Konverents "Lapse immuunsüsteem" koostöös Eesti Lastearstide Seltsiga (14.02.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

Märts 2021

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Mida muutis apteegireform?

Apteegireformist on möödunud aasta, mis on suurendanud apteekrite eneseteadlikkust ja soovi ise oma erialast elu määrata. Riik peaks hoidma rohkem silma peal, et vanad omanikud ei saavutaks erinevate vahendite abil apteekrite üle taas valitsevat mõju.

Apteegisektori visioonidokument aastani 2030

Visioonidokumendi koostamise laiem eesmärk on suurendada apteegisektori panust Eesti elanikkonna tervelt elatud aastate ja eluea pikenemisse ning seeläbi üldisesse elukvaliteedi paranemisse. Seda tingimustes, kus teame, et elanikkond on vananemas ja tervishoiutöötajate ressurss samas aina väheneb. Ainus lahendus sellistes piiratud oludes saab olla efektiivsuse kasv, mis on saavutatav tõhusama ja sisukama koostööga tervishoiusüsteemi osaliste vahel ning innovatsiooni laialdasema rakendamisega.

Kui “uus” on uus apteegiteenuse kvaliteedijuhis?

Õige pea ilmub “Apteegiteenuse kvaliteedijuhise” kolmas trükk. Paljud kolleegid on nii minult kui ka teistelt töörühma liikmetelt küsinud, millal uus juhis välja tuleb. Olen alati selgitanud, et tegemist on siiski versiooniga, mis on parandatud ja täiendatud ning millest peaaegu kolm neljandikku on jäänud samaks. Järgnevalt püüangi lahti seletada, kuidas me uuendatud juhiseni jõudsime ja kuhu soovime suunduda.

Ravimikasutuse hindamine üldapteekides: katseprojekti tulemused

  • Anita Tuula
  • Elisabet Šorina
  • Liivi Laan
  • Aleksei Apalkov
  • Liisa Jõhvik
  • Daisy Volmer
  • Telli ajakiri
Hulgiravimikasutus ehk samaaegselt viie või enama ravimi kasutamine on viimastel kümnenditel oluliselt kasvanud. Hulgiravimikasutajatest patsientide ravimiohutuse tagamine on tänapäeva tervishoiusüsteemi proovikivi, millega tegeletakse kogu maailmas. (1) Ravimite kooskasutamisel tekkida võivate probleemide tuvastamiseks ja neile lahenduse leidmiseks on välja töötatud mitmeid teenuseid, sealhulgas ravimikasutuse hindamise (RKH) teenus.

Üleskutse kaastööks: meenutused oma õppejõududest ja õpingutest

Lugupeetud proviisorid! Kutsun teid tegema kaastööd minu kirjutatavale raamatule tööpealkirjaga “Kellahelin pühamus: Tartu ülikoolist ja farmaatsiast”.

Kliinik 2021 – noppeid ravimitele pühendatud ettekannetest

Veebruari alguses toimunud veebikonverentsi Kliinik 2021 esimesel päeval kõneldi kahes sessioonis olulistest farmaatsiaküsimustest. Artikkel toob lugejateni valiku käsitletud teemadest.

COVID-19 vaktsiinide tootmistehnoloogia, näidustused, vastunäidustused ja efektiivsus

Kõikides COVID-19 vastu suunatud vaktsiinides kasutatakse antigeenina koroonaviiruse ogavalku või selle väiksemaid fragmente (kõige sagedamini retseptoriga seonduv domeen ehk receptor binding domain, RBD). Artikkel annab ülevaate COVID-19 vaktsiinide tootmistehnoloogiatest, näidustustest, vastunäidustustest ja efektiivsusest.

Immuunpuudulikkuse ja vähiga patsientide immuniseerimine COVID-19 vastu

Praeguseks on COVID-19 vastu vaktsineerimine jõudnud nendeni, kes ei ela hooldekodudes, kuid kuuluvad oma vanuse või tervise tõttu raske ja surmaga lõppeva haiguskulu riskigruppidesse. Selliseid inimesi on Eestis umbes 260 000. Selleks et suures patsientide hulgas paremini orienteeruda, koostasime koos dr Marje Oona ja prof Ruth Kaldaga riskigruppide prioriseerimise põhimõtted.

B12 on turvaline ja vajalik vitamiin

B12 on vesilahustuv vitamiin, mille imendumine ja ainevahetus erineb suuresti teistest vesilahustuvatest vitamiinidest. B12-vitamiin on vajalik aminohapete normaalseks ainevahetuseks, aneemia ennetamiseks ja närvikoe normaalseks tööks.

Noorukite depressioon – varajane sekkumine on pool võitu

Noorukieas areneb infantiilne ja mustvalge maailmapilt küpseks kogemuseks rohkemate varjunditega. Selles arengus võib olla tagasilööke, mille üks väljendusi on noorukiea depressioon.

Migreeni tänapäevased ravivõimalused

Migreen on kõige sagedasem ja majanduslikult kõige kulukam neuroloogiline haigus, mis halvendab oluliselt patsientide elukvaliteeti. Kõige uuem Eesti statistika ütleb, et migreeni esinemissagedus on 17,7%. Migreeni puhul on tegemist aladiagnoositud haigusega – 54,5% patsientidest ei pöördu ühel või teisel põhjusel arsti poole ning 13,3% pöördujatest jääb õige diagnoosita.

Düslipideemia ravi

Vaatamata suurele arengule südame-veresoonkonnahaiguste ennetuse vallas, püsivad kardiovaskulaarhaigused ja nendest tingitud tüsistused endiselt kogu maailmas surmapõhjustena esirinnas.

Kes vajab adrenaliini autoinjektorit?

Anafülaksia on ootamatult tekkiv kiire kuluga raske, potentsiaalselt eluohtlik süsteemne ülitundlikkusreaktsioon, mis vajab kohest esmaabi. Seetõttu on oluline tunda anafülaksia diagnoosimise kriteeriumeid (vt tabel 1) ja tagada patsiendi adekvaatne esmaabi adrenaliiniga.

Ravimite kasutamise iseärasused vanemaealistel

Mis vanusest alates peetakse inimest eakaks? Ülemaailmsed organisatsioonid on kokku leppinud, et vanemaealiseks võib pidada inimest, kes on 65-aastane või vanem. Sellesse “murdeikka” jõudmine ei pruugi alati tähendada teravat erinevust elukvaliteedis võrreldes nooremate täiskasvanutega ning paljud tunnevad, et on nii kehaliselt kui ka vaimselt rahuldava tervise juures.

Mittenakkuslik kõhulahtisus täiskasvanutel

Kõhulahtisuseks loetakse sümptomit, mille korral on roojamissagedus ja/või rooja maht suurenenud. Kõhulahtisust saab kestuse järgi jagada ägedaks ja krooniliseks ning põhjuse järgi nakkuslikuks ja mittenakkuslikuks. Artikkel keskendub peamiselt täiskasvanute kroonilise mittenakkusliku kõhulahtisuse sagedamini esinevatele põhjustele ja ravivõimalustele.

Uneaegsete hingamishäirete diagnostika

Esimene uneuuring viidi Tartu Ülikooli Kliinikumis läbi 1997. aastal. Alates 2012. aastast on Eesti Haigekassa rahastanud mitmesuguseid uneuuringuid, eeskätt uneaegse hingamishäire diagnostikat. Uneaegne hingamishäire on haigus­seisund, millega kaasneb uneaegne ventilatsiooni- ja/või perfusioonihäire. Artiklis kirjeldatakse Eestis kasutusel olevaid diagnostikavõimalusi.

Sügelised on levinud probleem kogu maailmas

Sügelisi ehk scabies’t põhjustav sügelislest Sarcoptes scabiei var. hominis on inimese obligatoorne parasiit. Scabies esineb kõikides vanusegruppides ja on levinud probleem kogu maailmas.