Konverents "Lapse immuunsüsteem" koostöös Eesti Lastearstide Seltsiga (14.02.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

November 2020

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Igapäevatöö taustal ei saa unustada, kui oluline on meie töös küberturve

Sügis on taas kätte jõudnud ja sel aastal veidi teisiti. COVID-19-ga seotud teemad on tihedalt pildis, varjutades aeg-ajalt muid olulisi teemasid. Patsiente on palju, seega tööd ning selgitamist samuti kuhjaga. Segadust kiirelt muutuvate juhendite ja suuniste taustal veelgi rohkem. See kõik loob jooksvalt meie igapäevase töö sisu. Muude kibekiirete tegemiste taustal tõusis kevadel varasemast jõulisemalt päevakorda küberturbe teema.

Marleen Mägi: läbikukkumise hirmus rutiini kinnijäämine ei ole minu jaoks kunagi olnud lahendus

Pealinna Perearstide pereõde Marleen Mägi tegi pärast aastaid lastehaiglas õendusjuhina töötamist kannapöörde ja asus tööle pereõena. See muutus aitas välja saada rutiinist ning õpetas ta uuesti oma tööd nautima.

Kollektiivlepingu läbirääkimiste võlu ja valu

Meie tervishoiusüsteem on pidevas arengus. Kollektiivleping on üks oluline dokument, mis määrab, kas ja kui kiiresti me saame edasi minna. Nagu kõigi oluliste asjadega, pole ka selle valmimine lihtne ega kiire.

Laste tervise jälgimise juhendist on saamas hea abivahend esmatasandil

Esmatasandi ülesanne on toetada laste ja perede heaolu ja tervist ning ennetada haiguseid. Lapse tervise jälgimise juhendi üks eesmärk on toetada kõikide Eesti laste tervist ühetaoliselt, järjepidevalt ning lapse ja tema pere heaolu silmas pidades.

COVID-19 kahtlusega patsient pereõe käsitluses

Suurem osa COVID-19-haigetest on kodusel ravil ning vajavad perearstikeskuse töötajatelt jälgimist, nõustamist ja toetust. Pereõdedel on hingamisteede ägedate haigustega patsientide nõustamises suured kogemused, kuid COVID-19 korral on siiski mõned iseärasused, mida tuleks silmas pidada.

Kuidas nõustada vaktsineerimises kahtlevat patsienti?

Vähe on neid pereõdesid, kes ei oleks lapse tervisekontrolli käigus kordagi kuulnud mõnelt lapsevanemalt: “Ei soovi oma last vaktsineerida.” See vastus võib tunduda ehmatav – et kuidas siis lapsevanem ei soovigi kaitsta oma last raskete haiguste eest? Tervishoiutöötaja esmane reaktsioon võib olla lapse­vanema veenmine, et tema otsus on ekslik. Harva viib ühepoolne veenmine aga sihile ja sageli vaktsineerimisega ikkagi ei soostuta. Milline on sellises olukorras otstarbekas käitumisviis ning kas pereõel on võimalik teha midagi selleks, et vaktsineerimisest keeldujaid oleks vähem?

Käitumishäired lastel ja noorukitel

Käitumishäire üldmõistena hõlmab endas suurt hulka erinevaid, kuid seejuures valdavalt mittespetsiifilisi käitumise avaldusi, nagu näiteks kohustuste hooletusse jätmine, kokkulepete ja reeglite eiramine, oma sobimatu käitumise varjamine väljavabandamise näol. Lapse- ja noorukiea psüühikahäired saab jagada kahte suurde rühma: internalisatsiooni- ehk tundeeluhäired ja eksternalisatsiooni- ehk käitumishäired.

Somaatiliste ja unehäiretega patsiendi käsitlus

Viimase viie aastaga on Eestis toimunud pidev psüühika- ja käitumishäirete kasv ja seda eriti meeste hulgas. Tervise Arengu Instituudi andmetel on meestel suurim haigestumus psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäiretesse (917 juhtu 100 000 elaniku kohta). Naiste haigusjuhud on kõige enam seotud neurootiliste, stressiga seotud somatoformsete (kehalised vaevused, mida ei saa seletada ühegi kehalise haigusega) häiretega (871,4 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Ravimite kasutamine raseduse ja rinnaga toitmise ajal

Kuigi rasedad ja imetavad emad on tavaliselt noored ja üpris terved inimesed, tarvitab läänemaailmas ligi 90% rasedatest mingil ajahetkel raseduse jooksul ravimeid, olgu siis meditsiinitöötaja ordineerituna või omal algatusel. Põhjuseid selleks on mitmeid: ühelt poolt rasedate ja sünnitajate keskmise vanuse kasv, mistõttu on inimestel sagedamini ka ravi vajavaid kaasuvaid haigusi, teisalt aga ei päästa rasedus ega imetamine teiste võimalike terviseprobleemide eest, millel pole raseduse ega rinnaga toitmisega midagi pistmist.

Nõustajad aitavad valida, kas elada koos kanepiga või ilma

  • Aljona Kurbatova
  • Katri Abel-Ollo
  • Marin Vaher
  • Merlin Mitt
  • Telli ajakiri
Üks võimalus kanepi tarvitamise vähendamiseks või lõpetamiseks on Tervise Arengu Instituudi algatatud ja MTÜ Peaasjad Nõustamine ellu viidav täiskasvanutele mõeldud tasuta nõustamisprogramm “Valik”.

Rasedusaegne ja sünnitusjärgne uriinipidamatus ning selle konservatiivne ravi

Uriinipidamatus ehk tahtele allumatu uriinileke on naiste seas sage probleem ning tihti puututakse sellega esmakordselt kokku raseduse ajal või pärast sünnitust. Lausa 58% naistest võib raseduse ajal kogeda erinevaid inkontinentsi vorme – kõige enam esineb stressinkontinentsi (31%), seejärel segainkontinentsi (15%) ning kõige vähem tunginkontinentsi (5%) (1). Sünnitusjärgne inkontinents mõjutab umbes 30% naistest, seega ühte naist kolmest (2).

Astma käsitluse parandamisel esmatasandil on oluline roll ka pereõdedel

Septembri keskel Tallinnas toimunud kopsuarstide ja perearstide ümarlaual püüti leida võimalusi, kuidas parandada astmahaigete jälgimist ja ravi Eestis.

Imikute toitmine – rinnapiim, piimasegu ja lisatoiduga alustamine

Vastsündinute ja imikute toitmise kohta avaldatakse pidevalt erinevaid arvamusi. Tänavu lastekaitsepäeval ilmus Eesti lastearstide seltsil lapsevanematele mõeldud infovoldik, mis annab ülevaatlikult nõuandeid imiku ja väikelapse toitmise kohta.

Kõigi patsientide D-vitamiini taseme määramine ei pruugi olla otstarbekas ega vajalik

Igal sügisel, kui päike käib üha madalamalt, jõuab patsientide ja nii ka arstide-õdede teadvusesse aina sagedamini tarvilik molekul nimega D-vitamiin. Kas, millisel kujul ja kui palju D-vitamiini juurde võtta? Kohati suisa imeravimi staatusesse tõstetud preparaadi manus­tamine on kindlasti vajalik, kuid seda õigetes kogustes, olles samas teadlik liigtarvitamisega seotud ohtudest.

Ülekaalulise patsiendi nõustamine

Liigsest kehakaalust tingitud terviseprobleemidega puutuvad kokku kõik meditsiinivaldkonna töötajad. Samas puudub Eestis ühtne ülekaaluliste patsientide käsitlus ning eri spetsialistide roll teenuste osutamisel pole selge. Esmatasandil on ülekaalulise patsiendi käsitlusel oluliseks abiks 2019. aastal ilmunud ravijuhend.

Tõhusaim on HPV vastu vaktsineerida enne viirusega kokkupuudet

Kuigi riikliku immuniseerimiskava alusel vaktsineeritakse HPV (inimese papilloomiviirus) vastu ainult 12-aastaseid tüdrukuid, tunnevad HPV-vastase vaktsineerimise vastu aina suuremat huvi lisaks poiste vanemad, noored täiskasvanud ning viimasel ajal ka keskealised.

Mittenakkuslik kõhulahtisus täiskasvanutel

Kõhulahtisuseks loetakse sümptomit, mille korral on roojamissagedus ja/või rooja maht suurenenud. Kõhulahtisust saab kestuse järgi jagada ägedaks ja krooniliseks ning etioloogia järgi nakkuslikuks ja mittenakkuslikuks. Artikkel keskendub peamiselt kroonilise mittenakkusliku kõhulahtisuse sagedamini esinevatele põhjustele, diagnoosimisele ja ravivõimalustele täiskasvanutel.

Ärritunud soole sündroomi leevendamine: FODMAP-dieet

Ärritunud soole sündroom on funktsionaalne seede­traktihäire, mille korral patsiendil on küll kaebused, kuid uuringud on korras või ei selgita need patsiendi vaevusi täielikult. Üle kümne aasta tagasi Austraalias kirjeldatud FODMAP-dieet, täpsemalt väikese FODMAP-ide sisaldusega dieet (1) on praegu rahvusvaheliselt aktsepteeritud viis ärritunud soole sündroomiga patsientidel vaevuste leevendamiseks.

Jalahooldusest krooniliste haiguste korral

Jalahoolduses krooniliste haiguste korral tuleb arvestada, millised on nendest haigustest tingitud sagedamini esinevad jalalabaprobleemid. Olenemata kroonilise haiguse süsteemsusest või lokalisatsioonist mõjutab see kogu organismi.

Haavasidemete praktiline valik

Haavade ravi on sageli pikaajaline, isegi kuid ja aastaid kestev protsess. Kui ägedad trauma- ja operatsioonihaavad paranevad enamasti kiiresti ja tüsistusteta, siis krooniliste haavandite ravi vajab oskusi ja mõttetööd, et haava paranemine kulgeks õiges suunas.

Lasteaed saab panustada laste suutervisega tegelemisse

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tervisedenduse õppekaval kaitstud kahes lasteaias tehtud uurimistöö tulemustest selgub, et uuringus osalenud lapsevanemate ja lasteaiatöötajate hinnangul võiks lasteaed koostöös lapsevanematega panus­tada täiendavalt laste suutervisega tegelemisse.

Dermatoloogilised probleemid eakatel

Keskmise oodatava eluea kasvuga on suurenenud eakate patsientide osakaal ning kasvutendents jätkub. Vananedes tekivad mitmed muutused nii nahas kui teistes organites ning paljud dermatoloogilised probleemid mõjutavad negatiivselt eakate elukvaliteeti. Eakate patsientide korral tuleb raviviiside valikul arvestada võimalike kaasuvate haiguste ja nende raviga (1).

Konverents: aktuaalsed teemad haavaravis

Augusti keskel toimus Tartus Dorpati konverentsikeskuses haavaravikonverents. Konverentsil anti ülevaade haavade üldisest käsitlusest, aga ka põletushaavade, diabeetilise jala, lamatiste ja haavainfektsioonide ennetusest ning ravist.

Pereõdede kevadkonverents

Augusti lõpus toimus Tallinnas Viru hotelli konverentsikeskuses tagantjärele tänavune pereõdede kevadkonverents. Konverentsil räägiti hingamisteede haigustest, sõltuvustest ning aktuaalsetest teemadest laboridiagnostikas. Artikkel annab ülevaate hingamisteede haigustest ja sõltuvustest.