

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Kas olime valmis, et kommunikatsioon on vaktsiini komponent?

COVID-19 vaktsiinidel on juba üle poole aasta olnud tähtis osa meie elus. Kas teame neist praegu rohkem kui enne turustamise alustamist ja kas oskasime ette arvata, et need tekitavad paljudes usaldamatust, hirmu ja vandenõuteooriad? Kas olime selleks valmis?

Krista Lääne: COVID-19 tüsistused ei ole sageli seotud haiguse põdemise raskuse ega patsiendi vanusega

COVID-19 järgsed tüsistused ei ole tihti seotud haiguse põdemise raskuse ega patsiendi vanusega, kuid suurem osa taastusarsti vastuvõtule saabujatest on tööealised, sageli on tegemist eelnevalt aktiivsete ja tervete inimestega, räägib Viljandi haigla taastusarst, taastusravikliiniku juht Krista Lääne.

Õppimine töökohal on kliinilise pädevuse kujunemisel võtmeväärtusega

Järgnevas artiklis kirjeldan mõningaid ideid seoses sellega, miks ma arvan, et meditsiiniharidus puudutab otseselt meid kõiki, ning mida saaks iga kollektiiv ja asutus ära teha, et astuda ravikvaliteedis järgmised suuremad sammud. Artiklis kasutan näiteid oma tööst, toon sisse mõisteid, mida meil eesti keeles veel käibel ei ole (need tunneb ära ingliskeelse termini järgi sulgudes) ning püüan siduda õppimisteooriaid ja meie igapäevast tööd õppimise ning õpetamise korraldamisel.

Kaltsitoniini geeniga seotud peptiid (CGRP) kui uute migreeniravimite sihtmärk

Migreeniravi on paljuski jõudnud uue ajastu lävele, sest kasutusse hakkavad jõudma uued ravimid, mille sihtmärk on kolmiknärvi sensoorse neuropeptiidi kaltsitoniini geeniga seotud peptiid (CGRP) või selle retseptor. CGRP-ga seotud ravi pakub paremaid võimalusi võrreldes olemasolevate ravimitega, sest need on esimesed, mis loodud mõjutama just kolmiknärvi valusüsteemi, need on palju spetsiifilisemad ja tundub, et neil on vähe kõrvaltoimeid või puuduvad need hoopis.

Seljaaju kõvakelme punktsiooni järgne peavalu

Seljaaju kõvakelme punktsiooni järgset peavalu (ingl post-dural puncture head­ache, PDPH) kirjeldatakse kui aeg-ajalt esinevat seljaaju kõvakelme (lad dura mater) punktsiooni järgset tüsistust. Eesti keeles on meditsiinitöötajate seas laialdaselt levinud termin „postspinaalne peavalu“, mis ei ole päris korrektne, kuid siiski piisavalt arusaadav. Postspinaalne peavalu võib tekkida spinaal­anesteesia, diagnostilise lumbaalpunktsiooni ning epiduraalkateetri paigaldamise järel (kõvakelme ootamatu ehk mitte planeeritud punktsiooni tüsistusena). Ülevaateartikkel aitab värskendada teadmisi selles valdkonnas.

Euroopa Valuföderatsiooni uus juhend: opioidide roll kroonilise valu käsitluses

Artikkel annab ülevaate Euroopa Valuföderatsiooni (European Pain Federation, EFIC) juhendist „European clinical practice recommendations on opioids for chronic noncancer pain – Part 1: Role of opioids in the management of chronic noncancer pain“.

Allergiakahtlusega patsient

Viimastel aastakümnetel on allergiahaigused kogu maailmas sagenenud. Kõiki põhjuseid ei ole suudetud välja selgitada, kuid samas on teada, et olulisel kohal on eluviis, välis- ja sisekeskkonna tegurid. Ülitundlikkushaiguse diagnoosimisel on tähtsaim anamnees. Allergiat kinnitavad diagnostikavõimalused arenevad kiiresti ja seetõttu on mõistlik selle haiguse kahtlusel patsient suunata allergoloogile. Allergiakahtlusega patsient vajab süstemaatilist lähenemist, mistõttu on artiklis toodud välja mitmed joonised, mis võiksid abistada eriarste ravitöös.

Kodade virvendusarütmiaga patsientide antikoagulantravi ning sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kasutamine Soomes

  • Antti Rissanen
  • Fredrik Herse
  • Jari Rossi
  • Niina Säävuori
  • Risto O. Roine
  • Sami Pakarinen
  • Telli ajakiri
Otsese toimega suukaudseid antikoagulante (OSAK) ja varfariini kasutatakse mittevalvulaarse kodade virvendusarütmiaga (KVA) patsientide insuldiprofülaktikas, kuid senini on tehtud vähe igapäevase meditsiinipraktika andmetel põhinevaid uuringuid antikoagulante kasutavate Soome KVA-patsientide kohta.

Sclerosis multiplex’i tänapäevased ravivõimalused

Ehkki sclerosis multiplex’i raviskeemid on muutunud viimase paarikümne aastaga oluliselt efektiivsemaks, peab COVID-19 pandeemia ajal olema väga ettevaatlik ja end esimesel võimalusel vaktsineerima.

Kuidas ära tunda suure ägenemisriskiga astma- ja KOKi-patsienti?

Nii kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK), astma kui ka nende koosesinemise korral on patsiendi jaoks kõige ebameeldivam ning raskem taluda haiguse ägenemisi – aega, mil patsiendi elukvaliteet on tugevalt häiritud. Ägenemise perioodil on patsient tihti raskelt haige ning tal on palju sümptomeid, nagu näiteks õhupuudus, hingeldus, nõrkus, jõuetus ja köha. Raskemad ägenemised võivad viia patsiendi hospitaliseerimiseni ning mõnikord isegi intensiivravile ja juhitavale hingamisele.

Psoriaasi süsteemse ravi soovitused EuroGuiDermi ravijuhendi põhjal

Psoriaas on krooniline põletikuline nahahaigus, millest patsient ei tervene. Ravi eesmärk on lööbevabade perioodide saavutamine ja säilitamine, psoriaasiga kaasuvate haiguste (nt metaboolne sündroom: rasvumine, düslipideemia, dia­beet, kõrgvererõhktõbi ning depressioon ja psoriaatiline artriit) varajane diagnoosimine ja ravi ning patsiendi elukvaliteedi parandamine (1–3).

Ameerika Diabeediassotsiatsiooni konverents

Ameerika Diabeediassotsiatsiooni (ADA) 81. teaduskonverents võõrustas virtuaalselt üle 11 500 osaleja kogu maailmast.

Teadlikkus lühikese soole sündroomi kohta on vähene

Soolepuudulikkus on harvikhaigus, mille täpne levimus Eestis pole teada. Varasemalt pidid kõik soolepuudulikkusega patsiendid ellu jäämiseks viibima haiglaravil pea kogu ravi ajal, teinekord elu lõpuni. 2017. aastast rahastab Eesti Haigekassa kodust parenteraalset toitmisravi ning juba enne seda, 2016. aastast, osutab Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) toitmisravi meeskond seda raviteenust täiskasvanud patsientidele.

Narkootilised ained ja neerukahjustus haigusjuhtude näitel

Neerud on paarisorganid, mille ülesandeks on jääkainete filtreerimine verest, reguleerides nii organismist eemaldatava vedeliku hulka ja koostist. Tänases maailmas on hõlpsalt kättesaadavad mitmed ained ning ravimid, mis ebaseaduslikul või oskamatul kasutamisel mõjutavad neerufunktsiooni, põhjustades ägeda neerukahjustuse või kroonilise neerufunktsiooni kahjustuse. Sõltuvushäirete komplekssust arvestades jääb neerukahjustus, mis tihti on vaikne ja valutu haigus, esialgu tagaplaanile, kuid aastatepikkuse kahjustusena võib saada oluliselt elukvaliteeti mõjutavaks tüsistuseks. Ebaseaduslike ainete tarvitamine hõlmab miljoneid inimesi ning ilmselt on probleem varjatum, kui see tegelikult meditsiinisüsteemis kajastub. Haigusjuhtude näitel kirjeldab artikkel narkootilisi aineid ning teisi nefrotoksilisi aineid, mida kasutatakse põhjendamatult ning teadmatult rekreatsiooni ühe osana.

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire ning depressiooni koosesinemine lastel

Depressioon on vaimse tervise häire, mille põhisümptomid on RHK-10 klassifikatsiooni järgi meeleolu alanemine, huvi ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Lisasümptomid on tähelepanu ja kontsentratsioonivõime vähenemine, alanenud enesehinnang ja eneseusaldus, süü- ja väärtusetusetunne, trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku, enesekahjustuse- või suitsiidimõtted või -teod, häiritud uni ja isu alanemine (1). 2019. aasta Eesti tervise­uuringu andmete põhjal täitusid olulise depressiooni kriteeriumid 10,9%-l uuritud üle 15-aastastest meestest ja naistest (2). Eesti kooliõpilaste tervise­käitumise 2017/2018 õppeaasta uuringu andmetel koges 11–15-aastastest uuritavatest 26% poistest ja 40% tüdrukutest viimase 12 kuu jooksul vähemalt kahenädalasel perioodil depressioonile omaseid sümptomeid (3).

Uudised