Kuiv nahk – põhjuseid ning lahendusi

Nahk on meie suurim organ, mis täidab väga mitmeid ülesandeid. Üks olulisim nendest on kaitsefunktsioon – nahk kaitseb meie organismi erinevate kahjulike ainete, mikroobide ja päikesekiirguse eest. Aga nahal esineb ka erinevaid probleeme, mida peame parandama.

Uudised


Laboriarst: milliseid analüüse teha kilpnäärmevaevuste korral ja kuidas neid interpreteerida?

Kilpnäärmehaigused on akuutne probleem nii kogu maailmas kui ka Eestis. Eesti perearstide ja pereõdede poolt SYNLAB-i meditsiinilaborist tellitud laborianalüüsidest on 2017. ja 2018. aastal suurima tõusu teinud just TSH analüüs. Samuti on laborisse otse pöörduvate patsientide seas kilpnäärmepakett järjest enam tellitav. Artikkel vaatleb täpsemalt kilpnäärme diagnostikat hüpo- ja hüpertüroosi korral.

Rahvameditsiini ja käsimüügiravimite tõenduspõhisus ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonide ravis

Küsimusele, kas rahvameditsiinist ja käsimüügiravimitest on ülemiste hingamisteede viirusinfektsiooni ravimisel kasu, otsib oma artiklis vastust proviisor Pärtel Relve.

KOK ehk mis kasu on sest klaverist, kui mängida ei saa

Mulle meenus kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega (KOK) seoses malevalauluke “Mis kasu on sest klaverist” mitmel põhjusel. Paljud perearstid, nagu ma isegi, on Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva veteranid ja tasapisi märganud, et vanad malevakaaslased ongi jõudnud KOK-i ikka. Õnneks ei ole kõigil kõiki haiguseid, aga need, kes iga hinna eest “jumal-teab-mida” suitsetasid (Belomor, Priima), on enamasti oma haiguse ka kätte “suitsetanud”.

Kroonilise valu ravist pereõele

Valu on kõige sagedasem kaebus, miks inimene otsib abi tervishoiusüsteemist. Kõige sagedamini esineb inimesel ägedat valu, see möödub tavaliselt koos seda vallandava kahjustuse elimineerimise või haiguse (välja)ravimisega. Keerulisemaks läheb olukord, kui valu ei möödu ja muutub krooniliseks, see on võimalik ka siis, kui algselt valu põhjustav tegur on juba ammu kadunud või seda polegi olnud. Viimases olukorras räägimegi kroonilisest valust kui haigusest ehk primaarsest (esmasest) kesknärvisüsteemi omalaadsest patoloogiast või düsfunktsioonist.

Venoosne tromboos on sage ja ohtlik seisund

Venoosne trombemboolia (VTE) on sage haigus. Rahvastiku-uuringute alusel esineb VTE-d arenenud maades 1–3 juhtu 1000 patsiendi kohta aastas. VTE on seotud suurenenud haigestumise ja suremusega. Ühe kuu jooksul pärast SVT või kopsuarteri trombemboolia (KATE) diagnoosimist sureb 6% SVT- ja 12% KATE-patsientidest. USA-s põhjustab KATE 300 000 surmajuhtumit aastas.

Kuidas saab õde aidata patsienti sobiliku abivahendi leidmisega?

Trauma või vananemise tõttu nõrgenenud tervis paneb paljud silmitsi uue küsimusega – kuidas leida sobilikke abivahendeid? Kui seni said abivahendi määramisel olla abiks vaid pere- ja eriarstid, siis alates käesoleva aasta juulist saavad ka õed patsiente nendes küsimustes aidata.

Mitteparanev haavand

Mitteparanev haavand on muserdav olukord patsiendile ja tema perekonnale. Selline seisund vajab regulaarset sidumist ning hooldust, rääkimata elukvaliteedi halvenemisest erinevate tegevuste piirangute tõttu. Samuti on see “pähkel” perearstile ja -õele – kuidas siiski saavutada haavandi paranemine ning selle eest hoolitseda, et ei tekiks sepsist, ning kaitsta patsienti ja tema perekonda kroonilise haigusega seotud depressiooni eest?

Urineerimishäiretega mees perearstikeskuses

Igas vanuses meeste urineerimisega seotud häirete põhjuste spekter võib olla hästi lai, seetõttu on korraliku anamneesi võtmine ja edasise uuringu­plaani koostamine esmatasandi tervishoiuasutuses eriti oluline. Käesoleva artikli eesmärk on selgitada välja sagedased urineerimishäirete põhjused meestel, anda ülevaade erinevate urineerimishäirete diagnostika­võimalustest ja ravisoovitustest ning teha ka selgeks, mis on pereõe roll nende haiguste käsitlemisel.

Urotrakti infektsioonid rasedatel

UTI tuleneb ingliskeelsest terminist urinary trakt infections, mida kasutatakse lühendina ka eesti­keelses kirjanduses. UTI jaguneb alumiseks urotrakti infektsiooniks (äge tsüstiit) ja ülemiseks urotrakti infektsiooniks (äge püelonefriit). Bakteriuuriat esineb naistel võrreldes meestega rohkem, see on tingitud eel­kõige anatoomilisest omapärast. Bakteritel on naiste lühikese kusiti tõttu lühem tee põide ja sealt edasi neerude piirkonda, et seal põletikku põhjustada.

Kuidas käsitleda alkoholi liigtarvitavat patsienti – pereõe ja vaimse tervise õe vaade

Üha enam puutuvad perearstid ja -õed kokku patsientidega, kellel on probleeme vaimse tervisega. Paljudel juhtudel esineb inimesel rohkem kui üks vaimse tervise häire. Alkohol on sel juhul sage kaaslane ning selle liigne tarvitamine võib viia alkoholitarvitamise häire väljakujunemiseni.

Eesti on puuginakkuste suhtes endeemiline piirkond

Puukide arvukus kasvab nii Eestis, Euroopas kui ka mujal maailmas. Eriti märgatav on see põhjapoolkeral ja Põhjamaades ning on ilmselt seotud kliima üldise soojenemisega. Kuigi puugid levitavad lisaks puukborrelioosile ja puukentse­faliidile ka teisi haigusi, siis praegu Eestis täpne ülevaade nende haigusjuhtude kohta puudub, kuna neid nakkusi riiklikult veel ei registreerita.

Uuest lapse tervise jälgimise juhendist pereõele

Seni kehtiv lapse tervisekontrolli juhend valmis 2009. aastal. Suur osa kehtivast juhendist sobib endiselt kasutamiseks, kuid seda on täiendatud ajakohaste tõenduspõhiste soovitustega, et aidata nii tervishoiutöötajaid kui ka lapsevanemaid laste tervise jaoks parimate otsuste tegemisel. Eesmärk on kõikide Eesti laste tervist jälgida tervisekontrollide käigus ühetaoliste reeglite järgi ja järjepidevalt.

Balint-grupp pakub tuge ja aitab tunnetega toime tulla

Töö perearstikeskuses nõuab palju suhtlemist. Patsient ja tema lähedased, kolleegid – kõigi nendega tuleb suhelda erinevalt ning suhtlust on nii silmast silma kui ka infotehnoloogiavahendite kaudu. Kõik see paneb meid päevast päeva proovile ja nõuab suurt tähelepanu. On tõestatud, et segaste tunnetega toimetulekut toetab nende teadvustamine ning suhtlemist arendab refleksioonioskus – viimased kaks on kasutusel ka Balint-grupis.

Intensiivne ja vaheldusrikas, aga ka erinev – pereõe tööst linnas ja maal

Perearstikeskuse Sinu Arst pereõde Ülle Tiganik ütleb, et pereõe töö pealinna suures perearsti­keskuses on vaheldusrikas, kuna pidevalt toimub roteerumine erinevate tööpostide vahel. Samas tunneb ta sarnaselt perearstidega puudust võima­lusest pidada nõu erialaspetsialistidest õdedega. Rõuge Perearstikeskuse pereõde Aune Saal, kes on seal piirkonnas töötanud 29 aastat, ütleb, et linna ta tööle minna ei tahaks, sest kahju oleks lahkuda patsientidest, kes on omaks saanud. Samas on maal töötaval pereõel kogu aeg tööaeg, sest sageli tullakse ka õhtuti ja nädalavahetustel murega koduukse taha või helistatakse, et oma probleemist rääkida.

Ja telefon tiriseb lakkamatult …

Maapiirkonna pereõe tööpäev algab hommikul tervisekeskuse välisukse juures, kus tammub jalalt jalale nõutu nina luristav ja köhiv patsient. On näha, et patsient ei tea, mida teha, ega julge siseneda. Pereõe sõbralikkus aitab kiiresti üle saada kohmetusest, patsient kuulatakse ära ning ta jääb koos visiidile eelnevalt registreeritud patsientidega oma vastuvõttu ootama.

Ärgem väsigem panustamast!

Nagu igal aastal, tuleb kevad ka tänavu! See on pea ainuke asi, mida kindlasti lubada võib. Kui veel ongi mõni pereõde, kes talvisesse viiruserutiini pidama on jäänud, siis möll riigikogu valimiste ümber on ehk äratanud ka tema. Pinge ja isegi kohatine meedias esinev paanika ei jäta kindlasti puutumata ka pereõdesid. Ootame põnevusega, kas ja milliseid muutusi toob kaasa uus valitsus.