Konverents "Lapse immuunsüsteem" koostöös Eesti Lastearstide Seltsiga (14.02.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

September 2022

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Selge visioon on motivatsiooni võti

Suvi on läbi ja algamas uus hooaeg. Haiguste hooaeg, aga ka hooaeg, mil tegutseda taas parema pereõenduse suunas ja nimel.

Pereõde Ülle Tilga: õde peaks saama teha oma kvalifikatsioonile vastavat tööd

Paide ja Roosna-Alliku pereõde Ülle Tilga teeb oma tööd südamega, sest see on tema kutsumus. Talle meeldib vaheldusrikkus, mida see amet pakub. Samas tunnistab ta, et iga ülesanne, mis õdedele on määratud, ei ole õigustatud. Kui võtta õdedelt telefoni­registraatori töö, saaksid nad paremini ja kestlikumalt keskenduda terviseennetusele ja nõustamisele.

Tööleping või töövõtuleping?

Töölepingu sisulisest olulisusest ning selle detailidest on viimase paari kuu jooksul meedias üksjagu räägitud. Seda eelkõige seoses augustis jõustunud seadusemuudatustega. Sellest põgusalt veidi hiljem. Siinset kirjutist ajendasid aga kokku panema tänavu 23. märtsist kuni 10. aprillini Eesti Pereõdede Ühingu poolt pereõdede seas läbiviidud internetipõhise ankeetküsitluse “Pereõdede vajaduste ja võimaluste kaardistamine” töölepingu osa puudutavad tulemused.

Töövõimetuslehti saavad väljastada ka õed

Perearstiabi kättesaadavuse parandamiseks võttis riigikogu 1. juunil vastu tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatused, millega laiendati õdede õigusi inimeste raviteekonnal. Augusti hakul allkirjastas tervise- ja tööminister Peep Peterson määruse muudatused, mille ühe osana anti õdedele õigus avada ja lõpetada töövõimetuslehti.

Ülevaade ajakirja Pereõde lugejauuringu tulemustest

Palusime suvel ajakirja Pereõde lugejatel vastata lugejauuringu küsimustele. Eesmärk oli saada teada, kuidas pakkuda lugejatele veelgi paremat ajakirja. Kokku vastas küsimustele 34 vastajat. Enamjaolt olid vastajad Pereões pakutavate teemadega ja ajakirja kvaliteediga rahul.

Pereõe koduvisiit

20 aastat tagasi olid koduvisiidid perearsti ja pereõe töös pea igapäevased. Oli tavapärane, et pärast vastuvõtte kulutasid perearstid ja -õed tunde kodudes käimisele.

Telefoninõustamine silmamurede korral ja silmatraumad

Mai keskel viis Silmalaseri ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla oftalmoloog-kirurg Inger Heleen Viikna läbi veebiseminari telefoninõustamisest silmamurede ja silmatraumade korral. Räägiti kõige sagedamatest silmaprobleemidest, millega otsitakse abi esmatasandil.

Nahaseenhaigused ja nende ravi

Seeninfektsioonid ehk mükoosid on tavalised ja üleilmse levimusega nakkushaigused. Nahaseenhaigusi jaotatakse pindmisteks, mis piirduvad naha sarvkihi, juuste ja küüntega, ning sügavateks, mis kahjustavad pärisnahka ja nahaalust kude.

Ravimite lokaalne manustamine

Eelmises Pereõe ajakirjas alustasime ravimite manustamisviiside käsitlemist, vaadates põhjalikumalt enteraalset ehk seedetrakti manustamist. Selles numbris jätkame ravimite lokaalse ehk paikse manustamisega. Nende manustamisteede kasutamine on küll mõnevõrra vähesem, kuid sel on siiski suur tähtsus eriti kergemate lokaalsete haiguste korral.

Müokardiinfarkt naistel

Vaatamata meditsiini arengule ja ravivõimaluste paranemisele püsivad kardiovaskulaarsed haigused ning nende tüsistused, näiteks südameinfarkt, arenenud maades peamise surmapõhjusena. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on maailmas 16% surmadest tingitud kardiovaskulaarsest haigusest ning arvestades eluea pikenemist ja riskifaktorite, näiteks rasvumise esinemissageduse kasvu, ennustatakse, et aastaks 2030 on kardiovaskulaarhaiguste osakaal surmapõhjuste hulgas jõudnud 31,7%-ni (1).

Kroonilise neeruhaigusega patsiendi jälgimisest pereõele

Krooniline neeruhaigus (KNH) algab salaja ja kulgeb sageli aastaid ilma vaevusteta. Kroonilise neeruhaiguse progresseerumise kiirus ja iseära­sused olenevad haiguse õigeaegsest ja varajasest diagnoosimisest, optimaalsest põhihaiguse ja neeruhaiguse progresseerumist ennetavast ravist. KNH peamised põhjused on diabeet, kõrgvererõhktõbi, glomeerulonefriit, püelonefriit jm. Selleks on vaja suurendada patsiendi terviseteadlikkust ja selgitada talle põhjalikult haiguse olemust ja ravirežiimi.

Juveniilne idiopaatiline artriit – kuidas ära tunda ja käsitleda esmatasandil?

Juveniilne idiopaatiline artriit on kõige sagedasem lapseea (0–16 a) põletikuline (reumaatiline) haigus, mida iseloomustab vähemalt ühe liigese põletik, mis on kestnud vähemalt kuus nädalat ja mille tekkepõhjused ei ole teada.

Põletuste ravist pereõdedele

Põletus on kudede kahjustus, mis on tekkinud tavaliselt tuliste vedelike (vesi, kohv), esemete või leegi kokkupuutest inimese nahaga. Sarnaseid koekahjustusi võib tekitada nii naha kokkupuude elektrivooluga (elektripõletused) kui keemiliste ainetega (söövitused), aga ka kiirguse toime nahale. Kuigi põletustraumade hulk on arenenud riikides viimastel aastakümnetel vähenenud, tuleb neid siiski üsna sageli ette. Enam ohustatud eagrupid on väikelapsed, kellel puudub kogemus ja ohutunne, ning vanurid, kelle reaktsioonikiirus on vähenenud.

Puugihaigust aitavad vältida vaktsineerimine ja puugi kiire eemaldamine

Puugihooaeg veel kestab ja pereõed peavad vastama üsna sageli patsientide küsimustele puugihaiguste kohta. Infektsioonhaiguste eriala arst-resident Hanna Rätsep annab nõu, kuidas nõustada puugihammustuse saanud patsienti ja millised on Eestis levinumate puugihaiguste puukborrelioosi ja puukentsefaliidi sümptomid ning ravivõimalused.

Kompressioonravi kroonilise veenihaiguse korral

  • Kadri Allikmäe
  • Raili Raik
  • Annika Albert-Aksjonov
  • Telli ajakiri
Krooniline veenihaigus on seisund, mille korral on häiritud venoosse vere liikumine jalgadest südame suunas. Sagedasem verevoolu häirumise põhjus on veenides olevate klappide töö puudulikkus, st klapid võimaldavad vere tagasivoolu jalgade suunas, samuti võib olla põhjus varasem süvaveenitromboos, mis takistab verevoolu ja kahjustab veeniklappe.

Uudised